Krimanni Kogokonna kohton 25 Septbr 1881

Mõisawalitus tulli ette ja kaebas et siit Kultna karja mõisa pole terra sullane Jaan Tätte on siit Mõisa rehhe mant minnewa neljapäewa öösi üks korem puid warrastanud ja Mõisawalitsus pallub omma kauba kontraktid täita ja ka sedda Kogokonna kohto Protokolli mis 26 Junil siin Kohto een kige 10ne poleterrasullasele sai ette kulutud on Mõisawalitsuse nõudmine et Temma saab Kogokonna kohto polest siit Mõisatenistusest ja korterist wälja mõistetud ja õkwa keige kramiga wälja astuma ja se saab mis Temmal weel samata on lähheb teiste sullaste kätte kes Temma tööd sawad eddesi teggema.

Jaan Tätte tulli ette ja ütles: minna ei ollen mitte mõisa rehhe man puid warrastanud ent minna ollin agga Kurristalt omma Welle poolt need puud tonud kus Welle sullane man olli.

Mõisawalitsus tulli ette ja ütles: essiteks ütles Jaan Tätte kui Temma käest said puud leitud et Temma sel minnewa nelja päewa öösil omma welle käest Kurristalt tonud sepeale wõttis Mõisawalitsus Kohtomees Märt Käriko ja läksid Temma welle Taniel Tätte pole sedda otsust nõudma et kas Temmal nisuggusid puid on ehk kas Temma welli on Temmale need puud annud agga Taniel Tättel ei olnud suggugi nisuggusid puid ollemas ja ütles Temma ja keik Temma maija rahwas et Kultnast Jaan Tätte ei olle jo kunnagi meie pool käinud egga ka minno käest puid sanud ja mul ei olle suggugi kewadest sadik kessa puid olnud.

Kohtomees Märt Kärik tulli 9 Octobril ette ja ütles: minna käisin Mõisawalitseja Baumaniga Kurristal Taniel Tätte pool ja Taniel Tätte ütles et Temmal suggugi se aasta kessa puid ei olle olnud ja ka omma wellele annud ei olle ja ütles Temma ja ka Temma perre rahwas kes sääl maijan oliwad et Jaan Tätte jo ammost sadik ei ollewad nende pool wankriga käinud.

Jaan Post tulli ette ja ütles: kui Walitseja need puud essiteks leidis, siis ütles Jaan Tätte et Temma need puud Kurristalt omma welle Taniel Tätte käest nelja päewa õhto tonud ja siis sõitis õkwa Walitseja Temma welle käest perra küssima.

Jaak Wira tulli ette ja ütles: se on kül õige mis ma näggin et Jaan Tätte neljapäewa öösi omma sullase Jaan Sissaskiga Mõisa poolt Sawwihaua kohhal mulle puu koormaga wasto tulliwad ja Kultna rehhe manno wiis.

Jaan Sissask tulli ette ja ütles: et Temma sel neljapäewa ösil Komitsas magganud ja ei ollewad mitte kuski käinud.

Peter Aukas tulli 23 Octobril ette ja ütles Jaan Sissask läks sel neljapäewa õhtul hobbesega õitsi ja õhto kui meie magama läksime, siis kaddus Jaan Tätte ka ärra ja tulli öösi koddo agga sedda ma ei tea üttelda mis aeg se sai ollema kui Ta koddo tulli.

Mõistus: 23 Octobril 1881

Kogokonna kohhus on  Jaan Tätte ja Temma sullase Jaan Sissaski üllem nimmetud tunnistus peale puu wargaks arwanud, nink peab Jaan Tätte selle koorma puie eest Mõisale 3 Rubla hõb. maksma ja warguse trahwi waeste ladiko 3 Rubla ja Jaan Sissask maksab warguse trahwi 3 Rubla waeste ladiko mis 14 päewa sissen peab ärra makstud ollema.

Kohto lauan olliwa:

Kohtomees Hans Tekkel   XXX

" Peter Krünthal XXX

" Mihkel Päiw XXX

" Jaan Kurg XXX

Mõisawalitsusele  Jaan Tättele ja Jaan Sissaskil sai mõistus 23 Octobril säeduselikul kombel ette kulutud

Jaan Sissask ütles et Temma mõistusega rahhul jäeda ja se 3 Rubla waeste ladiko ärra maksab.

Jaan Tätte ütles: mina maksan enda käest enda ja poisi Jaan Sissaski eest se trahwi rahha 3 Rubla waeste ladiko ärra ja pallun Protokoll kogokonna kohtust wälja sada.

Jaan Tätte on Protokolli kogokonna kohtost 23mal Octbril wälja wõtnud et selle mõistusega rahhul ei olla, nink tahta suremat kohhut nõuda.

Mõisawallitsus on Protokolli kogokonna kohtust 31 Octobril wälja wõtnud et selle mõistusega rahhul ei olla nink tahta suremat kohhut nõuda.

Kohtomees Hans Tekkel XXX

Kirjut.  M. Baumann /allkiri/