Möisa wallitsus tulli ette järele nimetud uue tallu peremeestega ja panni neile ette, et nemad 1868 aastal arwata oma järele nimetud uue tallu peremeestega ja panni neile ette, et nemad 1868 aastast arwata oma järele nimetud tallusid pida wöttawad ning kaks esimest aast. ilma rendita ehk möisale muu maksuta peawad ja peale seda kahe aasta kuus järjestiko aastad neid talusid omale rendi peale saawad, ning sele 6 rendi aasta hakatuse aal walmis olewa pöllo suuruse järele renti maksma hakawad ning iga wakama poole eest 2 R 80 kop h. möisale renti maksawad.

Sele aea sees anab möisa neile puid pöletamise ja ehitamise tarwis, palkid, telliskiwid kui ka natukese öled ello toa tarwis, peale seda 8 aastad on nende kontrahtid löpetud ja ei ole neid mingisugust ehitamise ega muud nöudmist nende talude pealt, ning jäid seda wiisi peremeheks:

Piiri Mart Pernitz, Piiri Tönis Notapera, Piiri Ritz Riesenberg, Suurkiwi Joh. Pernitz, Küininido Joh. Kulison, Auro Tönis Holzmann, Wainristi Jüri Reinberg, Kiwiaro Jaan Pill, Wiira Hans Hammer 1867 aastast arwata.

Sadonöme Ritz Pödder 1865 aastast arwata ja Papioja Tönis Riesenberg 1866 aastast arwata wiis aastad rendi peale ning teeb issi elo maea katukse.

Ning Saunama Alexander Nömitz ja Muro Jüri Riesenberg saawad kui peremehed omade asemele Jüri päewast 1870 nende nimetud tallu kohtade peale wasto wöetud.

Kooli tallu koht saab Johann Lacks ja Gusta Orgule 3 aasta peale wälja renditud, kust sele tallu küljest se maa mis walla maea juure ja üks muru tisleri Hansole ära lähawad aga 10 wana ala soo heinamaad juure tuleb, kele eest nemad 13 jala päewa iga nädala mõisale teewad ja weel 6 wakama heina, 4 wakama ruki, 3 wakama suiwilja, 1 wakama linna ja 1 wakama kartofli tükid möisale teewad. Puid saawad nemmad pruukimise tarwis, nenda samoti kui teised möisa tallud.