PROTOKOLL

Suure-Kõpu: Protokolliraamat (1889-1890)

LeidandmedEAA.3676.1.25
Kaader
110
111
Daatum24.05.1890
Protokolli number149
Protokolli teema4. Perekonna- ja pärimisasjad
Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Th. Heinrichsen Kirjutaja
P. Amann Peakohtumees
K. Aunap Kohtumees
M. Riesenberg Kohtumees

Ära surnud Täku talu päriskoha omaniku ja teise gildi kaupmehe Peeter Tiitu pärandajad ilmusiwad tänasel päewal kohtu ette ja palusiwad oma wahel tehtid lepingud 3mas Märtil 1890 a. protokolli maha kirjutada:

Peeter Tiitu järgi jäänud lesk naene Ann Tiit ja tema lapsed, poeg Märt Tiit, poeg Mihkel, poeg Hans ja Hendrik Tiit, tütar Mai Piiskop sündinud Tiit, tema mees Hendrik Uue-Kariste wallas, tütar Els Paukmurson (sündinud Tiit) tema mees Karl Woltweti wallas, tütar Mari Halp (sündinud Tiit) Tema mees Hans Halp Linnamäe wallas, tütar Ewa Saat, tema mees Jaan Patti wallas, tegid oma wahel alamal seiswa isast järgi jäänud waranduse jagamise üle kindla aru, ning lepisiwad nõuded.

Täkku talu jääb ühes liikuwa ja liikumata warandusega ja ka ühes poe kaubaga, nõnda, kui ta praegu on, tänasest päewast nõnda kui loomadega ja kõige wärgiga, mis surnud isa Peeter Tiit Täku talusse järgi on jätnud, tema poja Hendrik Tiitu omanduseks, Hendrik Tiit wastutab kõige wõlade eest, mis tema isast Peeter Tiitust järgi on jäänud, ja pealb kõigile wõlglastele wälja maksma, mis õiguse nimel pääle tulewad ja nõuab ka isa wõlad, mis teiste käes wäljas on, sisse, ning maksab pääle selle oma wende ja õdedele ühte summa kaks tuhat üks sada ja kakskümmend rubla (2120 rbl) järgi mööda wälja, nõnda kui:

wend Märt Tiitule 400 rubla
" Mihkel Tiitule 370 "
" Hans Tiitule 575 "
õele Mai Piiskop 100 "
" Ell Paukmurson 275 "
" Mari Halp 300 "
" Ewa Saat 100 "
Summa 2120 rubla

Peale selle toidab Hendrik Tiit oma ema auusal wiisil, annab temale tarwiliku korteri ja toitu pojalikul wiisil ja annab peale selle weel emale kümme rubla raha, temale pruukimiseks iga aasta ning annab ka tarwilikul wiisil riided. Kui aga ema edespidi mitte oma poja Hendriku juures läbi ei saa, kui poeg teda mitte auusal wiisil ülewel ei pea ja ema teise koha pääle peaks minema, siis maksab poeg Hendrik Tiit iga aasta ükssada rubla (100 rbl) emale söögi ja korteri raha.

Lesk Anu Tiit walib omale käemeheks periskoha omaniku Jaan Juusta.

Wennad ja õed lepisiwad omad maksude tärminid nõuda kui siin alamal nimetud:

I Märt Tiit leppis, esimene aasta jääb raha ilma protsentita, seni kui 23ma Aprillini 1891 a. pääle selle maksab Hendrik Tiit 5 protsenti wõlgnewa summa eest ja maksab Hendrik Tiit 400 rubla kaheksa aasta sees wälja iga aasta 50 rubla.

II Mihkel Tiit leppis 23 Aprillist 1890 aastast maksab Hendrik Tiit 5 protsenti wõlgnewa summa eest ja maksab kõik summa 370 rubla kahe aasta jooksul wälja, see on 23 Aprillini 1892.

III Hans Tiit leppis, esimene aasta jääb raha ilma protsentita, kuni 23 Aprillini 1891 a. pääle selle maksab Hendrik Tiit 5 protsenti wõlgnewa summa eest ja maksab kõik 575 rubla Hans Tiitule kolme aasta jooksul wälja, iga aasta oma jao (jaokaupa).

IV Mari Piiskop (sündinud Tiit) leppis esimene aasta jääb raha ilma protsentita kuni 23 Aprillini 1892 a, pääle selle maksab 5 protsenti wõlgnewa summa eest ja maksab Hendrik Tiit kõik 100 rubla wiie aasta jooksul wälja 23 Aprillini 1895 a.

V Els Paukmurson, sündinud Tiit, leppis kaks aastad jääb raha ilma protsentita seni kui 23 Aprillini 1892 a, pääle selle maksab Hendrik Tiit 4 protsenti wõlgnewa summa eest, kõik raha 275 rubla maksab Hendrik wiie aasta jooksul wälja kuni 23 Aprillini 1895 a.

VI Mari Halp, sündinud Tiit, leppis esimene aasta raha ilma protsentita 23 Aprillist 1891 a ja maksab Hendrik Tiit keik raha 300 rubla kuni 1892 a 23 Aprillini wälja ühes wiie protsentiga, kui peab aga Mari Halp üks pool aastat enne üles ütlema, kui ta raha kätte tahab saada.

VII Ewa Saat (sündinud Tiit) leppis, tema raha jääb esimene aasta ilma protsentita, kui maksab aga Hendrik Tiit kõik raha 100 rubla 23 Aprillini 1892 a wälja.

Hendrik Tiit wõttab ka Täkku talu renti 1890 aasta kewadise poole wasta.

Kaks wõidu laenu paberid mis praegu kaotsis on, kui need paberid wälja tulewad ja kui nad wõidawad siis saab kõik see kasu üle ültse pärijate wahel ühetasa ära jaotud.

Kui Hendrik Tiit seda talu edespidi peaks tahtma ära müüa, siis jääb eesõigus tema wendadele. Täkku talu ema põllud teeb Hans Tiit, nõnda kui ennegi ja maksab 1890 aasta renti 130 rubla, Täkku talu eest.

Poeg Hans Tiit saab peale ema surma ema jaost ühe lehma ja ühe hobuse, lehm 20 rubla ja hobune 50 rubla wäärt, mis Hendrik Tiit wälja maksab. 

Seda kõik põrijad oma allakirjadega tunnistawad:

Märt Tiit eest Mihkel Tiit (allkiri) Mihkel Tiit (allkiri) Hans Tiit (allkiri) Hendrik Tiit (allkiri) Elts Tiitu eest Hendrik Tiit (allkiri) Mari Alp (allkiri) Ewa Saat (allkiri) J. Juust (allkiri) Hentrik Piiskop (allkiri)

Seda tunnistab kogukonna kohus, et pärijad kõik oma käega omad nimed alla on kirjutanud mis täitsa kindlaks saab jääma.

Peakohtumees P. Amann (allkiri)

Kohtumees K. Aunap (allkiri)

Kohtumees M. Riesenberg (allkiri)

Kohtumees T. Kahu (allkiri)

Ära surnud Täku talu päriskoha omaniku ja teise gildi kaupmehe Peeter Tiitu pärandajad ilmusiwad tänasel päewal kohtu ette ja palusiwad oma wahel tehtid lepingud 3mas Märtil 1890 a. protokolli maha kirjutada:

Peeter Tiitu järgi jäänud lesk naene Ann Tiit ja tema lapsed, poeg Märt Tiit, poeg Mihkel, poeg Hans ja Hendrik Tiit, tütar Mai Piiskop sündinud Tiit, tema mees Hendrik Uue-Kariste wallas, tütar Els Paukmurson (sündinud Tiit) tema mees Karl Woltweti wallas, tütar Mari Halp (sündinud Tiit) Tema mees Hans Halp Linnamäe wallas, tütar Ewa Saat, tema mees Jaan Patti wallas, tegid oma wahel alamal seiswa isast järgi jäänud waranduse jagamise üle kindla aru, ning lepisiwad nõuded.

Täkku talu jääb ühes liikuwa ja liikumata warandusega ja ka ühes poe kaubaga, nõnda, kui ta praegu on, tänasest päewast nõnda kui loomadega ja kõige wärgiga, mis surnud isa Peeter Tiit Täku talusse järgi on jätnud, tema poja Hendrik Tiitu omanduseks, Hendrik Tiit wastutab kõige wõlade eest, mis tema isast Peeter Tiitust järgi on jäänud, ja pealb kõigile wõlglastele wälja maksma, mis õiguse nimel pääle tulewad ja nõuab ka isa wõlad, mis teiste käes wäljas on, sisse, ning maksab pääle selle oma wende ja õdedele ühte summa kaks tuhat üks sada ja kakskümmend rubla (2120 rbl) järgi mööda wälja, nõnda kui:

wend Märt Tiitule 400 rubla
" Mihkel Tiitule 370 "
" Hans Tiitule 575 "
õele Mai Piiskop 100 "
" Ell Paukmurson 275 "
" Mari Halp 300 "
" Ewa Saat 100 "
Summa 2120 rubla

Peale selle toidab Hendrik Tiit oma ema auusal wiisil, annab temale tarwiliku korteri ja toitu pojalikul wiisil ja annab peale selle weel emale kümme rubla raha, temale pruukimiseks iga aasta ning annab ka tarwilikul wiisil riided. Kui aga ema edespidi mitte oma poja Hendriku juures läbi ei saa, kui poeg teda mitte auusal wiisil ülewel ei pea ja ema teise koha pääle peaks minema, siis maksab poeg Hendrik Tiit iga aasta ükssada rubla (100 rbl) emale söögi ja korteri raha.

Lesk Anu Tiit walib omale käemeheks periskoha omaniku Jaan Juusta.

Wennad ja õed lepisiwad omad maksude tärminid nõuda kui siin alamal nimetud:

I Märt Tiit leppis, esimene aasta jääb raha ilma protsentita, seni kui 23ma Aprillini 1891 a. pääle selle maksab Hendrik Tiit 5 protsenti wõlgnewa summa eest ja maksab Hendrik Tiit 400 rubla kaheksa aasta sees wälja iga aasta 50 rubla.

II Mihkel Tiit leppis 23 Aprillist 1890 aastast maksab Hendrik Tiit 5 protsenti wõlgnewa summa eest ja maksab kõik summa 370 rubla kahe aasta jooksul wälja, see on 23 Aprillini 1892.

III Hans Tiit leppis, esimene aasta jääb raha ilma protsentita, kuni 23 Aprillini 1891 a. pääle selle maksab Hendrik Tiit 5 protsenti wõlgnewa summa eest ja maksab kõik 575 rubla Hans Tiitule kolme aasta jooksul wälja, iga aasta oma jao (jaokaupa).

IV Mari Piiskop (sündinud Tiit) leppis esimene aasta jääb raha ilma protsentita kuni 23 Aprillini 1892 a, pääle selle maksab 5 protsenti wõlgnewa summa eest ja maksab Hendrik Tiit kõik 100 rubla wiie aasta jooksul wälja 23 Aprillini 1895 a.

V Els Paukmurson, sündinud Tiit, leppis kaks aastad jääb raha ilma protsentita seni kui 23 Aprillini 1892 a, pääle selle maksab Hendrik Tiit 4 protsenti wõlgnewa summa eest, kõik raha 275 rubla maksab Hendrik wiie aasta jooksul wälja kuni 23 Aprillini 1895 a.

VI Mari Halp, sündinud Tiit, leppis esimene aasta raha ilma protsentita 23 Aprillist 1891 a ja maksab Hendrik Tiit keik raha 300 rubla kuni 1892 a 23 Aprillini wälja ühes wiie protsentiga, kui peab aga Mari Halp üks pool aastat enne üles ütlema, kui ta raha kätte tahab saada.

VII Ewa Saat (sündinud Tiit) leppis, tema raha jääb esimene aasta ilma protsentita, kui maksab aga Hendrik Tiit kõik raha 100 rubla 23 Aprillini 1892 a wälja.

Hendrik Tiit wõttab ka Täkku talu renti 1890 aasta kewadise poole wasta.

Kaks wõidu laenu paberid mis praegu kaotsis on, kui need paberid wälja tulewad ja kui nad wõidawad siis saab kõik see kasu üle ültse pärijate wahel ühetasa ära jaotud.

Kui Hendrik Tiit seda talu edespidi peaks tahtma ära müüa, siis jääb eesõigus tema wendadele. Täkku talu ema põllud teeb Hans Tiit, nõnda kui ennegi ja maksab 1890 aasta renti 130 rubla, Täkku talu eest.

Poeg Hans Tiit saab peale ema surma ema jaost ühe lehma ja ühe hobuse, lehm 20 rubla ja hobune 50 rubla wäärt, mis Hendrik Tiit wälja maksab. 

Seda kõik põrijad oma allakirjadega tunnistawad:

Märt Tiit eest Mihkel Tiit (allkiri) Mihkel Tiit (allkiri) Hans Tiit (allkiri) Hendrik Tiit (allkiri) Elts Tiitu eest Hendrik Tiit (allkiri) Mari Alp (allkiri) Ewa Saat (allkiri) J. Juust (allkiri) Hentrik Piiskop (allkiri)

Seda tunnistab kogukonna kohus, et pärijad kõik oma käega omad nimed alla on kirjutanud mis täitsa kindlaks saab jääma.

Peakohtumees P. Amann (allkiri)

Kohtumees K. Aunap (allkiri)

Kohtumees M. Riesenberg (allkiri)

Kohtumees T. Kahu (allkiri)


TAGASI KUVA MÄRGENDUS