Hans Kauber kaebas, ta on oma poja Hans Siimonlatzeril aasta peale karjases annud, aga kaebadu on se karjase poolteist nädalad enne Martipaewa äraajanud, seperast pelub ta kohut et Siimonlatzer saaks temal se eest 15 rubla karjuse palka maksma möistetud.

Kaebuse peale wastas Hans Siimonlatzer, tema ei ole sugugi Hans Kauberi last omale karja tellinud ja ei tea sest kaubast ühtegi, tema naine on se pois wötnud ja woib se üle pitkemat seletust anda. - Tulli ette Hans Siimonlatzeri naine Kadri ja wastas kaebuse peale, Hans Kauber on teda palunud, et ta tema poja wõttaks suiks sigade karja sest ei ta wäga pissike ja muijal kuskil pruki ei woi, ta on siis ka sööki eest teda wottnud, aga mingisugust palka ei ole ta lubanud, kuni sügisini, ja segi perast on ta omalt poolt se poisile annud ühed puksid, särk westi, sokkid ja ühe wana kue, kellega siis ka kaebaja rahu olnud, ja pitkemad kaupa nende wahel ei ole olnud, ning ei woi ta kedagi enamb maksa sest et tellitud ei ole olnud.

Tunnistust ei olnud kohtukäijatel mitte üles anda, kes sellest oleks teadnud kuida se kaup on olnud.

Mõistus:

Hans Kauber oma nõudmisega, Hans ja Kadri Siimonlatzeri wastu rahu moista sest et toenta ei ole saanud, missugune tema poja palk on pidanud olema, ehk mis tingimisega teda sea karja on annud.

Se Moistus sai kohtu kaijatel kuulutud, Kauber ei lubanud sega rahu olla.