Krimanni kogokonna kohtus 6 Julil 1879.
Jaan Tekkel tulli ette ja kaebas et Ado Lentzius on omma karjaga 12 aastad minno kassometsast läbbi käinud ja 2 aasta eest ollin minna koggokonna kohto een ärra keelnud et Temma ei tohhib käia, agga Temma ei olle mitte sedda keeldo kuulnud ja on peale se ikka omma Siggadega minno maast läbbi käinud ja on ka omma sõnniko weddamise tee ülle minno heinamaa nukka aijanud nink nõuan ülle kige sedda kahjo Temma käest igga aasta eest 50 Rubla hõb.
Ado Lentzius tulli ette ja ütles: minna ollin Hans ja Jaan Tekkeli lubbaga möda teed nende maast läbbi käinud, agga sest sadik kui Jaan Tekkel olli ärra keelnud karjaga käimast ei olle minno karri Temma maast suggugi läbbi käinud se on minno maad on 34 wakkama Temma maa tagga ja muido minna mitte omma maa manno ei sa kui et pean Temma maast läbbi käima ja Mõisawallitsus olli mulle ka üttelnud: et Kaardi peal tee Temma maast minno maa juurde läbbi käiwad nink ollen ka sedda teed möda käinud ja ei ollen mingisuggust kahjo selle läbbi teinud agga et Jaan Tekkel ei olle minno karjal lasknud sedda teed möda käia mis kaardi Temma maast minno maa peale läbbi käib, nõuan minna omma kahjo ülle katte aasta 200 Rubla selle et minna omma keige parrema heinama ollen hädda läbbi karja maaks prukinud.
Jaan Tekkel tulli ette ja ütles: seie sadik ollin maa weel lasknud sind rattastega endas maast läbbi käia agga nüid pannen se tee kinni ja wõid Unnikülla kaudo enda maa manno käia agga mitte sedda teed möda mis minno maad läbbi käib.
Peakohtomees Johan Mina tulli ette ja ütles: minna ollin täenpäiw seal käinud nende rio asja ülle kaemas ja wõin tunnistata et seal tee weres mingisuggust kahjo ei olnud leida ja olli ka nähha et Ado Lentziuse karri sel suwwel sedda teed möda ei olle käinud, agga Jaan Tekkeli södi maa nukkast käis kül rattaste tee ülle arwata 30 sammo pitkuti.
Ado Lentzius tulli ette ja ütles: se tee mis Jaan Tekkeli Karjamaa nukkast ülle käib arwata 30 sammo pitkuti seisab ka kaardi peal ja Mõisa olli keik suwwi sedda teed möda ka krusa weddanud ja Johan Otti olli ka omma sõnnik sedda teed möda enda nurme weddanud agga minna ei olle mitte sest södi nukkast sedda teed ülle aijanud sest se tee käis jo enne kui minna 16 aasta eest Krimanni tullin.
Wallawannem Märt Kärik tunnistas et se tee ollewad enne Jaan Tekkeli ostmist sealt södi nukkast ülle käinud.
Mõistus 6 Julil 1879
Koggokonna kohhus on Jaan Tekkeli kahjo nõudmine Ado Lentziuse käest tühjaks mõistnud selle et kohto ülle kaemise perra sealt mingisuggust kahjo ei olle leitud tehtud ollemas, agga et kaardi peal tee seisab mis Jaan Tekkeli maast läbbi Ado Lentziuse maa manno käib, wõib Ado Lentzius Rattastega sedda teed möda enda maa manno käia agga mitte karjaga ja Ado Lentziuse hainama kahjo nõudmine Jaan Tekkeli käest on ka tühjaks mõistetud sanud.
Kohto lauan olliwa:
Peakohtomees Johan Mina XXX
Kohtomees Jaan Luhha XXX
Märt Kärik XXX
Jaan Tekkelile ja Ado Lentziusele sai mõistus 6 Julil ette kulutud.
Jaan Tekkel olli Protokolli Kogokonna kohtust wälja wõtnud 6 Julil et selle mõstusega rahhul ei olla nink tahta suremat kohhut nõuda.
Ado Lentzius olli Protokolli kogokonna kohtust 6 Julil wälja wõtnud.
Krimanni kogokonna kohtus 6 Julil 1879.
Jaan Tekkel tulli ette ja kaebas et Ado Lentzius on omma karjaga 12 aastad minno kassometsast läbbi käinud ja 2 aasta eest ollin minna koggokonna kohto een ärra keelnud et Temma ei tohhib käia, agga Temma ei olle mitte sedda keeldo kuulnud ja on peale se ikka omma Siggadega minno maast läbbi käinud ja on ka omma sõnniko weddamise tee ülle minno heinamaa nukka aijanud nink nõuan ülle kige sedda kahjo Temma käest igga aasta eest 50 Rubla hõb.
Ado Lentzius tulli ette ja ütles: minna ollin Hans ja Jaan Tekkeli lubbaga möda teed nende maast läbbi käinud, agga sest sadik kui Jaan Tekkel olli ärra keelnud karjaga käimast ei olle minno karri Temma maast suggugi läbbi käinud se on minno maad on 34 wakkama Temma maa tagga ja muido minna mitte omma maa manno ei sa kui et pean Temma maast läbbi käima ja Mõisawallitsus olli mulle ka üttelnud: et Kaardi peal tee Temma maast minno maa juurde läbbi käiwad nink ollen ka sedda teed möda käinud ja ei ollen mingisuggust kahjo selle läbbi teinud agga et Jaan Tekkel ei olle minno karjal lasknud sedda teed möda käia mis kaardi Temma maast minno maa peale läbbi käib, nõuan minna omma kahjo ülle katte aasta 200 Rubla selle et minna omma keige parrema heinama ollen hädda läbbi karja maaks prukinud.
Jaan Tekkel tulli ette ja ütles: seie sadik ollin maa weel lasknud sind rattastega endas maast läbbi käia agga nüid pannen se tee kinni ja wõid Unnikülla kaudo enda maa manno käia agga mitte sedda teed möda mis minno maad läbbi käib.
Peakohtomees Johan Mina tulli ette ja ütles: minna ollin täenpäiw seal käinud nende rio asja ülle kaemas ja wõin tunnistata et seal tee weres mingisuggust kahjo ei olnud leida ja olli ka nähha et Ado Lentziuse karri sel suwwel sedda teed möda ei olle käinud, agga Jaan Tekkeli södi maa nukkast käis kül rattaste tee ülle arwata 30 sammo pitkuti.
Ado Lentzius tulli ette ja ütles: se tee mis Jaan Tekkeli Karjamaa nukkast ülle käib arwata 30 sammo pitkuti seisab ka kaardi peal ja Mõisa olli keik suwwi sedda teed möda ka krusa weddanud ja Johan Otti olli ka omma sõnnik sedda teed möda enda nurme weddanud agga minna ei olle mitte sest södi nukkast sedda teed ülle aijanud sest se tee käis jo enne kui minna 16 aasta eest Krimanni tullin.
Wallawannem Märt Kärik tunnistas et se tee ollewad enne Jaan Tekkeli ostmist sealt södi nukkast ülle käinud.
Mõistus 6 Julil 1879
Koggokonna kohhus on Jaan Tekkeli kahjo nõudmine Ado Lentziuse käest tühjaks mõistnud selle et kohto ülle kaemise perra sealt mingisuggust kahjo ei olle leitud tehtud ollemas, agga et kaardi peal tee seisab mis Jaan Tekkeli maast läbbi Ado Lentziuse maa manno käib, wõib Ado Lentzius Rattastega sedda teed möda enda maa manno käia agga mitte karjaga ja Ado Lentziuse hainama kahjo nõudmine Jaan Tekkeli käest on ka tühjaks mõistetud sanud.
Kohto lauan olliwa:
Peakohtomees Johan Mina XXX
Kohtomees Jaan Luhha XXX
Märt Kärik XXX
Jaan Tekkelile ja Ado Lentziusele sai mõistus 6 Julil ette kulutud.
Jaan Tekkel olli Protokolli Kogokonna kohtust wälja wõtnud 6 Julil et selle mõstusega rahhul ei olla nink tahta suremat kohhut nõuda.
Ado Lentzius olli Protokolli kogokonna kohtust 6 Julil wälja wõtnud.
