Waata protokolli sest 27. Aprillist 1889 № 59.
Hans Koik palwe peale olid ette tarwitud ja tulnud: kaebaja Hans Koik Kabalast, kostjad Hans Jacobson Taewere wallast ja Hans Näks ja Jaan Alle Arussaare wallast.
Hans Jacobson kostis temale ette loetud Hans Koigi kaebtuse peale, et tema selle püssi, mis Hans Koik tema kääst 1886. aastal Wõhma kõrtsi juures ära on wõtnud, ise Tallinnast ostnud on ja olema see tema omandus olnud. Warastanud ei olema tema mitte seda püssi Hans Koigi kääst.
Hans Koik olema ise hobused palganud ja teda Tallinna wiinud, kus tema näitanud, kust tema selle püssi on ostnud. Temal läinud Tallinas käiguga 5 pääwa ära ja nõudis iga pääwa eest 5 rbl. Hans Koik kääst kahjutasumiseks. - Ants jakobson [allkiri]
Jaan Alle selle aegne kohtumees kostis temale ette loetud Hans Koik kaebtuse peale, et kaebaja 1886 aasta sügisel Mart Simsoni ja Morits Luik kääst 3 hobust Tallina sõitmiseks palkanud ja maksnud kaubeldud wooriraha 28 rbl. tema kätte niikauaks sisse, kui küithobused Wõhma kõrtsi juure tulewad. Teine hommiku on hobused kõrtsi juure tulnud ja tema on Hans Koik lubaga 28 rbl. Mart Simsoni ja Morits Luik kätte wälja maksnud. Sellepärast ei wõima tema midagi Hans Koigile tagasi maksta. - Jaan Alle [allkiri]
Hans Näks selleaegne wallawanema abi kostis temale ette loetud Hans Koigi kaebtuse peale, et teda 1886. aasta sügisel kui ametniku Wõhma kõrtsi juure on tarwitud, kus Hans Koik ülesannud et Hans Jacobson tema püssi on warastanud. Hans Jacobson on aga tõendanud, et tema selle tema kääst ära wõetud püssi ise Tallinast ostnud on. Siis palkanud Hans Koik 28 rbl. eest 3 hobust ja sõitnud Tallina waatama, kust Jacobson püssi ostnud on. Hans Jacobson ei olema mitte Tallina sõita tahtnud, siis pannud Hans Koik Jacobsoni hobuse tema juure nii kauaks oma kulu peal söögi peale, kui nemad ise Tallinas käiwad. Tallinast tagasi tulles on Hans Koik temale Hans Jacobsoni hobuse söögiraha priitahtlikult ära maksnud ja hobuse omanikule tagasi anda lasknud. Tema ei wõima Hans Koigile midagi tagasi maksta. Et Hans Näks ise kirjutada ei mõista kirjutas tema palwe peale alla: Jaan Alle [allkiri]
Hans Koik jättis enne ülesantud tunnistajad: Jaan Lints, Moorits Luik ja Mart Simson maha ja ütles, et temal peale selle enam midagi ülesanda ei olema mis enne juba protokolli kirjutud on. - Hans Koik [allkiri]
Aastal 1890 sell 15 Märtsil kuulas see kogukonna Kohus Hans Koik kaebtuse asja Hans Jacobsoni wastu püssi warguse pärast ja selle sama nõudmise asja Hans Jacobsoni, Jaan Alle ja Hans Näksi wastu üle ja et kaebaja mitte tõeks ei jõudnud teha, et Hans Jacobson tema püssi on warastanud, siis ühendasid endid kohtu liikmed selle
Otsusele:
Hans Jacobson saab warguse süist lahti arwatud ja Hans Koik nõudmised Hans Jacobsoni, Hans Näksi ja Jaan Alle wastu tühjaks jääwad.
See otsus sai kohe ette kuulutud ja edai kaebamise seadus seletud.
Kohtukäijad: Ants jakobson [allkiri] Jaan Alle [allkiri] Hans Koik [ allkiri]
Hans Näks palwe peale: Jaan Alle [allkiri]
Peakohtumees: J Tapper
Kohtumees: M Mangulsoon
dto: M. Rebane
Kirjutaja: H. Jürgens
Waata protokolli sest 27. Aprillist 1889 № 59.
Hans Koik palwe peale olid ette tarwitud ja tulnud: kaebaja Hans Koik Kabalast, kostjad Hans Jacobson Taewere wallast ja Hans Näks ja Jaan Alle Arussaare wallast.
Hans Jacobson kostis temale ette loetud Hans Koigi kaebtuse peale, et tema selle püssi, mis Hans Koik tema kääst 1886. aastal Wõhma kõrtsi juures ära on wõtnud, ise Tallinnast ostnud on ja olema see tema omandus olnud. Warastanud ei olema tema mitte seda püssi Hans Koigi kääst.
Hans Koik olema ise hobused palganud ja teda Tallinna wiinud, kus tema näitanud, kust tema selle püssi on ostnud. Temal läinud Tallinas käiguga 5 pääwa ära ja nõudis iga pääwa eest 5 rbl. Hans Koik kääst kahjutasumiseks. - Ants jakobson [allkiri]
Jaan Alle selle aegne kohtumees kostis temale ette loetud Hans Koik kaebtuse peale, et kaebaja 1886 aasta sügisel Mart Simsoni ja Morits Luik kääst 3 hobust Tallina sõitmiseks palkanud ja maksnud kaubeldud wooriraha 28 rbl. tema kätte niikauaks sisse, kui küithobused Wõhma kõrtsi juure tulewad. Teine hommiku on hobused kõrtsi juure tulnud ja tema on Hans Koik lubaga 28 rbl. Mart Simsoni ja Morits Luik kätte wälja maksnud. Sellepärast ei wõima tema midagi Hans Koigile tagasi maksta. - Jaan Alle [allkiri]
Hans Näks selleaegne wallawanema abi kostis temale ette loetud Hans Koigi kaebtuse peale, et teda 1886. aasta sügisel kui ametniku Wõhma kõrtsi juure on tarwitud, kus Hans Koik ülesannud et Hans Jacobson tema püssi on warastanud. Hans Jacobson on aga tõendanud, et tema selle tema kääst ära wõetud püssi ise Tallinast ostnud on. Siis palkanud Hans Koik 28 rbl. eest 3 hobust ja sõitnud Tallina waatama, kust Jacobson püssi ostnud on. Hans Jacobson ei olema mitte Tallina sõita tahtnud, siis pannud Hans Koik Jacobsoni hobuse tema juure nii kauaks oma kulu peal söögi peale, kui nemad ise Tallinas käiwad. Tallinast tagasi tulles on Hans Koik temale Hans Jacobsoni hobuse söögiraha priitahtlikult ära maksnud ja hobuse omanikule tagasi anda lasknud. Tema ei wõima Hans Koigile midagi tagasi maksta. Et Hans Näks ise kirjutada ei mõista kirjutas tema palwe peale alla: Jaan Alle [allkiri]
Hans Koik jättis enne ülesantud tunnistajad: Jaan Lints, Moorits Luik ja Mart Simson maha ja ütles, et temal peale selle enam midagi ülesanda ei olema mis enne juba protokolli kirjutud on. - Hans Koik [allkiri]
Aastal 1890 sell 15 Märtsil kuulas see kogukonna Kohus Hans Koik kaebtuse asja Hans Jacobsoni wastu püssi warguse pärast ja selle sama nõudmise asja Hans Jacobsoni, Jaan Alle ja Hans Näksi wastu üle ja et kaebaja mitte tõeks ei jõudnud teha, et Hans Jacobson tema püssi on warastanud, siis ühendasid endid kohtu liikmed selle
Otsusele:
Hans Jacobson saab warguse süist lahti arwatud ja Hans Koik nõudmised Hans Jacobsoni, Hans Näksi ja Jaan Alle wastu tühjaks jääwad.
See otsus sai kohe ette kuulutud ja edai kaebamise seadus seletud.
Kohtukäijad: Ants jakobson [allkiri] Jaan Alle [allkiri] Hans Koik [ allkiri]
Hans Näks palwe peale: Jaan Alle [allkiri]
Peakohtumees: J Tapper
Kohtumees: M Mangulsoon
dto: M. Rebane
Kirjutaja: H. Jürgens
