II Wõru Ülema Talurahwa kohtu jaoskonna 15 walla kohus 27 januaril 1893 aastal

                                  Juures olid: Kohtu eesistuja: J. Jõepera

                                                        Kohtu mõistja M Ritsar

                                                         Kohtu mõistja H. Saarnitz

Ette tullid Timmo wallast Johan Plado Peetri poig ja Jüri Peekmann Juhani poig nink pallewa järel seiswad kirjaliku leppingut akti ramatusse kirjutada ja kinnitata.

Lepping on järgmine: 

                         Raha rendi kondraht.

Mes Timmo wallas Põlwa kihelkonnas Wõru maa konnas Plaki talo Nr 17 perisomaniku Peetri poig Johann Plado ja rentniku Juhani poig Jürri Peekmann wahel om Liiwimaa Talorahwa sääduse § 196 perra 13 nowembrist 1860 a. ära täitmises all nimitedu raha rendi kondraht kokko kõneldu nink kinnitetud saanud

                                                                                      § 1.

Plaki talo Nr 17 perisomanik Peetre poig Johan Plado annap rendi pääle Johani poig Jürri Peekmannile ütte maa tükki mes seisab Kanauja tee weeren sama metsa kurmun katte kumne wakkamaa arwata, pollumaad, mes põllus ei kõlba jääb omanikule hendale matsas kaswama, ja rentnik kaeb selle metsa perra, et keski ei warasta, ja rentnikul om luba selle prii maa päält sammeld wedada sõnniku tarbis ja kui peas saama, om ka luba haina maas puhastada ja karja käimine om ka selle prii maa pääl lubatu.

                                                                                       § 2.

Kos nima esi piiri tulba üles paniwa 10 aasta pääle antud saanu , see om 23 aprilist 1893 aastast koni 1903 aastani pidada raha renti selle maa tükki eest massap rentnik Jürri Peekmann /30/ kolmkümmend rbla, rentnik nakkap renti masma 1895 aastal 23 aprilist, pool renti 

15 rubla ja tõine pool renti 15 rbl 10 nowembril, mes tärminist rent masmada jääp wastutap rentnik oma warandusega.

                                                                                       § 3.

Rentnikul om luba selle nimitetud maa tükkiga selle kümne aasta sissen tetta mes tema arwab, ja mes mitte meije Wenne Riigi walitsuse wasta ei ole, ehk lubatas, nii kui hoonit ehitada ja põldusid harida ja puid istutada om luba nii kui rentniku tahtmine om ennegi maa kai-

wamise ja maa päält ära wedamist ei ole lubatu muud kui keldred ja kaiwo wõib kaiwa.

                                                                                         § 4.

Kiik mes rentnik selle maa pääle om ehitanu ja istutanu wõib rentnik perast kondrahti lõppemist omale perida.

                                                                                          § 5.

Ent muu massu ja maa orjuse mes selle maa tükki jaos tulep, ei puttu mitte rentnikule ennegi wastutab omanik esi

                                                                                          § 6.

Kui rentnik enne kondrahti aastade lõpetust peas ära koolma, siis käiwa kõik selle kondrahti õiguse nink sundmise tema perijade nink perantulejide pääle, selle wasta kui selle nimitedu talo pidamisega ehk perimise õigus lähap tõise kätte, siis ei saa seda kondrahti ei üttegi wiisil ümbre tehtud, selle Liiwimaa talorahwa sääduse § 208 perra mes 13 nowembrist 1860 aastast see jääp omma täwwe auu sisse seisma.

                                                                                           § 7.

Kõik õnnetuse ja äparduse mes pikse tule rahe sao ehk weiste katku läbi tulewad peap rentnik omas kahjus kandma

                                                                                            § 8.

Kui seda sinast kondrahti ei saa kummaltki poolt kõige hiljem Jakob päiwal 25 julil aastal enne seda kondrahti lõppetust üles ütteldus siis jääb see oma auu sisse seisma jälle edasi kolme aasta pääle § 215 Liiwi maa Talurahwa sääduse põhjuse pääle 13 nowembrist 1860 aastast.

                                                                                           § 9.

Kõik neide asjade poolest mes mitte kinnitedu selle kondrahti sisse ei ole kinnitedu, kui säält peas mõni waidlemine tulema siis saab seda õijendedus Liiwimaa Talurahwa sääduse säädmise perra 13 nowembrist 1860 astast nink ära täitmise 22 maist 1865 aastast                                                                                                                        § 10

Kui rentnik egal aastal omma rentiminist ära massap siis jääp tema jääp edesi neide sammu põhjustega, kui see aig otsan om siis tulep jälle wastne lepping sisse kirjutada.

Pääle selle kui see eesseiswa kondraht pooledele ette saie loetud ja mõlemad seda õiges tunnistasiwad, siis kirjotasid nema kondrahtile ala

                                                  Jurri Peekmann                             Johann Plado

Et Johan Plado ja Jüri Peekmann walla kohtule tutwad on ja et nemad seda eesseiswad leppingut ise oma käega on ala kirjutanud tunnis-

tawad ommi alkirjadega kohtu liikmed

                                       Kohtu eesistuja H Jõepera

                                       Kohtu mõistja M. Ritsar

                                       Kohtu mõistja M. Saarnitz

                                                                                        Kirjut.  /allkiri/