Samul Thal and selle kohtu een ülles, et temma Rüakuhhilik 6. kormalinne, Eespäiwa sel 8mal 9te Septbri wasta mõtsan om ärrapallanu, nink arwab sedda kurjateggijat Märt Joakit ollewat.
Märt Joakit ollewat Eespäiwa sel 8mal sel kupäiwal õddangult ratsal obbesega Annemoisa Kõrzi 1/2 wakka ossa keswi weenu ja ärramünu, kost temma ollewat (4 korteri wiina) puddeli pandnu ja õddangult jo õige hämara aigu ärra lännu.
Märt Joakit tunnist, et temma sel 8mal sel kuupäiwal õddangult Annemõisa Kõrzi 1/3 w: Keswi om weenu nink neide keswi eest 40 kop: hõb: sanu, ja säält 2 korteri wiina puddeli pandnu koddu wija (nink Annemõisan Peter Pukkale ja seppa Petre Nadelile eggaüttele 1 kop: wiina andnu.)
Sel 10tal Septbr selle samma nõudmisse perrast
Ott Zipp
Rein Thal
Johann Pusep
Märt Essajas
1. Liso Põdder tunnist et Eespäiwa õddangult kui Märt Joakit koddu om tullnu, temma mitte nännu ei olle, kes enne koddu om tullnu, Märt Joakit woi temma tüttar Kattri, Marja ehk Ann Põdder.
2. Samul Lees tunnist kui temma Eespäiwa õddangult perran päiwa mahhaminnekit moisa nurmest kartohwlite pälistega koddu om lännu keddagi teepääl ei olle nännu.
3. Samul Leese naine Madde tunnist, kui temma Eespäiwa õddangult temma mehhe Samuliga, Jawa Thaliga, Kattri Joakitiga ja Ann Põddraga omma Maddise poole koddu sõitnu, om Jawa Thal ja Kattri Thal üttelnu "kae, kae kes too om kes sääl ratsale obbesega sõidab?" selle päle om Madde üttelnu, "minna ei näe kes too om."
4. Jawa Thal tunnist, kui nemma Eespäiwa õddangult mõisa kartohwli nurmest koddu omma lännu, ollewat neide kõrwalt kaugelt üts ratsale obbesega tuhhatnelja möda Maddise poole lännu.
Kos Madde Leese ollewat üttelnu "too waest mõnni Sussi om.
Märt Joakiti ähwardamisse Samulit:
1. Juk Wallner tunnist, et mõnni 6 näddali eest Märt Joakit, temma ja Samul Thali wasta om üttelnu "Samul minna tahha sinno häwitada et sinnust Maddise maja perremeest ei sa."
2. Johann Reiljan, Märt Joakiti sullane tunnist, kui nemma perrametse Rüa omma põimnu, ollewa Märt Samuli wasta üttelnu "tullewa ajastaja saat sinna santma ja ne Rüa wõisi sinnul paisuma nakkata.
3. Marri Wäntra, Samul Thali näitsik tunnist, kui nemma perrametse Rüa olliwa lõiganu, om Märt Joakit, Samulile üttelnu "sundku sinno sisse, ne Rüa sago sinno sissen paisuma ja sinno sissest wälja tullema nink ne Rüa sinnule ei jä.
4. Madde Lees, Samul Thali sullase nainetunnist, Märt Joakit ollew üttelnu "sundko sinno sisse ne Rüa peat sinno sissen paisuma ja wälja tullema kui Tammetõhwa."
5. Samul Lees, Samul Thali sullane tunnist, Märt Joakit ollewat üttelnu "sinna Jummalasunnitaw põimat minno Rükki, nemma peawa sinno (sit:) mulkust wälja paistma ja kehhast kinnijäma nink nemma ei pea sinnule jäma.
6. Liso Põdder, Märt Joakiti sullasenaine tunnist, kui nemma Rükki omma põimnu ollewat Märt Joakit üttelnu "sago ne Rüa sinnost wälja jooskma, sandet sinna seniajani ja sandit ka weel tullewa kewwaja."
Märt Joakit sallas neid ähwartamissi ärra, nink tunnist ennege temma ollewat üttelnu "tullewa kewwaja saat sinna Samul nisamma kui seniajani Sangaste walda möda santma."
Siistpoolt sai Märt Joakiti ja Samul Thali se otsus antus, et nemma kaese hendawahhel essi ärraleppi, kui nemma leppinkut ei sa, sis saab se kaibus suremba kohtu mõistmisse kätte antus.
Protocoll Werro Ordger. d. 16 Octbr.
Samul Thal and selle kohtu een ülles, et temma Rüakuhhilik 6. kormalinne, Eespäiwa sel 8mal 9te Septbri wasta mõtsan om ärrapallanu, nink arwab sedda kurjateggijat Märt Joakit ollewat.
Märt Joakit ollewat Eespäiwa sel 8mal sel kupäiwal õddangult ratsal obbesega Annemoisa Kõrzi 1/2 wakka ossa keswi weenu ja ärramünu, kost temma ollewat (4 korteri wiina) puddeli pandnu ja õddangult jo õige hämara aigu ärra lännu.
Märt Joakit tunnist, et temma sel 8mal sel kuupäiwal õddangult Annemõisa Kõrzi 1/3 w: Keswi om weenu nink neide keswi eest 40 kop: hõb: sanu, ja säält 2 korteri wiina puddeli pandnu koddu wija (nink Annemõisan Peter Pukkale ja seppa Petre Nadelile eggaüttele 1 kop: wiina andnu.)
Sel 10tal Septbr selle samma nõudmisse perrast
Ott Zipp
Rein Thal
Johann Pusep
Märt Essajas
1. Liso Põdder tunnist et Eespäiwa õddangult kui Märt Joakit koddu om tullnu, temma mitte nännu ei olle, kes enne koddu om tullnu, Märt Joakit woi temma tüttar Kattri, Marja ehk Ann Põdder.
2. Samul Lees tunnist kui temma Eespäiwa õddangult perran päiwa mahhaminnekit moisa nurmest kartohwlite pälistega koddu om lännu keddagi teepääl ei olle nännu.
3. Samul Leese naine Madde tunnist, kui temma Eespäiwa õddangult temma mehhe Samuliga, Jawa Thaliga, Kattri Joakitiga ja Ann Põddraga omma Maddise poole koddu sõitnu, om Jawa Thal ja Kattri Thal üttelnu "kae, kae kes too om kes sääl ratsale obbesega sõidab?" selle päle om Madde üttelnu, "minna ei näe kes too om."
4. Jawa Thal tunnist, kui nemma Eespäiwa õddangult mõisa kartohwli nurmest koddu omma lännu, ollewat neide kõrwalt kaugelt üts ratsale obbesega tuhhatnelja möda Maddise poole lännu.
Kos Madde Leese ollewat üttelnu "too waest mõnni Sussi om.
Märt Joakiti ähwardamisse Samulit:
1. Juk Wallner tunnist, et mõnni 6 näddali eest Märt Joakit, temma ja Samul Thali wasta om üttelnu "Samul minna tahha sinno häwitada et sinnust Maddise maja perremeest ei sa."
2. Johann Reiljan, Märt Joakiti sullane tunnist, kui nemma perrametse Rüa omma põimnu, ollewa Märt Samuli wasta üttelnu "tullewa ajastaja saat sinna santma ja ne Rüa wõisi sinnul paisuma nakkata.
3. Marri Wäntra, Samul Thali näitsik tunnist, kui nemma perrametse Rüa olliwa lõiganu, om Märt Joakit, Samulile üttelnu "sundku sinno sisse, ne Rüa sago sinno sissen paisuma ja sinno sissest wälja tullema nink ne Rüa sinnule ei jä.
4. Madde Lees, Samul Thali sullase nainetunnist, Märt Joakit ollew üttelnu "sundko sinno sisse ne Rüa peat sinno sissen paisuma ja wälja tullema kui Tammetõhwa."
5. Samul Lees, Samul Thali sullane tunnist, Märt Joakit ollewat üttelnu "sinna Jummalasunnitaw põimat minno Rükki, nemma peawa sinno (sit:) mulkust wälja paistma ja kehhast kinnijäma nink nemma ei pea sinnule jäma.
6. Liso Põdder, Märt Joakiti sullasenaine tunnist, kui nemma Rükki omma põimnu ollewat Märt Joakit üttelnu "sago ne Rüa sinnost wälja jooskma, sandet sinna seniajani ja sandit ka weel tullewa kewwaja."
Märt Joakit sallas neid ähwartamissi ärra, nink tunnist ennege temma ollewat üttelnu "tullewa kewwaja saat sinna Samul nisamma kui seniajani Sangaste walda möda santma."
Siistpoolt sai Märt Joakiti ja Samul Thali se otsus antus, et nemma kaese hendawahhel essi ärraleppi, kui nemma leppinkut ei sa, sis saab se kaibus suremba kohtu mõistmisse kätte antus.
Protocoll Werro Ordger. d. 16 Octbr.
