Võru: Lepinguraamat (1891-1901)
| Leidandmed | EAA.3381.1.29 |
|---|---|
| Kaader | 29 30 |
| Daatum | 21.04.1893 |
| Protokolli number | 25 |
| Protokolli teema | 7. Maade ja hoonete rentimine, mõõtmine ja pärandamine. Ehitamine. Suhted mõisa ja kroonuga. |
II Wõrru Ülema Talurahwa Kohtu jaoskonna 15 walla kohus. 21 aprilil 1893.
Jures olit. Kohtueesistuja H Jõepera
Kohtumoistja M.Ritsaar
Kohtumoistja Joh Plado
Ette tuli Wõru wallast Tupitse talo Nr 18 omanik Peeter Purjemets ja andis üles, et temal Sommerpalu walla mehe Johann Kalaga järgmise lepingu om tennu:
1) Peeter Puijemõts annab omast maast kats osa kõigest maapruugimise õigusest Sommerpalu walla mehe Johann Kala kätte 3 järgmises aastas rendi pääle. Rendi aig alustab 1893 aastast 23 aprillist, kuni 1896 aasta 23 aprillini.
2) Rentnik Johann Kala, massab iga aasta kate jao maapidamise õiguse eest 80 rubla - järgmiselt:
1 pool renti 23 aprillil. - teine pool renti 1 oktoobril - iga aasta omaniku kätte ärra.
3) Omanik annab rentnikule sissetuliku korral 2 jagu külwetü kõo nurmest sellaastal, niisama ka kõo kõrrõst kats jago niisamas ka kesä ehk suwewiljakõrrest 2 jagu- umbes 13 wakamaa nurme pruukimise tarbis.
4) Karjamaad ja heinamaad saab niisama 2 jagu rentnik oma kätte pruukimise tarbis. Rentnik woib karjamaast mis woimalik künda om, põllus teha ilma omaniku esiäraliku lubata.
5) Hoonid annab omanik rentnikule elutarest ja köögist poole. Keldrepääline karjalaut ja õleköök - jääb kõik rentnikule pruuki.
6) Ussaja woi hoowi aijad - awitab rentnik ärra teha omaniku kraamiga. Õlgi katuste parandada annab omanik esimesel aastal - kus neid tarwis om.
7) Rentnik piab oma kätte antud normid hästi harima hää seemnega külwama, pääle selle annab omanik esimesel aastal s.a. 1893 aasta jaoks 2 jagu sõnnikut põllu wäetamises: rentnikul ei ole mitte luba õlgi ega heinu talust ära wiia kui neid ka piaks üle jääma
8) Taluomanik Peeter Puijemõts ehitab lauda rentnikule walmis 1893 aastal enne sügiset oma kraamiga, parandab müüri ja paneb lae pääle ja usse ette, kui tarwis om siis piab ka rentnik selle töö mann abis olema.
9) Rentnik annab omanikule wälja mineku korral kätte antud nurmed sellsamal seisu nink külwikorral kätte kui omanik rentnikule rendile andmises.
10) Pääle selle piab rentnik kõik selle talu pääl seiswad wallatööd tegema niisama ka teed säädma. -
Pääle selle kui leppingu tegijatelle leping ette sai loetud awaldasid mõlemad rahul olemist mille üle alla kirjutawad. -
Peeter Puiemets et kirja ei oska, siis kirjutas tema palwe pääle alla . -
/allkiri/
Johan Kalla. -
Et Peeter Puiemets ja Johann Kala mõlemad wallakohtule tuttawad on ja oma käega omma lepingut ala kirjutanud, tunnistab tõeks walla-
kohus oma allkirjadega. -
Kohtu eesistuja H Jõepera
Kohtumõistja M. Ritsar
" Joh Plado.
Kirjutaja as: /allkiri/
II Wõrru Ülema Talurahwa Kohtu jaoskonna 15 walla kohus. 21 aprilil 1893.
Jures olit. Kohtueesistuja H Jõepera
Kohtumoistja M.Ritsaar
Kohtumoistja Joh Plado
Ette tuli Wõru wallast Tupitse talo Nr 18 omanik Peeter Purjemets ja andis üles, et temal Sommerpalu walla mehe Johann Kalaga järgmise lepingu om tennu:
1) Peeter Puijemõts annab omast maast kats osa kõigest maapruugimise õigusest Sommerpalu walla mehe Johann Kala kätte 3 järgmises aastas rendi pääle. Rendi aig alustab 1893 aastast 23 aprillist, kuni 1896 aasta 23 aprillini.
2) Rentnik Johann Kala, massab iga aasta kate jao maapidamise õiguse eest 80 rubla - järgmiselt:
1 pool renti 23 aprillil. - teine pool renti 1 oktoobril - iga aasta omaniku kätte ärra.
3) Omanik annab rentnikule sissetuliku korral 2 jagu külwetü kõo nurmest sellaastal, niisama ka kõo kõrrõst kats jago niisamas ka kesä ehk suwewiljakõrrest 2 jagu- umbes 13 wakamaa nurme pruukimise tarbis.
4) Karjamaad ja heinamaad saab niisama 2 jagu rentnik oma kätte pruukimise tarbis. Rentnik woib karjamaast mis woimalik künda om, põllus teha ilma omaniku esiäraliku lubata.
5) Hoonid annab omanik rentnikule elutarest ja köögist poole. Keldrepääline karjalaut ja õleköök - jääb kõik rentnikule pruuki.
6) Ussaja woi hoowi aijad - awitab rentnik ärra teha omaniku kraamiga. Õlgi katuste parandada annab omanik esimesel aastal - kus neid tarwis om.
7) Rentnik piab oma kätte antud normid hästi harima hää seemnega külwama, pääle selle annab omanik esimesel aastal s.a. 1893 aasta jaoks 2 jagu sõnnikut põllu wäetamises: rentnikul ei ole mitte luba õlgi ega heinu talust ära wiia kui neid ka piaks üle jääma
8) Taluomanik Peeter Puijemõts ehitab lauda rentnikule walmis 1893 aastal enne sügiset oma kraamiga, parandab müüri ja paneb lae pääle ja usse ette, kui tarwis om siis piab ka rentnik selle töö mann abis olema.
9) Rentnik annab omanikule wälja mineku korral kätte antud nurmed sellsamal seisu nink külwikorral kätte kui omanik rentnikule rendile andmises.
10) Pääle selle piab rentnik kõik selle talu pääl seiswad wallatööd tegema niisama ka teed säädma. -
Pääle selle kui leppingu tegijatelle leping ette sai loetud awaldasid mõlemad rahul olemist mille üle alla kirjutawad. -
Peeter Puiemets et kirja ei oska, siis kirjutas tema palwe pääle alla . -
/allkiri/
Johan Kalla. -
Et Peeter Puiemets ja Johann Kala mõlemad wallakohtule tuttawad on ja oma käega omma lepingut ala kirjutanud, tunnistab tõeks walla-
kohus oma allkirjadega. -
Kohtu eesistuja H Jõepera
Kohtumõistja M. Ritsar
" Joh Plado.
Kirjutaja as: /allkiri/