Sel 9 Julil 1882
koos ollid
peakohtomees Maddis Tamm
teinekohtomees Andres Aun
komas kohtomees Mart Tomik
Kaebas Josep Laurisson et temma olla tännawo kewwade ülle Jaan Ambose heinamaa heina koormaga sõitnud ja on siis Jaan Ambos temma kallale tüllitsema tulnud ning hobbose suu juurest kinni wõtnud ja ütlenud kelle lubbaga sa siit käija tohhit ning on siis selle müsselemisse juures Jaan Ambos kellel kerwes käes olnud temma käele ühhe hawa tehnud kelle läbbi temma kässi pahhaks lähnud siis nõuab temma selle ülle kohto mõistust ning ei woi temma küll tunnistada et Jaan Ambos temmale meelega külge lönud olleks.
Jaan Ambos räkis et Josep Laurisson on ülle temma heinamaa koormaga tulnud ning on temma siis wasto lähnud ja ütlenud kelle õigussega sa minno heinamaad tallad ja on temmal küll kerwes käe olnud agga sellega Josep Laurissonile temma mitte hawa tehnud ei olle mispärrast temma keddagist maksa ei tahha wait weel 3 korra heinamaa tallamisse eest 15 Rubla nouab.
Josep Laurissoni wend Mart Laurisson tunnistas et temma sedda nähnud ei olle et Jaan Ambos olleks Josep Laurissonile kerwega lönud.
Karel Sildnik tunnistas et temma nähnud et Jaan Ambos on Josep Laurissoni juure tulnud kui Josep Laurisson ülle selle heinamaa koormaga soitnud agga sedda nahnud temma ei olle et Jaan Ambos se haaw Josep Laurissonile tehnud olleks.
Soldat Mihkel Ambos tunnistas et Jaan Ambos on Josep Laurissoni juure lähnud ja hobbose suu juurest kinni wõtnud ning ütlenud kelle heinamaa ülle sa sõitad sest et minna sind jubba eddemalt hõikasin et ülle heinamaa sõita ei tohhi, peale selle agga Josep Laurisson omma õue lähnud kus temma omma naisega kellel nugga käes olnud räkinud ning pärrast weel õuest hõikanud wata Jaan kudda sa minno käe rikkusid mis pärrast siis temma arwata wõib et Josep Laurisson issi omma käe ärra rikkunud.
Josep Laurisson tunnistas et se õige et temma 3 korda ülle Jaan Ambose heinamaa soitnud.
Mõistus.
Et Koggokonnakohhus sedda Josep Laurissoni käe hawa kohhe nähnud kes siis surem haige ei olnud pärrast agga selle käele issi haigus roos juure lönud kelle läbbi se kässi alwaks lähnud ning ka sedda selgest tehtud ei wõi sada et Jaan Ambos omma kerwega sedda tehnud siis möistab koggokonnakohhus Josep Laurissoni kaebdust selle asja sees Jaan Ambose wasto tühjast, nendasammoti ei woi ka ühtegi kahju tassumist Jaan Ambosele einamaa eest mõistetud sada sest et sealt heinamaa ülle talwel tee käinud ning se kewwade olnud kui weel kels all olnud ja selle pärrast heinamalle kahju tehha ei wöinud.
Se mõistus sai selle Liwlandi Tallurahwa säduse põhja peal Aastast 1860 §§ 701 kulutud ning kohtokäijatelle Appellationi oppetusse lehhed wälja antud.
Maddis Tamm XXX
Andres Aun XXX
Mart Tomik XXX
Sel 9 Julil 1882
koos ollid
peakohtomees Maddis Tamm
teinekohtomees Andres Aun
komas kohtomees Mart Tomik
Kaebas Josep Laurisson et temma olla tännawo kewwade ülle Jaan Ambose heinamaa heina koormaga sõitnud ja on siis Jaan Ambos temma kallale tüllitsema tulnud ning hobbose suu juurest kinni wõtnud ja ütlenud kelle lubbaga sa siit käija tohhit ning on siis selle müsselemisse juures Jaan Ambos kellel kerwes käes olnud temma käele ühhe hawa tehnud kelle läbbi temma kässi pahhaks lähnud siis nõuab temma selle ülle kohto mõistust ning ei woi temma küll tunnistada et Jaan Ambos temmale meelega külge lönud olleks.
Jaan Ambos räkis et Josep Laurisson on ülle temma heinamaa koormaga tulnud ning on temma siis wasto lähnud ja ütlenud kelle õigussega sa minno heinamaad tallad ja on temmal küll kerwes käe olnud agga sellega Josep Laurissonile temma mitte hawa tehnud ei olle mispärrast temma keddagist maksa ei tahha wait weel 3 korra heinamaa tallamisse eest 15 Rubla nouab.
Josep Laurissoni wend Mart Laurisson tunnistas et temma sedda nähnud ei olle et Jaan Ambos olleks Josep Laurissonile kerwega lönud.
Karel Sildnik tunnistas et temma nähnud et Jaan Ambos on Josep Laurissoni juure tulnud kui Josep Laurisson ülle selle heinamaa koormaga soitnud agga sedda nahnud temma ei olle et Jaan Ambos se haaw Josep Laurissonile tehnud olleks.
Soldat Mihkel Ambos tunnistas et Jaan Ambos on Josep Laurissoni juure lähnud ja hobbose suu juurest kinni wõtnud ning ütlenud kelle heinamaa ülle sa sõitad sest et minna sind jubba eddemalt hõikasin et ülle heinamaa sõita ei tohhi, peale selle agga Josep Laurisson omma õue lähnud kus temma omma naisega kellel nugga käes olnud räkinud ning pärrast weel õuest hõikanud wata Jaan kudda sa minno käe rikkusid mis pärrast siis temma arwata wõib et Josep Laurisson issi omma käe ärra rikkunud.
Josep Laurisson tunnistas et se õige et temma 3 korda ülle Jaan Ambose heinamaa soitnud.
Mõistus.
Et Koggokonnakohhus sedda Josep Laurissoni käe hawa kohhe nähnud kes siis surem haige ei olnud pärrast agga selle käele issi haigus roos juure lönud kelle läbbi se kässi alwaks lähnud ning ka sedda selgest tehtud ei wõi sada et Jaan Ambos omma kerwega sedda tehnud siis möistab koggokonnakohhus Josep Laurissoni kaebdust selle asja sees Jaan Ambose wasto tühjast, nendasammoti ei woi ka ühtegi kahju tassumist Jaan Ambosele einamaa eest mõistetud sada sest et sealt heinamaa ülle talwel tee käinud ning se kewwade olnud kui weel kels all olnud ja selle pärrast heinamalle kahju tehha ei wöinud.
Se mõistus sai selle Liwlandi Tallurahwa säduse põhja peal Aastast 1860 §§ 701 kulutud ning kohtokäijatelle Appellationi oppetusse lehhed wälja antud.
Maddis Tamm XXX
Andres Aun XXX
Mart Tomik XXX
