PROTOKOLL

Kriimani: Protokollid (1875-1881)

LeidandmedEAA.3298.1.4
Kaader
132
Daatum13.04.1879
Protokolli teema8. Varavastased kuriteod

Krimanni kogokonna kohtus 20 April 1879.

Roijo mölder  Friedrich Pächter tulli ette ja kaebas et Jürri Klaus ei olnud mitte minnewa suwwel kõwwaste teinud ja nüid 10ma Aprilil olli Tamm ärra läinud ja minna nõuan omma weski seismise kahjo 10ma Aprillist kunni 23 Aprillini ja nimelt:

Rubla
1. willa krasimassina seismine 120
2. weski seismine 3 pari kiwwi pealt 108
3. Saeweski seismine 84
4. linna seemne puhhastamine 36
Ütte summa 348 Rubla

Jürri Klaus ei olmnud 27 Aprilil seie kohto ette tulnud.

Jürri Klaus tulli 11 Mail ette ja ütles se on Friedrich Pächteri  enda süidi et Tamm ärra läks, seperrast et Temma wäega sure wee üllewel piddas ja

2) seisab ka meie kontraktis et kui Tammi parrandamise aego weski seisab siis ei olle Pächteril selle eest middagi õigust nõuda.

Friedrich Pächter tulli ette ja ütles: kui Tamm olleks parrandamise perrast mahha lastud, siis ei olleksin minna ka middagi nõudnud agga et Temma nüid Klause holetuse perrast isse endast ärra läks, selle et Tammil suggugi põrmandud al ei olnud mis minno weskipois Jaan Toom wõib tunnistata.

Roijo weskipois Jaan Toom tulli ette ja ütles wessi ei olnud mitte järwes suur et Tammi ärra wõis wia, agga selleperrast olli se Tam ärra läinud selle et Tammil mitte põrmandud al ei olnud, kus wee kukkumine olli ja wessi olli rind palgi alt sure mulgo sisse sönud mis 9-10 jalga süggaw olli ja selle läbbi olli Tam ärra läinud agga mitte sure wee perrast.

Mõistus 25 Mail 1879

Koggokonna kohhus mõistis et Jürri Klaus peab selle weskide sesew aija eest toppelt rent maksma  Friedrich Pächterile 53 Rubla 40 kop seperrast et Klaus se Tamm ilma põrmanduta on piddanud ja selle läbbi ärra läinud.

Kohto lauan olliwa:

Kohtomees  Hans Tekkel XXX

"  Johan Raswa  XXX

Märt Kärik XXX

Friedrich Pächteril ja Jürri Klausel sai mõistus 25 Mail ette kulutud 27 Aprilil 1883.

Kirjutaja: M. Baumann /allkiri/

Krimanni kogokonna kohtus 20 April 1879.

Roijo mölder  Friedrich Pächter tulli ette ja kaebas et Jürri Klaus ei olnud mitte minnewa suwwel kõwwaste teinud ja nüid 10ma Aprilil olli Tamm ärra läinud ja minna nõuan omma weski seismise kahjo 10ma Aprillist kunni 23 Aprillini ja nimelt:

Rubla
1. willa krasimassina seismine 120
2. weski seismine 3 pari kiwwi pealt 108
3. Saeweski seismine 84
4. linna seemne puhhastamine 36
Ütte summa 348 Rubla

Jürri Klaus ei olmnud 27 Aprilil seie kohto ette tulnud.

Jürri Klaus tulli 11 Mail ette ja ütles se on Friedrich Pächteri  enda süidi et Tamm ärra läks, seperrast et Temma wäega sure wee üllewel piddas ja

2) seisab ka meie kontraktis et kui Tammi parrandamise aego weski seisab siis ei olle Pächteril selle eest middagi õigust nõuda.

Friedrich Pächter tulli ette ja ütles: kui Tamm olleks parrandamise perrast mahha lastud, siis ei olleksin minna ka middagi nõudnud agga et Temma nüid Klause holetuse perrast isse endast ärra läks, selle et Tammil suggugi põrmandud al ei olnud mis minno weskipois Jaan Toom wõib tunnistata.

Roijo weskipois Jaan Toom tulli ette ja ütles wessi ei olnud mitte järwes suur et Tammi ärra wõis wia, agga selleperrast olli se Tam ärra läinud selle et Tammil mitte põrmandud al ei olnud, kus wee kukkumine olli ja wessi olli rind palgi alt sure mulgo sisse sönud mis 9-10 jalga süggaw olli ja selle läbbi olli Tam ärra läinud agga mitte sure wee perrast.

Mõistus 25 Mail 1879

Koggokonna kohhus mõistis et Jürri Klaus peab selle weskide sesew aija eest toppelt rent maksma  Friedrich Pächterile 53 Rubla 40 kop seperrast et Klaus se Tamm ilma põrmanduta on piddanud ja selle läbbi ärra läinud.

Kohto lauan olliwa:

Kohtomees  Hans Tekkel XXX

"  Johan Raswa  XXX

Märt Kärik XXX

Friedrich Pächteril ja Jürri Klausel sai mõistus 25 Mail ette kulutud 27 Aprilil 1883.

Kirjutaja: M. Baumann /allkiri/


TAGASI KUVA MÄRGENDUS