Sel ees nimmetud päwal olli koggokonna kohhus koos ja kohtu ette said keik need sullased kutsutud, kes mitte omma wanna pea rahha wõlga ei olle tahtnud maksta, waid arwanud nende perremeeste õigus maksta ollewad, kedda nemmad sel aial teninud, kui pea rahha maksminne seisis.
1) Kohtu ette astus perremees Lao mäe Jürri Wiinberg ja sullane Mihkel Laks Mihkel Laks on pearahha ramatu järrel 11 Rbl 67 Kop. wõlga, teggid perre mehhe Jürri Wiinbergiga selgeks nenda: Et nemmad makswad mõllemad sedda wõlga se on: Jürri Wiinberg lubbab kohtu ees Mihkel Lakse wõllast 8 Rbl 2 Kop. maksta ja Mihkel Laks maksab 3 Rbl 65 Kop. siis on se 11 Rbl 67 Kop. selge.
2) Kohtu ette astub Ustalo Juhhan Birk ja sullane Jürri Nebbukat, temal on wanna pearahha wõlga järrel 9 Rbl 67 Kop. sest wõllast lubbab Juhhan Birk Jürri Nebbukati eest 3 Rbl 47 Kop. maksta se on 1868 a kaks poolt pearahha.
Ja Jürri Nebbukat kutsub kohtu ette weel Reino Mihkel Kollikiwwi lubbab 3 Rbl 25 Kop. maksta, se on: 1871 a II p. 72a II p. Siis jääb Jürri Nebbukati omma maksta 2 Rbl 95 Kop. sis on se 9 Rbl 67 Kop maksetud. Ja Juhhan lubbab weel omma teise sullase Juhhan Krewonni pea rahha wõlga kolm poolt maksta se on: 1869 a I ja II p. ja 1870 a II p. ühte kokko mis Juhhan Birk Juhan Krewonni eest maksab on 4 Rbl 91 Kop.
3) Kohtu ette astuwad Saue augo Jaan Kanger ja sullane Jaan Tönts teggid kohtu ees selgeks, pearahha wõlla aasta numbritte järrel, nenda et Jaan Kangril olli oigus Jaan Töntsu eest maksta 6 Rbl 99 1/2 Kop. agga et Jaan Tönts, Jan Kangril 1 Rbl wõlga on, siis maksab Jaan Kanger 5 Rbl 99 1/2 K
Pearahha ramatu järrel on Jaan Töntsu wõlg 9 Rbl 77 Kop., sest maksab Jaan Kanger 5 Rbl 99 1/2 Kop ärra, jääb ta omma tassuda 3 Rbl 77 1/2 Kop.
4) Kohtu ette astuwad Ringi mardi Juhhan Rink ja sullane Rein Silmer teggid selgeks, et Juhhan Rink maksab 1872 a II p. se on: 1 Rbl 63 Kop. Rein Silmeri eest ja Rein Silmer pärrib Reino Mihkel Kollikiwwi kääst 2 Rbl 35 Kop., mis temma 1868al a holla temma kätte maksnud, kui ta wälja rändas, pea ja nekrudi rahhaks, et kül teised polle maksnud agga temma ütleb mitte ommale enne passi antawad kui pool pea rahha polle sisse maksta olnud (sest Mihkel Kollikiwwi olli sel aial Tallitaja.)
Astub kohtu ette Mihkel Kollikiwwi ja ütleb sedda mitte ennam mälletawad kas ta on sedda Rein Silmeri rahha wastu wõtnud, wõi on se üks tühhi jut, lubbab parrem aega möda mele tulletada
5) Astuwad kohtu ette Reino hantsu perre naine Marri Tännawas ja sullane Jaan Otsberg kes nüüd kül mitte ennam Kidewa Koggokonna hinge kirjas ei seisa waid Käbla holla ülles wõtnud, agga se pea rahha wõlg mis Jaan Otsbergil sel aial jähhi tenis temma Marri Tännawad ja on õigus Marri Tännawal maksta temma eest. Jaan Otsbergi wõlg on: 6 Rbl 43 Kop. Marri Tännawas tunnistab kohtu ees et Jaan Otsberg igga aasta Ria ma seest wägga wähhe rahha temmale tonud, ja pealegi ühhe hea hobbuse ärra lõppetanud, selle eest ei tahha minna mitte temma wõlga jänud pearahha omma peale wõtta maksku enne mind wälja siis maksan temma pea rahha tänna pääw ärra.
Astus ette Jaan Otsberg ja rägib wälja, et Marri Tännawas keik tühja jutto rägib, temma ei tea sest hobbusest ühtigid ja sest wähhest rahha tomissest on nenda suur öu olli kui nälja aial ennast toidetud sai ja Otsberg ütleb ennast se keige wähhem rahha olnud 1868al a kui 20 Rbl tonud.
Kohhus ei mõistnud se kord ühtigid waid sai se aasta protokoll järrele wadetud mis siis selle asja ülle kirjotud olli, kui Jaan Otsberg ennast Käbla walla halla ülles wöttis ja siis on kohhus mõistnud et Marri Tännawas peab Jaan Otsbergi pea rahha wõlla maksma käe mehheks on jänud wend Willem Otsberg.
Kohtu wannem: Jaan Wiinberg
abbi mehed Juhhan Jaksman Juhan Kreisoe
Kirjotaja A J Martensohn
Sel ees nimmetud päwal olli koggokonna kohhus koos ja kohtu ette said keik need sullased kutsutud, kes mitte omma wanna pea rahha wõlga ei olle tahtnud maksta, waid arwanud nende perremeeste õigus maksta ollewad, kedda nemmad sel aial teninud, kui pea rahha maksminne seisis.
1) Kohtu ette astus perremees Lao mäe Jürri Wiinberg ja sullane Mihkel Laks Mihkel Laks on pearahha ramatu järrel 11 Rbl 67 Kop. wõlga, teggid perre mehhe Jürri Wiinbergiga selgeks nenda: Et nemmad makswad mõllemad sedda wõlga se on: Jürri Wiinberg lubbab kohtu ees Mihkel Lakse wõllast 8 Rbl 2 Kop. maksta ja Mihkel Laks maksab 3 Rbl 65 Kop. siis on se 11 Rbl 67 Kop. selge.
2) Kohtu ette astub Ustalo Juhhan Birk ja sullane Jürri Nebbukat, temal on wanna pearahha wõlga järrel 9 Rbl 67 Kop. sest wõllast lubbab Juhhan Birk Jürri Nebbukati eest 3 Rbl 47 Kop. maksta se on 1868 a kaks poolt pearahha.
Ja Jürri Nebbukat kutsub kohtu ette weel Reino Mihkel Kollikiwwi lubbab 3 Rbl 25 Kop. maksta, se on: 1871 a II p. 72a II p. Siis jääb Jürri Nebbukati omma maksta 2 Rbl 95 Kop. sis on se 9 Rbl 67 Kop maksetud. Ja Juhhan lubbab weel omma teise sullase Juhhan Krewonni pea rahha wõlga kolm poolt maksta se on: 1869 a I ja II p. ja 1870 a II p. ühte kokko mis Juhhan Birk Juhan Krewonni eest maksab on 4 Rbl 91 Kop.
3) Kohtu ette astuwad Saue augo Jaan Kanger ja sullane Jaan Tönts teggid kohtu ees selgeks, pearahha wõlla aasta numbritte järrel, nenda et Jaan Kangril olli oigus Jaan Töntsu eest maksta 6 Rbl 99 1/2 Kop. agga et Jaan Tönts, Jan Kangril 1 Rbl wõlga on, siis maksab Jaan Kanger 5 Rbl 99 1/2 K
Pearahha ramatu järrel on Jaan Töntsu wõlg 9 Rbl 77 Kop., sest maksab Jaan Kanger 5 Rbl 99 1/2 Kop ärra, jääb ta omma tassuda 3 Rbl 77 1/2 Kop.
4) Kohtu ette astuwad Ringi mardi Juhhan Rink ja sullane Rein Silmer teggid selgeks, et Juhhan Rink maksab 1872 a II p. se on: 1 Rbl 63 Kop. Rein Silmeri eest ja Rein Silmer pärrib Reino Mihkel Kollikiwwi kääst 2 Rbl 35 Kop., mis temma 1868al a holla temma kätte maksnud, kui ta wälja rändas, pea ja nekrudi rahhaks, et kül teised polle maksnud agga temma ütleb mitte ommale enne passi antawad kui pool pea rahha polle sisse maksta olnud (sest Mihkel Kollikiwwi olli sel aial Tallitaja.)
Astub kohtu ette Mihkel Kollikiwwi ja ütleb sedda mitte ennam mälletawad kas ta on sedda Rein Silmeri rahha wastu wõtnud, wõi on se üks tühhi jut, lubbab parrem aega möda mele tulletada
5) Astuwad kohtu ette Reino hantsu perre naine Marri Tännawas ja sullane Jaan Otsberg kes nüüd kül mitte ennam Kidewa Koggokonna hinge kirjas ei seisa waid Käbla holla ülles wõtnud, agga se pea rahha wõlg mis Jaan Otsbergil sel aial jähhi tenis temma Marri Tännawad ja on õigus Marri Tännawal maksta temma eest. Jaan Otsbergi wõlg on: 6 Rbl 43 Kop. Marri Tännawas tunnistab kohtu ees et Jaan Otsberg igga aasta Ria ma seest wägga wähhe rahha temmale tonud, ja pealegi ühhe hea hobbuse ärra lõppetanud, selle eest ei tahha minna mitte temma wõlga jänud pearahha omma peale wõtta maksku enne mind wälja siis maksan temma pea rahha tänna pääw ärra.
Astus ette Jaan Otsberg ja rägib wälja, et Marri Tännawas keik tühja jutto rägib, temma ei tea sest hobbusest ühtigid ja sest wähhest rahha tomissest on nenda suur öu olli kui nälja aial ennast toidetud sai ja Otsberg ütleb ennast se keige wähhem rahha olnud 1868al a kui 20 Rbl tonud.
Kohhus ei mõistnud se kord ühtigid waid sai se aasta protokoll järrele wadetud mis siis selle asja ülle kirjotud olli, kui Jaan Otsberg ennast Käbla walla halla ülles wöttis ja siis on kohhus mõistnud et Marri Tännawas peab Jaan Otsbergi pea rahha wõlla maksma käe mehheks on jänud wend Willem Otsberg.
Kohtu wannem: Jaan Wiinberg
abbi mehed Juhhan Jaksman Juhan Kreisoe
Kirjotaja A J Martensohn
