Krimanni kogokonna kohtus 17 Octbril 1880
Roijo Karjamõisa rentnik Woldemar Auster tulli ette ja kaebas et Kogokonna kohhus olli 22 Augustil mõistnud et mõis rentnik Jürri Klause rechnungi päle ärra laggunud honed parrandata laske, agga et Jürri Klaus selle mõistusega rahhul ei olnud ja Protokolli Keiserliko Kihelkonna kohto olli winud, ei wõinud minna mitte neid honid parrandata laske, agga nüid 9 Octobril olli karja laut sisse kukkunud ja minno ellajad praegust rehhe pea kappis külma lumme ja tuiso käen ollemas ja pallun kohtult nõu mis pean selle lauda parrandamisega teggema.
2. Jürri Klaus lubbas sel suwwel Contrakti perra mulle Sauna ja karja kodda walmis tehha, agga ei olnud mitte teinud ning nõuan sedda kahjo Klaose käest 300 Rub. h.
3. lubbas Klaus Contrakti perra 1880 astaks mulle ello tarre ja ait weski juurde tetta agga ei olnud mitte teinud, nink nõuan möda läinud aasta kahjo 200 Rub. selle et ma kitsikuses rumis pean ellama.
4. Et Jürri Klaus Tordi tarre rehhekattust ei olle lasknud ärra tehha nõuan omma kahjo 100 Rubla.
5. Et mul Roijo weski peal Klaose polest prii jahwatus on, agga et weski laggunud olli, ollin Age weskil jahwatanud ja sinna 4 Rubla 95 Cop. jahwatuse eest maksnud ja Korstna pühkijale 1 Rubla.
6. Ollin toppelt akkende klaasid ja klaasi sisse panneki palk maksnud summa 10 Rubla 24 Cop ja meie leppingo peale on Klausel sest rahhast pool maksta 5 Rubla 12 Cop.
Kogokonna kohhus andis Austerile se käsk et peab lauda õkwa laskma ärra parrandata, et ellajad selle külma ilma ja tuiso käest lauta sawad pantud,
Jürri Klaus ei olnud 31sel Octobril seie kohto ette tulnud.
Woldemar Auster tulli 13 Novembril ette ja ütles: nüid ollin minna se karja lauda ärra parrandata lasknud, ni et se talw wõib seista ja maksin Meistri palka 50 Rubla ja selle Materiali eest mis senna kullus 25 Rubla nink nõuan et Klaus se rahha 75 Rubla h. peab mulle nüid ärra maksma ja kewwade se müiri töö laskma ärra tehha ja selle eest et minno 24 lüpsi lehma 4 näddalit rehhe man külma käes olliwad ja minno rehhe peksmine selleperrast seisis nõuan omma kahjo Klause käest 300 Rubla.
Jürri Klaus tulli ette ja ütles: kui Auster Materiali manno weddab siis saan se weski tarre ja ait enne Jürri päewa laskma walmis tetta ja
2) Saun ja kodda olleks ka suwwel walmis tehtud sanud, agga Auster ei olnud Materiali manno weddanud.
3) lauda Fundamendiga ei olle mul middagi teggemist selle et Austeri kätte ollin Jürripäewal 1879 keik honed ärra annud mis Temma parrandata on.
4) Et Auster Tordi rehhe kattuse tarwis ei olnud õlgi manno weddanud ja selle perrast kattus teggemata jäi nõuan minna Austeri käest 25 Rub. h. et maija ilma kattuseta on.
5) On se kül meie kaup et Austeril prii jahwatus Roijo weski peal on, agga et Tammi perrast weski seisis ei maksan mitte sedda jahwatud rahha Austerile.
6) Akkende klaas on meil polest maksta ja saan se rahha 5 Rubla 12 Cop Austerile ärra maksma
ja on Austeri peale kaibamist
1) et Temma on minnewa aasta minno käest wõtnud laudo 2 Rub eest ja tännawo 9 lauda 6 Rubla 30 cop eest
2) on wanna Sauna ja Seppikoa mis ütte kattuse al on ärra lahhutanud ja põlletanud nõuan 200 Rubla
3) Uiboaija eest on aija ärra lahhutanud nõuan 50 Rubla
5) 6 wakkama on rükki nurme teggemata jätnud nõuan 30 Rubla
7) süggisest Octobri rendi rahha on 60 Rubla maksmata jätnud
8) Mona tarre kattuse alt on stoolwerk ärra kaddunud nõuan 25 rubla
Woldemar Auster tulli ette ja ütles:
Möda läinud aastal ollin Klause käest 6 Rubla eest laudo tonud ja tännawo sai kül 9 lauda todud, agga neist olli Johan Kenk Sauna ukste tarwis katski leiganud 4 lauda ja 5 lauda on mul kül Klausele maksta ja Tordi rehhe kattuse tarwis olleksin minna minna õkwa keik Materiali weddanud kui Klaus mulle sõnna olleks annud et kattuse õlled pean laskma manno weddada ja ni kui Klaus kaebab et minna Temmal üks Saun ja Seppikodda ollen ärra lahhutanud on kogonist wõls, sest Seppikodda ei olnud sääl suggugi ollemas, agga et sääl üks wanna mäddanud ja sisse kukkunud Sauna tük olli, mis middagi ennam wäert arwata ei olnud olli Klaus mul käskinud ärra lahhutata ja kõwwemad palgi tükkid wastse Sauna manno weddada ja mäddanud tükkid tulle puust wõtta ja ollen ka nida teinud Temma kässo päle .
Uiboaija eest ollen süggise lsknud aija ärra wõtta ja saan kewwade jälle ülles teggema laskma ja nisamma ka Tordi usseaijad kui süggise on mahha wõetud saab kewwadel jälle ülles tehtud ja keik mis rükki jaggo nurme sissen põllo maa on, ollen rükkist ärra teinud agga mis soo ollen teggemata jätnud.
16 Septbril olli Koggokonna kohhus mõisa Herra wõlla peale rent minno kätte kinni pannud ja ollin omma Contrakti perra 1 Octobril täielik rent kogokonna kohto sisse maksnud.
Mona tarre kattuse stoolwerkist ei tean ma middagi kõnnelda, selle et Klausel need honed mulle Contrakti perra kätte andmata on.
Omma rendi Contrakti perra saan ma mitte selle wastse tarre ja aeda tarwis mis weski peale tehtud saab Materiali weddama, agga lauda Fundamendi tarwis nõudsin ma suwwel Klause käest lupja agga Temma ei annud ja saatis minno 5 hobbust linnast tühjalt taggasi mis Jaan Mina wõib tunnistata.
Jaan Mina tulli 19 Decembril ette ja ütles: Auster saatis meid 5 hobbesega linnast Klause käest lupja ja laudo toma agga Klaus ütles: et Temma middagi Materiali nõu ei anna nink saatis linnast tühjalt taggasi. Se Saun mis Auster laskis ärra lahhutada olli kogonist ärra mäddanud ja sisse saddanud et middagi ennam wäert ei olnud, nink said siiski mõnned kõwwemad palgid wastse Sauna manno widud agga mis kogonist ärra mäddanud said Rehhe manno widud ja se Saun olli jo mittod aastad seisnud et ennam prugitaw wi olnud.
Tunnistaja Peter Soe ei olnud 19 Decembril seie kohto ette tulnud.
Tunnistaja Peter Soe tulli 2 Januaril 1881 ette ja ütles: minna ollin minnewa kewwade linnast Klause käest 9 lauda Austerile tonud neist olli Johan Kenk 4 lauda Sauna ukste ja akkende tarwis katski leiganud ja 5 lauda jäid Austeri kätte.
Mõistus: 30 Januaril 1881.
1) Klaus peab Austerile omma leppingo perra selle mahha kukkunud lauda Fundamendi parrandamine 75 Rubla ärra maksma ja ka kewwade se müiri töö lauda man laskma ärra tehha.
2) Et Austeri lüpsi lehmad 4 näddalit rehhe peakappis külma ja lumme tuiso käen on seisnuwad ja et ka se aeg rehhe peksmine on seisnud, on Kogokonna kohhus arwanud et Jürri Klaus peab Austerile 30 Rubla kahjo tassumiseks maksma, selle et külma perrast lehmad wähhem pima annawad.
3) Et Klausel need tarred ja Ait weski manno Kontrakti perra 1880 aastaks piddi walmis tehtud ollema, mis agga weel praegust teggemata on kogokonna kohhus arwanud et Klaus peab Austerile möda läinud aasta eest kahjo tassumiseks maksma 100 Rubla h. ja 1sest Januarist 1881 senni kunni need tarred ja Ait walmis sawad igga päewa eest Austerile 30 Cop maksma.
4) Jürri Klaos peab omma leppingo perra Tordi rehhe kattuse laskma Jürripäewast 1881 ärra tetta ja Austeril ei olle siis selle eest middagi kahjo tassumist nõuda.
5) Se jahwatud rahha 4 Rubla 95 Kop peab Klaus Kontrakti perra Austerile ärra maksma ja ka korstna pühkijale 1 Rubla.
6) Akende klaasimise rahha peab Klaus omma leppingo perra Austerile maksma 5 Rubla 12 Cop.
7) Peab Auster Klausele laudo eest 9 Rubla 50 Cop maksma.
8) Et se wanna Saun kogonist mäddanud olnud ei olle Klausel middagi Austeri käest nõudmist.
9) Uiboaija ja Tordi aido eest ei olle Klausel enne Kontrakti aija lõpmist middagi Austeri käest õigus nõuda.
10) Et se Tordi rehhe kattus Klause enda tetta on ei olle Austeri käest selle perrast middagi kahjo tassumist nõuda.
11) Rukki põllo ülle kaemine jäeb kewwadeks senni kunni lummi on maast ärra läinud.
12) Et Kogokonna kohhus mõisa Herra kaebtuse peale 1 Octobril Contrakti perra Austeri käest täielik rent on wasto wõtnud ei olle Klausel õigus middagi Austeri käest nõudmist.
13) Klaus peab Contrakti perra honed Austerile ärra andma ja enne ei olle mona tarre Stoolwerki eest middagi nõudmist.
Kohto lauan olliwa:
Päkohtomees Johan Mina XXX
Kohtomees Peter Krünthal XXX
" Hans Tekkel XXX
" Jaan Kurg XXX
" Mart Kärik XXX
Jürri Klaus ja Woldemar Austerile sai mõistus sai 30 Januaril ette kulutud.
Jürri Klaus olli 30 Januaril Protokolli kogokonna kohtust wälja wõtnud et selle mõistusega rahhul ei olla nink tahta suremat kohhut nõuda.
Kog. kirjut. M. Baumann /allkiri/
Krimanni kogokonna kohtus 17 Octbril 1880
Roijo Karjamõisa rentnik Woldemar Auster tulli ette ja kaebas et Kogokonna kohhus olli 22 Augustil mõistnud et mõis rentnik Jürri Klause rechnungi päle ärra laggunud honed parrandata laske, agga et Jürri Klaus selle mõistusega rahhul ei olnud ja Protokolli Keiserliko Kihelkonna kohto olli winud, ei wõinud minna mitte neid honid parrandata laske, agga nüid 9 Octobril olli karja laut sisse kukkunud ja minno ellajad praegust rehhe pea kappis külma lumme ja tuiso käen ollemas ja pallun kohtult nõu mis pean selle lauda parrandamisega teggema.
2. Jürri Klaus lubbas sel suwwel Contrakti perra mulle Sauna ja karja kodda walmis tehha, agga ei olnud mitte teinud ning nõuan sedda kahjo Klaose käest 300 Rub. h.
3. lubbas Klaus Contrakti perra 1880 astaks mulle ello tarre ja ait weski juurde tetta agga ei olnud mitte teinud, nink nõuan möda läinud aasta kahjo 200 Rub. selle et ma kitsikuses rumis pean ellama.
4. Et Jürri Klaus Tordi tarre rehhekattust ei olle lasknud ärra tehha nõuan omma kahjo 100 Rubla.
5. Et mul Roijo weski peal Klaose polest prii jahwatus on, agga et weski laggunud olli, ollin Age weskil jahwatanud ja sinna 4 Rubla 95 Cop. jahwatuse eest maksnud ja Korstna pühkijale 1 Rubla.
6. Ollin toppelt akkende klaasid ja klaasi sisse panneki palk maksnud summa 10 Rubla 24 Cop ja meie leppingo peale on Klausel sest rahhast pool maksta 5 Rubla 12 Cop.
Kogokonna kohhus andis Austerile se käsk et peab lauda õkwa laskma ärra parrandata, et ellajad selle külma ilma ja tuiso käest lauta sawad pantud,
Jürri Klaus ei olnud 31sel Octobril seie kohto ette tulnud.
Woldemar Auster tulli 13 Novembril ette ja ütles: nüid ollin minna se karja lauda ärra parrandata lasknud, ni et se talw wõib seista ja maksin Meistri palka 50 Rubla ja selle Materiali eest mis senna kullus 25 Rubla nink nõuan et Klaus se rahha 75 Rubla h. peab mulle nüid ärra maksma ja kewwade se müiri töö laskma ärra tehha ja selle eest et minno 24 lüpsi lehma 4 näddalit rehhe man külma käes olliwad ja minno rehhe peksmine selleperrast seisis nõuan omma kahjo Klause käest 300 Rubla.
Jürri Klaus tulli ette ja ütles: kui Auster Materiali manno weddab siis saan se weski tarre ja ait enne Jürri päewa laskma walmis tetta ja
2) Saun ja kodda olleks ka suwwel walmis tehtud sanud, agga Auster ei olnud Materiali manno weddanud.
3) lauda Fundamendiga ei olle mul middagi teggemist selle et Austeri kätte ollin Jürripäewal 1879 keik honed ärra annud mis Temma parrandata on.
4) Et Auster Tordi rehhe kattuse tarwis ei olnud õlgi manno weddanud ja selle perrast kattus teggemata jäi nõuan minna Austeri käest 25 Rub. h. et maija ilma kattuseta on.
5) On se kül meie kaup et Austeril prii jahwatus Roijo weski peal on, agga et Tammi perrast weski seisis ei maksan mitte sedda jahwatud rahha Austerile.
6) Akkende klaas on meil polest maksta ja saan se rahha 5 Rubla 12 Cop Austerile ärra maksma
ja on Austeri peale kaibamist
1) et Temma on minnewa aasta minno käest wõtnud laudo 2 Rub eest ja tännawo 9 lauda 6 Rubla 30 cop eest
2) on wanna Sauna ja Seppikoa mis ütte kattuse al on ärra lahhutanud ja põlletanud nõuan 200 Rubla
3) Uiboaija eest on aija ärra lahhutanud nõuan 50 Rubla
5) 6 wakkama on rükki nurme teggemata jätnud nõuan 30 Rubla
7) süggisest Octobri rendi rahha on 60 Rubla maksmata jätnud
8) Mona tarre kattuse alt on stoolwerk ärra kaddunud nõuan 25 rubla
Woldemar Auster tulli ette ja ütles:
Möda läinud aastal ollin Klause käest 6 Rubla eest laudo tonud ja tännawo sai kül 9 lauda todud, agga neist olli Johan Kenk Sauna ukste tarwis katski leiganud 4 lauda ja 5 lauda on mul kül Klausele maksta ja Tordi rehhe kattuse tarwis olleksin minna minna õkwa keik Materiali weddanud kui Klaus mulle sõnna olleks annud et kattuse õlled pean laskma manno weddada ja ni kui Klaus kaebab et minna Temmal üks Saun ja Seppikodda ollen ärra lahhutanud on kogonist wõls, sest Seppikodda ei olnud sääl suggugi ollemas, agga et sääl üks wanna mäddanud ja sisse kukkunud Sauna tük olli, mis middagi ennam wäert arwata ei olnud olli Klaus mul käskinud ärra lahhutata ja kõwwemad palgi tükkid wastse Sauna manno weddada ja mäddanud tükkid tulle puust wõtta ja ollen ka nida teinud Temma kässo päle .
Uiboaija eest ollen süggise lsknud aija ärra wõtta ja saan kewwade jälle ülles teggema laskma ja nisamma ka Tordi usseaijad kui süggise on mahha wõetud saab kewwadel jälle ülles tehtud ja keik mis rükki jaggo nurme sissen põllo maa on, ollen rükkist ärra teinud agga mis soo ollen teggemata jätnud.
16 Septbril olli Koggokonna kohhus mõisa Herra wõlla peale rent minno kätte kinni pannud ja ollin omma Contrakti perra 1 Octobril täielik rent kogokonna kohto sisse maksnud.
Mona tarre kattuse stoolwerkist ei tean ma middagi kõnnelda, selle et Klausel need honed mulle Contrakti perra kätte andmata on.
Omma rendi Contrakti perra saan ma mitte selle wastse tarre ja aeda tarwis mis weski peale tehtud saab Materiali weddama, agga lauda Fundamendi tarwis nõudsin ma suwwel Klause käest lupja agga Temma ei annud ja saatis minno 5 hobbust linnast tühjalt taggasi mis Jaan Mina wõib tunnistata.
Jaan Mina tulli 19 Decembril ette ja ütles: Auster saatis meid 5 hobbesega linnast Klause käest lupja ja laudo toma agga Klaus ütles: et Temma middagi Materiali nõu ei anna nink saatis linnast tühjalt taggasi. Se Saun mis Auster laskis ärra lahhutada olli kogonist ärra mäddanud ja sisse saddanud et middagi ennam wäert ei olnud, nink said siiski mõnned kõwwemad palgid wastse Sauna manno widud agga mis kogonist ärra mäddanud said Rehhe manno widud ja se Saun olli jo mittod aastad seisnud et ennam prugitaw wi olnud.
Tunnistaja Peter Soe ei olnud 19 Decembril seie kohto ette tulnud.
Tunnistaja Peter Soe tulli 2 Januaril 1881 ette ja ütles: minna ollin minnewa kewwade linnast Klause käest 9 lauda Austerile tonud neist olli Johan Kenk 4 lauda Sauna ukste ja akkende tarwis katski leiganud ja 5 lauda jäid Austeri kätte.
Mõistus: 30 Januaril 1881.
1) Klaus peab Austerile omma leppingo perra selle mahha kukkunud lauda Fundamendi parrandamine 75 Rubla ärra maksma ja ka kewwade se müiri töö lauda man laskma ärra tehha.
2) Et Austeri lüpsi lehmad 4 näddalit rehhe peakappis külma ja lumme tuiso käen on seisnuwad ja et ka se aeg rehhe peksmine on seisnud, on Kogokonna kohhus arwanud et Jürri Klaus peab Austerile 30 Rubla kahjo tassumiseks maksma, selle et külma perrast lehmad wähhem pima annawad.
3) Et Klausel need tarred ja Ait weski manno Kontrakti perra 1880 aastaks piddi walmis tehtud ollema, mis agga weel praegust teggemata on kogokonna kohhus arwanud et Klaus peab Austerile möda läinud aasta eest kahjo tassumiseks maksma 100 Rubla h. ja 1sest Januarist 1881 senni kunni need tarred ja Ait walmis sawad igga päewa eest Austerile 30 Cop maksma.
4) Jürri Klaos peab omma leppingo perra Tordi rehhe kattuse laskma Jürripäewast 1881 ärra tetta ja Austeril ei olle siis selle eest middagi kahjo tassumist nõuda.
5) Se jahwatud rahha 4 Rubla 95 Kop peab Klaus Kontrakti perra Austerile ärra maksma ja ka korstna pühkijale 1 Rubla.
6) Akende klaasimise rahha peab Klaus omma leppingo perra Austerile maksma 5 Rubla 12 Cop.
7) Peab Auster Klausele laudo eest 9 Rubla 50 Cop maksma.
8) Et se wanna Saun kogonist mäddanud olnud ei olle Klausel middagi Austeri käest nõudmist.
9) Uiboaija ja Tordi aido eest ei olle Klausel enne Kontrakti aija lõpmist middagi Austeri käest õigus nõuda.
10) Et se Tordi rehhe kattus Klause enda tetta on ei olle Austeri käest selle perrast middagi kahjo tassumist nõuda.
11) Rukki põllo ülle kaemine jäeb kewwadeks senni kunni lummi on maast ärra läinud.
12) Et Kogokonna kohhus mõisa Herra kaebtuse peale 1 Octobril Contrakti perra Austeri käest täielik rent on wasto wõtnud ei olle Klausel õigus middagi Austeri käest nõudmist.
13) Klaus peab Contrakti perra honed Austerile ärra andma ja enne ei olle mona tarre Stoolwerki eest middagi nõudmist.
Kohto lauan olliwa:
Päkohtomees Johan Mina XXX
Kohtomees Peter Krünthal XXX
" Hans Tekkel XXX
" Jaan Kurg XXX
" Mart Kärik XXX
Jürri Klaus ja Woldemar Austerile sai mõistus sai 30 Januaril ette kulutud.
Jürri Klaus olli 30 Januaril Protokolli kogokonna kohtust wälja wõtnud et selle mõistusega rahhul ei olla nink tahta suremat kohhut nõuda.
Kog. kirjut. M. Baumann /allkiri/
