Awwinorme Metskoggokonnakohtus sel 21 Actobril 1882.
koos ollid
peakohtomees Maddis Tamm
teine kohtomees Andres Aun
kolmas kohtomees Mihkel Laurisson
Astus ette selle walla innimenne Jürri Paljak ja kaebas et temma issa Andres Paljak kes Sälliksaare Tallu N 86 peal perremees olnud, on tännawo kewwade ärra surnud. ning se issa tallu temma norema Wenna Mihkel Paljaku kätte jänud, et agga temma omma issa wannemb poeg siis nõuab temma et se Sälliksaare N 86 tallu peab temma kätte saama.
Mihkel Paljak räkis et se õige et nende wanna issa Andres Paljak on minnewa kewwade ärra surnud kedda temma on surmani toitnud ja katnud, agga issa ei olle mitte ennamb selle tallu perremees olnud wait temma sest et issa se tallu jubba Aastal 1863. temma kätte annud. ja Üks Keiserlik Tartu Kreiskommissari kohhus tedda Aastal 1864. selle tallu peale perremehheks kinnitanud ja ei tahha temma sedda tallu kedda issa suure wõllaga ning alwa seisusega temma kätte annud ja kedda temma selle 19 Aasta sees mis temma perremees olnud. hea korra peale seadnud. omma Wenna kätte ärra anda.
Jürri Paljak räkis et Mihkel Paljak on jubba 26 Aastad kui perremes seal tallus wallitsenud agga issa on ikka perremes olnud agga nimmepiddi ja kui Mihkel on perremehheks kinnitud sanud. siis ei olle temma käest küssitud sanud.
Mihkel Paljak räkis et temma wannemb Wend Jürri Paljak ei olle tallu tööd tehha taht ning issaga allati tullitsenud ning tallust ärra lähnud Kõwwerikkule Aastal 1856. ellama pärrast agga taggasi tulnud ja ommale üks weike maja ehhitanud.
Jürri Paljak vastas selle peale et temma on selle pärrast Majast wälja lähnud et Tallumajas kitsas ruum olnud, ja Naised ei olle läbbi sanud ning taplenud ja temmal wäljas pool issamaja lahkemb ellada olnud.
Andres Reisenpuk tunnistas 19 Aasta eest kui temma Walla wöölmönder olnud on Andres Paljak suure Maggasi wõlla all olnud. ning on siis Andres Paljak omma tallu omma norema poja Mihkel Paljaku kätte annud. sellepärrast et wannemb poeg Jürri jo ennemalt omma tahtmisse järrel Majast ärra lähnud ja on isse tedda küll kelanud; agga Jürri ei olle sedda mitte kulda wõtnud
Tomas Kask tunnistas et temma on Andres Paljaku juures kaks Aastad üürimees olnud. ja siis nähnud et Jürri Paljak ja temma Naine ei olle issa ja perrerahwaga läbbi sanud. ja allati tüllitsenud ning on Jürri majast wälja minna tahtnud issa agga kelanud, ja kui temma Andres Paljaku jurest ärra lähnud on peale selle ka Jürri issa juurest ärra lähnud.
Mihkel Paljak räkis weel et temma on selle tallu peale keik uwwed Majad ehhitanud ning need tallumaad heakorra peale seadnud. mis läbbi temmal peale 1000 Rubl. kullu olnud.
Moistus
Et Üks Keiserlik Baltia Domanhowi Wallitsus on ühhe kirja läbbi sest 11. Augustist se Aasta sob N 3421 all Jürri Paljakulle sedda otsust annud et temma kaddund issa Andres Paljak on omma tallu selle koggokonna kohto Protokolli põhja peal sest 10 Maist 1863 N 43 omma norema poja Mihkel Paljaku kätte annud ning sesamma sel 14 Febroaril 1864 sob N 442 all Keiserlikku Tartu Kreiskommissairi kohto poolest perre mehheks kinnitud sanud. siis ei woi se tallu ennamb temma kätte antud sada, agga temmal lubba jäeb sedda asja kohtu moistuse alla anda. siis moistab Koggokonna kohhus et Jürri Paljak on omma tahtmisse järrel issa majast ärra lähnud ning issada hädda sisse jätnud ning nüid jälle 26 Aasta pärrast sedda tallu kedda temma Wend Mihkel Paljak on suure kulludega heakorrapeale seadnud, omma kätte tahhab sada siis ei woi temma tahtminne taidetud egga se tallu ennamb temma kätte antud saada, selle pärrast et noremb wend Mihkel Paljak selle tallu peal kinnitud perremees on, pealegi et temma Jürri Paljakulle Maade regulerimisse ajal on nende tallu maade küllest üks weike krunt antud sanud.
Se moistus sai selle Liwlandi Tallurahwa säduse põhja peal Aastast 1860 §§ 772 ja 773 kuulutud ning nende Kohto käjatelle need säduse järrel Appellationi öppetusse lehhed wälja antud.
Jürri Paljak andis nenda kohhe kohtole ülles et temma selle moistusega rahhul ei olle. ja nõuab temma wannema poja õigust mis parrast temma Appellationi wälja pallub suurema kohto minna
Maddis Tamm XXX
Andres Aun. XXX
Mihkel Laurisson XXX
Se lubbatud Appellation sai sel. 23 Actobril 1882 sub N. 404. all Jürri Paljakulle välja antud.
Maddis Tamm XXX
Awwinorme Metskoggokonnakohtus sel 21 Actobril 1882.
koos ollid
peakohtomees Maddis Tamm
teine kohtomees Andres Aun
kolmas kohtomees Mihkel Laurisson
Astus ette selle walla innimenne Jürri Paljak ja kaebas et temma issa Andres Paljak kes Sälliksaare Tallu N 86 peal perremees olnud, on tännawo kewwade ärra surnud. ning se issa tallu temma norema Wenna Mihkel Paljaku kätte jänud, et agga temma omma issa wannemb poeg siis nõuab temma et se Sälliksaare N 86 tallu peab temma kätte saama.
Mihkel Paljak räkis et se õige et nende wanna issa Andres Paljak on minnewa kewwade ärra surnud kedda temma on surmani toitnud ja katnud, agga issa ei olle mitte ennamb selle tallu perremees olnud wait temma sest et issa se tallu jubba Aastal 1863. temma kätte annud. ja Üks Keiserlik Tartu Kreiskommissari kohhus tedda Aastal 1864. selle tallu peale perremehheks kinnitanud ja ei tahha temma sedda tallu kedda issa suure wõllaga ning alwa seisusega temma kätte annud ja kedda temma selle 19 Aasta sees mis temma perremees olnud. hea korra peale seadnud. omma Wenna kätte ärra anda.
Jürri Paljak räkis et Mihkel Paljak on jubba 26 Aastad kui perremes seal tallus wallitsenud agga issa on ikka perremes olnud agga nimmepiddi ja kui Mihkel on perremehheks kinnitud sanud. siis ei olle temma käest küssitud sanud.
Mihkel Paljak räkis et temma wannemb Wend Jürri Paljak ei olle tallu tööd tehha taht ning issaga allati tullitsenud ning tallust ärra lähnud Kõwwerikkule Aastal 1856. ellama pärrast agga taggasi tulnud ja ommale üks weike maja ehhitanud.
Jürri Paljak vastas selle peale et temma on selle pärrast Majast wälja lähnud et Tallumajas kitsas ruum olnud, ja Naised ei olle läbbi sanud ning taplenud ja temmal wäljas pool issamaja lahkemb ellada olnud.
Andres Reisenpuk tunnistas 19 Aasta eest kui temma Walla wöölmönder olnud on Andres Paljak suure Maggasi wõlla all olnud. ning on siis Andres Paljak omma tallu omma norema poja Mihkel Paljaku kätte annud. sellepärrast et wannemb poeg Jürri jo ennemalt omma tahtmisse järrel Majast ärra lähnud ja on isse tedda küll kelanud; agga Jürri ei olle sedda mitte kulda wõtnud
Tomas Kask tunnistas et temma on Andres Paljaku juures kaks Aastad üürimees olnud. ja siis nähnud et Jürri Paljak ja temma Naine ei olle issa ja perrerahwaga läbbi sanud. ja allati tüllitsenud ning on Jürri majast wälja minna tahtnud issa agga kelanud, ja kui temma Andres Paljaku jurest ärra lähnud on peale selle ka Jürri issa juurest ärra lähnud.
Mihkel Paljak räkis weel et temma on selle tallu peale keik uwwed Majad ehhitanud ning need tallumaad heakorra peale seadnud. mis läbbi temmal peale 1000 Rubl. kullu olnud.
Moistus
Et Üks Keiserlik Baltia Domanhowi Wallitsus on ühhe kirja läbbi sest 11. Augustist se Aasta sob N 3421 all Jürri Paljakulle sedda otsust annud et temma kaddund issa Andres Paljak on omma tallu selle koggokonna kohto Protokolli põhja peal sest 10 Maist 1863 N 43 omma norema poja Mihkel Paljaku kätte annud ning sesamma sel 14 Febroaril 1864 sob N 442 all Keiserlikku Tartu Kreiskommissairi kohto poolest perre mehheks kinnitud sanud. siis ei woi se tallu ennamb temma kätte antud sada, agga temmal lubba jäeb sedda asja kohtu moistuse alla anda. siis moistab Koggokonna kohhus et Jürri Paljak on omma tahtmisse järrel issa majast ärra lähnud ning issada hädda sisse jätnud ning nüid jälle 26 Aasta pärrast sedda tallu kedda temma Wend Mihkel Paljak on suure kulludega heakorrapeale seadnud, omma kätte tahhab sada siis ei woi temma tahtminne taidetud egga se tallu ennamb temma kätte antud saada, selle pärrast et noremb wend Mihkel Paljak selle tallu peal kinnitud perremees on, pealegi et temma Jürri Paljakulle Maade regulerimisse ajal on nende tallu maade küllest üks weike krunt antud sanud.
Se moistus sai selle Liwlandi Tallurahwa säduse põhja peal Aastast 1860 §§ 772 ja 773 kuulutud ning nende Kohto käjatelle need säduse järrel Appellationi öppetusse lehhed wälja antud.
Jürri Paljak andis nenda kohhe kohtole ülles et temma selle moistusega rahhul ei olle. ja nõuab temma wannema poja õigust mis parrast temma Appellationi wälja pallub suurema kohto minna
Maddis Tamm XXX
Andres Aun. XXX
Mihkel Laurisson XXX
Se lubbatud Appellation sai sel. 23 Actobril 1882 sub N. 404. all Jürri Paljakulle välja antud.
Maddis Tamm XXX
