Kaebas Mihkel Wiil, et ta poeg Andrus Wiil tahab teda maeast wälja aeada ja olle juba 2 korda teda peksnud, esmalt rukki leikusse aego, kui laps käind sigo aeamas ja on kauaks ära jäänud, misüle Andrus pükste rihmaga last peksnud – Mihkel on keelma läinud, miks sa last nenda peksad – siis on Andrus ta rindo kinni hakanud ja seliti maha löönud, jala kaela pääle pannud, ni et suust ja ninast weri wälja tulnud, ja ka sargi löhki kärristanud. Nüid 4. Septr. On jälle tüli neil selle pärast ette tulnud – Andrus löönud lauaga tal rindo, päha russikaga ja löua äära – mis ülle wäljast tunistust ei olle, kuid Andrusse enese poead. Andrus astus K. ette ja ütles, et ta issa tulnd teda sirbiga viskama, kui ome lapsi natuke hirmutand ja on ta perselisti lükanud – mis ülle Mihkel Andrussel kiwiga külje pääle wiskand – siis on Andrus teda selliti lukanud ja jala kaela pääle pannud – aga pöle sekord muud midagi tal teinud, ja nago Mihkel kaebas, ei olle ta teda mitte löönud, waid mis ta waletab.