Krimanni Kogokonna kohtus 23 Februaril 1879.
Siit Roijo Mölder Friedrich Pachter tulli ette ja kaebas et minna ollin Jürri Klaose käest Jürripäewal 1877 rentinud Roijo weski, Kanga wannuse willakrasimise ja Sae weski, agga Temma ei olnud mitte meie leppitud kontrakti perra neid weskid mulle kätte andnud, nink on minno nõudmine omma kahjo Temma käest, selle et meie isse endi wahhel ei olle leppitust sanud ja nimelt
1) Meie rendi Kontraktis seisab, et Jürri Klaus teeb 1sest Maist willakrasimise maija walmis ent Temma oli agga 24 Maist se maija walmis sanud nink nõuan selle puduw maija eest Klausi käest 265 Rublad.
2) Saeweski piddi Temma õkwa 23 Aprilil 1877 mulle kätte andma, agga et se suur rattas kogonist katski olli, ei sanud ma mitte se weski enne kui agga 16 Mail kätte ja keik palgoid mis senna todud ollid, jäid leikamata nõuan 115 Rubla
3) Kanga wõi reiwa wannutuse weski piddin minna ka 23 Aprilil 1877 kätte sama agga Jürri Klaus oilli senna Kanga wannutuse assemele endale karja koa teinud ja ei ollen tännini weel sedda kangawannutust Klause käest sanud nink nõuan nüid 2 aaasta eest sedda kahjo Jürri Klause käest 400 Rubla.
4) Jürri Klaus piddi rendi Kontrakti perra weski Tamm, müürid, kattused ja põrmand parrandama ent Temma laskis agga 3 Mail weski kattuse pealt mahha wõtta ja weski seinte wahtwerkide whhelt tellis kiwwid ärra wõtta, kellest temma korstnad laskis tetta ja sest sadik ei tulnud ennam ükski weski manno jahwatama, selle et weskil kattust peal egga seino ei olnud ja 24 augustil laksis Klaus kogonist se weski mahha lahkuda nink ei sanud se ehhitus enne kui agga 15 Octobril walmis nink on minno kahjo 5½ kuu pealt se weski seismise eest Jürri Klause käest nõuda kolme kordne rent se on 1100 Rubla.
5) Selle et weski pealt kattus ärra wõetud olli, ollid minno willa krasimise Massinad wihma läbbi pursunud ja rikkutud sanud ja ka suitso läbbi se on Klaus olli omma karja koa minno Massina tarre alla teinud kus minna ka isse omma poistega ellasin, selle et mulle parremad korteri ei antud, agga et se wahhe laggi wõi põrmand kõhnast tetto olli, laskis keik suitso läbbi ja selle läbbi said keik need Massinad ümber tehtud ja ka Massina rihmad rikkutud kelle eest minna selge kahjo nõudmine on 200 Rubla.
6) Et Klaus mitte suwwel kui weski seisis weski Tamm egga rennisit ärra ei parrandanud, kus rohkem kui ütte kiwwi jago wet ärra jooksis ja Keiserlik Maakohhus olli ka se tee kinni pannud ülle Tammi käia selle et Ta mädda ja pellata olli et sisse saab kukkuma, ollen ma selle läbbi kahjo sanud 15 Octobrist 1877 kunni 23 Februarini 1879 - 500 Rubla.
7) Et Jürri Klaus mitte kontrakti perra ei olle weski põrmandud egga Saeweski lagge ei ka seinasid teinud kelle läbbi minna kahjo ollen sanud kunni senniaijani - 200 Rubla.
8) Selle läbbi et weski otsa müiri jättis Klaus teggemata ja ka koast üks tük müiri on siisse saddanud mis ka Klaus ei olnud ärra parrandata lasknud ja mis ka Kogokonna kohhus olli sundinud et Temma piddi se weski ots ja ka wessi koa müir kinni teggema, agga Temma ei olnud mitte teinud ja selle läbbi olli säält weski pealt ärra warrastud nimmelt:
|
Rubla |
Kop. |
|
Jürri Klausel 8 wakka rükkid |
24 |
- |
| Mõisal 9" |
27 |
- |
|
Johan Minal 3 wakka " |
9 |
- |
|
Luhhal püidli jahho 12 Puuta |
15 |
60 |
|
Andres Ossepil 1 wak keswi |
2 |
50 |
|
Karel Põddersonil 1 wak keswi |
2 |
70 |
|
Johan Zabel krubi keswi 1 wak |
3 |
- |
| Minnul endal 4 wak rükkid |
12 |
- |
| Se ärra warrastud willi peab Klaus maksma |
95 Rubla |
80 kop |
9) Jürri Klaus piddi kontrakti perra mulle üks Poot Kõrtsi wasto ehhitama ent laskis agga selle assemele üks linna ostmise putka tetta kelle eest minna Temma käest se poleteise aasta rent nõuan - 300 Rubla.
10) Jürri Klaus olli minnul sel süggisel Tammi mahha lasknud ilma et Temmal seal mingisuggust parrandamist olli ja selle läbbi olli jälle minno weski 3 päewa seisnud kelle eest minna Klause käest nõuan 46 Rublad nink on minno kahjo Klause keest sada Summa 3221 Rubla 80 kop.
Jürri Klaus tulli 9 Märtsil ette ja ütles
Willakrasimise Massinate seismise eest ollen minna Pachterile 150 Rubla maksnud ja Temmaga ärra leppinud.
2) Saeweski rattas olli kül Jürri päewal katski agga peale Jürripäewa wõttis Pächter se ratta enda tetta ja ollen ka se ratta eest Temmale ärra maksnud.
3) Kangawannutuse Massina lubbas Pachter isse tetta ja egga se minno süidi ei olnud et temma mitte sedda Massinat korra peale ei seadnud ja selle eest ei maksan middagi.
4) Minno kontraktis seisab et wõin eddiminne rendi aasta weski kattused ja müirid parrandata agga et ma se weski wastsest ehhitanud ollin ja selle läbbi weski seisis ollen ka Temmale se seismise eest ärra maksnud.
5) Kui Pachteri Massinad wihma ja suitso läbbi rikkutud said siis olleks Temma õkwa se kahjo ülle kaeda ja takserida wõinud laske.
6) Se on kül õige et keiselik Tarto Maakohhus süggise sundis se Tamm ümber teggema ja sedda teab jo igga üks arwata et talwel sedda tööd mitte keagi tetta ei wõib.
7) Sae weskil olli laggi peal agga Temma isse olli lae pealt ärra pallutanud ja se ei saisab meie kontraktis et pean weskile põrmando alla pannema.
8) Weski müirid ollen minna ülleminnewa süggise lasknud wastsest tetta, agga minnewa kewwade olli üks tük müiri mahha saddanud ja sedda olleks Pächter isse wõinud laudadega kinni lüia agga Temma enda welli on isse se willi warrastanud, selle et ma üks kord Temma käest omma 2 wakka rükki jahho ollin kätte sanud ja ei wõttan mitte se ärra warrastud willi enda kahjuks.
9) Minna ollin Materiali podi tarwis andnud ja Pächter olli isse pood teinud, kellega Temma rahhul olli ja ollen ka Temmale se podi teggemise eest keik ärra maksnud ja
10) Et wessi ülle tammi jooksis, ollin ma kül üks laud Tammi pealt ärra wõtnud et weele rohkemb rumi saab jooksta.
Friedrich Pächter tulli 9 Aprilil ette ja ütles minna ei ollen Klause käest willa krasimise egga weski seismiste eest middagi sanud ja se ei olle mitte õige ni kui Klaus ütleb et meie olleme weskite seismisega ärra leppinud ja et temma mulle selle eest 150 Rubla on maksnud. Sae weski ratta ollin minna kül peale Jürripäewa enda kätte tetta wõtnud ent nõuan agga sedda kahjo et ma Jürripäewal sedda weskid kätte ei sanud ja et selle läbbi kewwade sure wee aego palgid leikamata jäid, Kangawannutust ei olnud seal suggugi ollemas mis keik innimesed wõiwd tunnistata sest Klausel olli karja kodda sinna wannutuse asseme tehtud ja se ei olle õige et wessi ülle Tammi on jooksnud, kelle ülle mul tunnistajad on ja keik weski müirid, kattused ja Tamm on Klaus parrandata ent minna teen agga weski likuw werk kelle tarwis Klaus Materiali annab.
Tunnistaja Hindrik Kärik tulli 23 Märtsil ette ja ütles: wessi ei jooksnud mitte ülle Tammi, agga Klaus kiskus lauad eest ärra ja näitas üks märk Pachterile kust sadik wet peab piddama agga teine hommiko seisiwad keik weskid ja willa krasiad läksiwad keik taggasi selle et wet ei olnud.
Unnipihhast Julius Saukend ei olnud mitte 23 Märtsil seie kohto ette tulnud.
Unnipihhast Julius Saukend tulli 13mal Aprilil ette ja ütles: peale Jürripäewa 4 näddalit said willa krasid sisse pantud sest enne ei sanud se maija mitte walmis ja wõin sedda selgest tunnistata et Krasi Massinad selle läbbi rikkutud said et weskil kattust peal ei olnud sest wihm saddas Massinate peale ja 2) olli Klaos karja koa allumise korra peale teinud kust suits läbbi lae üllese tulli nida et sääl middagi tetta ei sanud ja se weski olli ennamist keik se suwwi otsa seisnud, selle et Ta ilma kattuseta olli ja Kraasi tarre olli Temma süggise kui jo ma külmetand olli Ahjo sisse teinud.
Mõistus 23 Aprilil 1879.
Kogokonna kohhus mõistis et Jürri Klaus peab Kraasimassina seismise 1 maist kunni 24 Maini Friedrich Pächterile maksma 50 Rubla ja
2) et Klausele Saeweski 23 Aprilil walmis ei olnud peab se seismine 23 Aprilist kunni 16 Maini se on 20 tööpäewa eest Pächterile 60 Rubla maksma.
3) Koggokonna kohto ülle kaemise perra ei olnud Klausel suggugi kanga wannutuse Massinad ollemas peab Klaus selle puduw Massina eest eddimese aasta eest üksi Pachterile maksma 150 Rubla.
4) Et weski müir lahhutud ja kattus pealt ärra wõetud olli nink weski tättelikult selle läbbi seisma piddi peab Klaus Pächterile selle aija eest toppelt rent maksma se on 4 kuu seismise eest 533 Rublad.
5) et need Kraasi massina rikkutud wihmast ja suitsust on sanud jäeb Massina meistrite takserimise alla.
6) Se willi mis weskist on ärra warrastud peab Klaus pool sedda wilja rahha Pachterile maksma se on 47 Rubla 90 kop. seperrast et Klaus ei olle sedda weski müiri ja otsa saina mitte lasknud ärra parrandata kust igga kord warras wõib sisse minda.
7) Podi nõudmine on tühjaks mõistetud selle et Pächter sel korral olli podiga rahhul olnud mis Ta isse olli ehhitanud ja
8) et Klaus Tammi laua on eest ärra wõtnud ja selle läbbi weski 3 päewa on seisnud peab Klaus Pächterile 15 Rubla maksma mis 14 päewa sissen peab ärra makstud ollema.
Kohto lauan olliwa:
Peakohtomees Johan Mina XXX
Kohtomees Johan Raswa XXX
dito Märt Kärik XXX
Mõistus sai Kaibajal ja kaewatajal 13 Aprillil säeduselikul kombel ette kulutud.
Kaebaja Friedrich Pächter olli 13 Aprillil protokolli kogokonna kohtust wälja wõtnud et Temma selle mõistusega rahul ei olla ja tahab suremat kohhut nõuda.
Jürri Klaus olli Protokolli kogokonna kohtust wälja wõtnud 20 Aprillil et Temma selle mõistusega rahul ei olla nink tahta suremat kohhut nõuda.
Krimanni Kogokonna kohtus 23 Februaril 1879.
Siit Roijo Mölder Friedrich Pachter tulli ette ja kaebas et minna ollin Jürri Klaose käest Jürripäewal 1877 rentinud Roijo weski, Kanga wannuse willakrasimise ja Sae weski, agga Temma ei olnud mitte meie leppitud kontrakti perra neid weskid mulle kätte andnud, nink on minno nõudmine omma kahjo Temma käest, selle et meie isse endi wahhel ei olle leppitust sanud ja nimelt
1) Meie rendi Kontraktis seisab, et Jürri Klaus teeb 1sest Maist willakrasimise maija walmis ent Temma oli agga 24 Maist se maija walmis sanud nink nõuan selle puduw maija eest Klausi käest 265 Rublad.
2) Saeweski piddi Temma õkwa 23 Aprilil 1877 mulle kätte andma, agga et se suur rattas kogonist katski olli, ei sanud ma mitte se weski enne kui agga 16 Mail kätte ja keik palgoid mis senna todud ollid, jäid leikamata nõuan 115 Rubla
3) Kanga wõi reiwa wannutuse weski piddin minna ka 23 Aprilil 1877 kätte sama agga Jürri Klaus oilli senna Kanga wannutuse assemele endale karja koa teinud ja ei ollen tännini weel sedda kangawannutust Klause käest sanud nink nõuan nüid 2 aaasta eest sedda kahjo Jürri Klause käest 400 Rubla.
4) Jürri Klaus piddi rendi Kontrakti perra weski Tamm, müürid, kattused ja põrmand parrandama ent Temma laskis agga 3 Mail weski kattuse pealt mahha wõtta ja weski seinte wahtwerkide whhelt tellis kiwwid ärra wõtta, kellest temma korstnad laskis tetta ja sest sadik ei tulnud ennam ükski weski manno jahwatama, selle et weskil kattust peal egga seino ei olnud ja 24 augustil laksis Klaus kogonist se weski mahha lahkuda nink ei sanud se ehhitus enne kui agga 15 Octobril walmis nink on minno kahjo 5½ kuu pealt se weski seismise eest Jürri Klause käest nõuda kolme kordne rent se on 1100 Rubla.
5) Selle et weski pealt kattus ärra wõetud olli, ollid minno willa krasimise Massinad wihma läbbi pursunud ja rikkutud sanud ja ka suitso läbbi se on Klaus olli omma karja koa minno Massina tarre alla teinud kus minna ka isse omma poistega ellasin, selle et mulle parremad korteri ei antud, agga et se wahhe laggi wõi põrmand kõhnast tetto olli, laskis keik suitso läbbi ja selle läbbi said keik need Massinad ümber tehtud ja ka Massina rihmad rikkutud kelle eest minna selge kahjo nõudmine on 200 Rubla.
6) Et Klaus mitte suwwel kui weski seisis weski Tamm egga rennisit ärra ei parrandanud, kus rohkem kui ütte kiwwi jago wet ärra jooksis ja Keiserlik Maakohhus olli ka se tee kinni pannud ülle Tammi käia selle et Ta mädda ja pellata olli et sisse saab kukkuma, ollen ma selle läbbi kahjo sanud 15 Octobrist 1877 kunni 23 Februarini 1879 - 500 Rubla.
7) Et Jürri Klaus mitte kontrakti perra ei olle weski põrmandud egga Saeweski lagge ei ka seinasid teinud kelle läbbi minna kahjo ollen sanud kunni senniaijani - 200 Rubla.
8) Selle läbbi et weski otsa müiri jättis Klaus teggemata ja ka koast üks tük müiri on siisse saddanud mis ka Klaus ei olnud ärra parrandata lasknud ja mis ka Kogokonna kohhus olli sundinud et Temma piddi se weski ots ja ka wessi koa müir kinni teggema, agga Temma ei olnud mitte teinud ja selle läbbi olli säält weski pealt ärra warrastud nimmelt:
|
Rubla |
Kop. |
|
Jürri Klausel 8 wakka rükkid |
24 |
- |
| Mõisal 9" |
27 |
- |
|
Johan Minal 3 wakka " |
9 |
- |
|
Luhhal püidli jahho 12 Puuta |
15 |
60 |
|
Andres Ossepil 1 wak keswi |
2 |
50 |
|
Karel Põddersonil 1 wak keswi |
2 |
70 |
|
Johan Zabel krubi keswi 1 wak |
3 |
- |
| Minnul endal 4 wak rükkid |
12 |
- |
| Se ärra warrastud willi peab Klaus maksma |
95 Rubla |
80 kop |
9) Jürri Klaus piddi kontrakti perra mulle üks Poot Kõrtsi wasto ehhitama ent laskis agga selle assemele üks linna ostmise putka tetta kelle eest minna Temma käest se poleteise aasta rent nõuan - 300 Rubla.
10) Jürri Klaus olli minnul sel süggisel Tammi mahha lasknud ilma et Temmal seal mingisuggust parrandamist olli ja selle läbbi olli jälle minno weski 3 päewa seisnud kelle eest minna Klause käest nõuan 46 Rublad nink on minno kahjo Klause keest sada Summa 3221 Rubla 80 kop.
Jürri Klaus tulli 9 Märtsil ette ja ütles
Willakrasimise Massinate seismise eest ollen minna Pachterile 150 Rubla maksnud ja Temmaga ärra leppinud.
2) Saeweski rattas olli kül Jürri päewal katski agga peale Jürripäewa wõttis Pächter se ratta enda tetta ja ollen ka se ratta eest Temmale ärra maksnud.
3) Kangawannutuse Massina lubbas Pachter isse tetta ja egga se minno süidi ei olnud et temma mitte sedda Massinat korra peale ei seadnud ja selle eest ei maksan middagi.
4) Minno kontraktis seisab et wõin eddiminne rendi aasta weski kattused ja müirid parrandata agga et ma se weski wastsest ehhitanud ollin ja selle läbbi weski seisis ollen ka Temmale se seismise eest ärra maksnud.
5) Kui Pachteri Massinad wihma ja suitso läbbi rikkutud said siis olleks Temma õkwa se kahjo ülle kaeda ja takserida wõinud laske.
6) Se on kül õige et keiselik Tarto Maakohhus süggise sundis se Tamm ümber teggema ja sedda teab jo igga üks arwata et talwel sedda tööd mitte keagi tetta ei wõib.
7) Sae weskil olli laggi peal agga Temma isse olli lae pealt ärra pallutanud ja se ei saisab meie kontraktis et pean weskile põrmando alla pannema.
8) Weski müirid ollen minna ülleminnewa süggise lasknud wastsest tetta, agga minnewa kewwade olli üks tük müiri mahha saddanud ja sedda olleks Pächter isse wõinud laudadega kinni lüia agga Temma enda welli on isse se willi warrastanud, selle et ma üks kord Temma käest omma 2 wakka rükki jahho ollin kätte sanud ja ei wõttan mitte se ärra warrastud willi enda kahjuks.
9) Minna ollin Materiali podi tarwis andnud ja Pächter olli isse pood teinud, kellega Temma rahhul olli ja ollen ka Temmale se podi teggemise eest keik ärra maksnud ja
10) Et wessi ülle tammi jooksis, ollin ma kül üks laud Tammi pealt ärra wõtnud et weele rohkemb rumi saab jooksta.
Friedrich Pächter tulli 9 Aprilil ette ja ütles minna ei ollen Klause käest willa krasimise egga weski seismiste eest middagi sanud ja se ei olle mitte õige ni kui Klaus ütleb et meie olleme weskite seismisega ärra leppinud ja et temma mulle selle eest 150 Rubla on maksnud. Sae weski ratta ollin minna kül peale Jürripäewa enda kätte tetta wõtnud ent nõuan agga sedda kahjo et ma Jürripäewal sedda weskid kätte ei sanud ja et selle läbbi kewwade sure wee aego palgid leikamata jäid, Kangawannutust ei olnud seal suggugi ollemas mis keik innimesed wõiwd tunnistata sest Klausel olli karja kodda sinna wannutuse asseme tehtud ja se ei olle õige et wessi ülle Tammi on jooksnud, kelle ülle mul tunnistajad on ja keik weski müirid, kattused ja Tamm on Klaus parrandata ent minna teen agga weski likuw werk kelle tarwis Klaus Materiali annab.
Tunnistaja Hindrik Kärik tulli 23 Märtsil ette ja ütles: wessi ei jooksnud mitte ülle Tammi, agga Klaus kiskus lauad eest ärra ja näitas üks märk Pachterile kust sadik wet peab piddama agga teine hommiko seisiwad keik weskid ja willa krasiad läksiwad keik taggasi selle et wet ei olnud.
Unnipihhast Julius Saukend ei olnud mitte 23 Märtsil seie kohto ette tulnud.
Unnipihhast Julius Saukend tulli 13mal Aprilil ette ja ütles: peale Jürripäewa 4 näddalit said willa krasid sisse pantud sest enne ei sanud se maija mitte walmis ja wõin sedda selgest tunnistata et Krasi Massinad selle läbbi rikkutud said et weskil kattust peal ei olnud sest wihm saddas Massinate peale ja 2) olli Klaos karja koa allumise korra peale teinud kust suits läbbi lae üllese tulli nida et sääl middagi tetta ei sanud ja se weski olli ennamist keik se suwwi otsa seisnud, selle et Ta ilma kattuseta olli ja Kraasi tarre olli Temma süggise kui jo ma külmetand olli Ahjo sisse teinud.
Mõistus 23 Aprilil 1879.
Kogokonna kohhus mõistis et Jürri Klaus peab Kraasimassina seismise 1 maist kunni 24 Maini Friedrich Pächterile maksma 50 Rubla ja
2) et Klausele Saeweski 23 Aprilil walmis ei olnud peab se seismine 23 Aprilist kunni 16 Maini se on 20 tööpäewa eest Pächterile 60 Rubla maksma.
3) Koggokonna kohto ülle kaemise perra ei olnud Klausel suggugi kanga wannutuse Massinad ollemas peab Klaus selle puduw Massina eest eddimese aasta eest üksi Pachterile maksma 150 Rubla.
4) Et weski müir lahhutud ja kattus pealt ärra wõetud olli nink weski tättelikult selle läbbi seisma piddi peab Klaus Pächterile selle aija eest toppelt rent maksma se on 4 kuu seismise eest 533 Rublad.
5) et need Kraasi massina rikkutud wihmast ja suitsust on sanud jäeb Massina meistrite takserimise alla.
6) Se willi mis weskist on ärra warrastud peab Klaus pool sedda wilja rahha Pachterile maksma se on 47 Rubla 90 kop. seperrast et Klaus ei olle sedda weski müiri ja otsa saina mitte lasknud ärra parrandata kust igga kord warras wõib sisse minda.
7) Podi nõudmine on tühjaks mõistetud selle et Pächter sel korral olli podiga rahhul olnud mis Ta isse olli ehhitanud ja
8) et Klaus Tammi laua on eest ärra wõtnud ja selle läbbi weski 3 päewa on seisnud peab Klaus Pächterile 15 Rubla maksma mis 14 päewa sissen peab ärra makstud ollema.
Kohto lauan olliwa:
Peakohtomees Johan Mina XXX
Kohtomees Johan Raswa XXX
dito Märt Kärik XXX
Mõistus sai Kaibajal ja kaewatajal 13 Aprillil säeduselikul kombel ette kulutud.
Kaebaja Friedrich Pächter olli 13 Aprillil protokolli kogokonna kohtust wälja wõtnud et Temma selle mõistusega rahul ei olla ja tahab suremat kohhut nõuda.
Jürri Klaus olli Protokolli kogokonna kohtust wälja wõtnud 20 Aprillil et Temma selle mõistusega rahul ei olla nink tahta suremat kohhut nõuda.
