Krimanni kogokonna kohtus 25 Julil 1881
Peter Krünthal tulli ette ja kaebas et Hans Aija on Haslawa alt Ema jõe werest enne Jani päewa minno hainamaad rohkem koorma jaggo mahha niitnud ja sinna ärra mäddaneda lasknud ilma et mulle selle ülle teedmist olleks saatnud nink nõuan sedda kahjo Hans Oija käest 25 Rubla h.
Hans Oija tulli 8 Augustil ette ja ütles se on kül õige et minno sullane Ado Perlus ollewad Peter Krünthali heinamad jõe werest üks tük mahha niitnud, se on minna käskisin luhhawaht Jürri Kikkale jõe weerde tähhised üllese panda ja saatsin teise homiko omma sullase Ado Perluse sinna niitma ja ütlesin et peab Luhhawahhi pole minnema kes sulle saab piri ette näitama kus sa nidad agga Temma ei olnud mitte Luhhawahhi pole läinud, nink ollewad enda tahtmist möda wõera hainamaast niitnud ja mitte säält kuhho tähhised ollid üllese pantud.
Ado Perlus tulli 22sel Augustil ette ja ütles: perremees saatis mind luhta niitma minna ja ütles: et Luhhawaht Jürri Kikka on tähhised jõe weerde pandnud agga et Luhhawahti koddo ei olnud, läksin ma õkwa luhhawahhi pole minnemata jõe weerde ja hakkasin säält niitma kus tähhised olliwad üllese pantud ja kui jo hulka ollin mahha niitnud, siis sain teada, et se Kurre tallo jaggo hainamaad olli mis niitnud ollin, nink läksin koddo ja ütlesin Hans Oijale et ma ollen koggemata et piri ei teadnud Kurre heinamaad niitnud ja Hans Oija ütles: kül ma Kurre perremehhega õigeks saan ja se hein jäi senna mahha kunni ärra olli mäddanud ja minna mõtlesin et Hans Oija saab Kurre perremehhele sõnna wima et Temma heinamaad ollin niitnud ja muid tähhisid ei olnud ma säält leidnud.
Hans Oija tulli ette ja ütles: minna arwan et Ado Perlus olli kiusto perrast Kurre tallo heinamaad niitnud selle et minno ja Kurre tallo heinamaa wahhel teised heinamaad wahhel on ja kui Ado Perlus olleks luhhawahhi pole läinud, ni kui käskisin, siis olleks luhha wahhi naene Temmale minno haina maa piir näidanud, sest luhhawahhi tarre seisab jo minno hainamaa peal ja luhhawaht ütleb et Temma tähhii ollewad minno heina ma peale üllese pandnud.
Luhhawaht Jürri Kikkas ei olnud 19ma Septembril seie kohto ette tulnud.
Luhhawaht Jürri Kikkas tulli 3ma Octobril ette ja ütles: mul ollid kül tähhised Hans Oija hainamaa piri peale jõe weerde ülles pandud ja sedda teadis Ado Perlus kül et minno tarre Hans Oija heinamaa peal on, agga Temma on kogonist ülle teiste jaggode Kurre heinamad niitnud ja sel homikul ei olnud ma koddun kui Ado Perlus sinna niitma tulli.
Kohto otsuse mõistmine jäeb senni kaugest seisma, kui Hans Oija on Keiserliko Maakohto alt wangist wälja tulnud.
Mõistus: 13 Februaril 1881.
Kogokonna kohhus on se haina kahjo 10 Rubla h. arwanud ja nida et Hans Oija maksab sest kahjust pool se on 5 Rubla h. ja Ado Perlus 5 Rubla h. Peter Krünthalile 14 päewa sissen ärra.
Kohto lauan olliwa:
Päkohtomees Johan Mina XXX
Kohtomees Hans Tekkel XXX
" Mart Kärik XXX
Peter Krünthal Hans Oijale ja Ado Perlusele sai 13ma Webruaril mõistus säeduselikul kombel ette kulutud.
Ado Perlus olli 13ma Februaril Protokolli kogokonna kohtust wälja wõtnud et selle mõistusega rahhul ei olle, nink tahta suremat kohhut nõuda.
Hans Oija on 19 Webruaril Protokolli kogokonna kohtust eälja wõtnud et selle mõistusega rahhul ei olla nink tahta suremat kohhut nõuda.
Kogokonna kirjut. M. Baumann /allkiri/
Krimanni kogokonna kohtus 25 Julil 1881
Peter Krünthal tulli ette ja kaebas et Hans Aija on Haslawa alt Ema jõe werest enne Jani päewa minno hainamaad rohkem koorma jaggo mahha niitnud ja sinna ärra mäddaneda lasknud ilma et mulle selle ülle teedmist olleks saatnud nink nõuan sedda kahjo Hans Oija käest 25 Rubla h.
Hans Oija tulli 8 Augustil ette ja ütles se on kül õige et minno sullane Ado Perlus ollewad Peter Krünthali heinamad jõe werest üks tük mahha niitnud, se on minna käskisin luhhawaht Jürri Kikkale jõe weerde tähhised üllese panda ja saatsin teise homiko omma sullase Ado Perluse sinna niitma ja ütlesin et peab Luhhawahhi pole minnema kes sulle saab piri ette näitama kus sa nidad agga Temma ei olnud mitte Luhhawahhi pole läinud, nink ollewad enda tahtmist möda wõera hainamaast niitnud ja mitte säält kuhho tähhised ollid üllese pantud.
Ado Perlus tulli 22sel Augustil ette ja ütles: perremees saatis mind luhta niitma minna ja ütles: et Luhhawaht Jürri Kikka on tähhised jõe weerde pandnud agga et Luhhawahti koddo ei olnud, läksin ma õkwa luhhawahhi pole minnemata jõe weerde ja hakkasin säält niitma kus tähhised olliwad üllese pantud ja kui jo hulka ollin mahha niitnud, siis sain teada, et se Kurre tallo jaggo hainamaad olli mis niitnud ollin, nink läksin koddo ja ütlesin Hans Oijale et ma ollen koggemata et piri ei teadnud Kurre heinamaad niitnud ja Hans Oija ütles: kül ma Kurre perremehhega õigeks saan ja se hein jäi senna mahha kunni ärra olli mäddanud ja minna mõtlesin et Hans Oija saab Kurre perremehhele sõnna wima et Temma heinamaad ollin niitnud ja muid tähhisid ei olnud ma säält leidnud.
Hans Oija tulli ette ja ütles: minna arwan et Ado Perlus olli kiusto perrast Kurre tallo heinamaad niitnud selle et minno ja Kurre tallo heinamaa wahhel teised heinamaad wahhel on ja kui Ado Perlus olleks luhhawahhi pole läinud, ni kui käskisin, siis olleks luhha wahhi naene Temmale minno haina maa piir näidanud, sest luhhawahhi tarre seisab jo minno hainamaa peal ja luhhawaht ütleb et Temma tähhii ollewad minno heina ma peale üllese pandnud.
Luhhawaht Jürri Kikkas ei olnud 19ma Septembril seie kohto ette tulnud.
Luhhawaht Jürri Kikkas tulli 3ma Octobril ette ja ütles: mul ollid kül tähhised Hans Oija hainamaa piri peale jõe weerde ülles pandud ja sedda teadis Ado Perlus kül et minno tarre Hans Oija heinamaa peal on, agga Temma on kogonist ülle teiste jaggode Kurre heinamad niitnud ja sel homikul ei olnud ma koddun kui Ado Perlus sinna niitma tulli.
Kohto otsuse mõistmine jäeb senni kaugest seisma, kui Hans Oija on Keiserliko Maakohto alt wangist wälja tulnud.
Mõistus: 13 Februaril 1881.
Kogokonna kohhus on se haina kahjo 10 Rubla h. arwanud ja nida et Hans Oija maksab sest kahjust pool se on 5 Rubla h. ja Ado Perlus 5 Rubla h. Peter Krünthalile 14 päewa sissen ärra.
Kohto lauan olliwa:
Päkohtomees Johan Mina XXX
Kohtomees Hans Tekkel XXX
" Mart Kärik XXX
Peter Krünthal Hans Oijale ja Ado Perlusele sai 13ma Webruaril mõistus säeduselikul kombel ette kulutud.
Ado Perlus olli 13ma Februaril Protokolli kogokonna kohtust wälja wõtnud et selle mõistusega rahhul ei olle, nink tahta suremat kohhut nõuda.
Hans Oija on 19 Webruaril Protokolli kogokonna kohtust eälja wõtnud et selle mõistusega rahhul ei olla nink tahta suremat kohhut nõuda.
Kogokonna kirjut. M. Baumann /allkiri/
