Krimanni Koggogonna Kohtust 11 Dez 1881.
Kohto lauan olliwa
Hans Tekel
Mihkel Päiw
Siit Mõissa walitsaja Martin Bauman tulli ette ja Kaebas et Johan Otti ollewat siit mõisa perris Härra Lantrath von Brachile kaibanud et minna ollewad Mõisa mõtsast warrastanud ja ka enda lambale mes Karjamõisas Jaan Posti käes olli mõisa aidast wilja warrastanud ja Jaan Postile annud mes gogonist wõls kaibtus ja minno au rikkomionne om kellega ma mitte rahhul ei wõin olla minna pallun et Johhan Otti seda wargust peab tõttes teggema.
Johan Otti tulli ette ja üttles se om õige et ma Landrat von Brachsi Härräle kaibanud ollen ja Mõtsawaht Mihkel Kärik saab sest asjast teedma et walitsaja puid om müünu ja Kultnas Jaan Posti käes olli ka temmal Lammas olnud ja ollewad enda Lamba jaost wilja antnud.
Walitsaja Martin Bauman tulli ette ja ütles et minna ollen Landrat von Striki lubbaga walla perrisma perremeeste käest puud ja palgit ostnud ja ka Härrä teedmises neid awalikult ärrä münud ja on 2 lammast mõisas Jaan Posti käen olnuwad ja ollen Maggasnist omma Koggogona Kirjotamisse moonast wilja wõtnud ja Jaan Postile antnud lamba jaost antnud agga mitte mõissa wiljast, mes wallawanemb maggatsi aidast igga süggise om annud.
Wannemb Märt Käärik tulli ette ja üttles se om õige et Jaan Postile ollen Maggasi aitast Kirjotaja Baumanni moonast antnud ollen ennistel ajastal 3 wakka suwwe wilja ja minnewa süggisel sai 1½ wakka.
18 Dezembril, Mõtsawaht Mihkel Käärik nüüd Rassinal elamas tulli ette ja üttles minno teadmises ei olle mõtsast üks Krööm warrastut saanud ja ollen awalikult Mõisawalitsuse tähhe peale lasknund raggoda mes mõisawalitsus essi olli ülle mõõdnud ja igga üttele omma puud kes raggonud olliwat kätte antnud ei wõi seda keagi üttelda et mõtsast om warrastut, sest need mõissa walitsusse tähhe ollin egga ajasta mõisa taggassi winud mes mõisa raamadoga olli keik ütte passinuwa.
Johan Otti tulli ette ja ütles selle et Bauman minno kiusap, ja ka Brachsiärrale minno ülle kaibanud olli et minna ollen maamõtjal lasknud mõissa maad ümbre mõõda, ja et Bauman minnoga kohod käip ja minno majast wälja ajada tahap olin minna sedda süddametäwega Braschi Härräle kaibanud.
Kohto nõudmisse pääle wastas Johan Otti et temmal minkisugust tunnistust ei olla ja sedda süddame täwega om kaibanu.
Wallitseja Bauman tulli ette ja ütles minna ollen ausissen 19 ajastaiga mõissa härrat teninud ja ka sijn 19 ajastaiga auga Koggokonna Kirjotaja ametit pedanu, agga et Otti wõlsil ja kurjal kombel om minno au tahtnud rikkoda ni kui temma essi sijn Kohto een om tunnistand et temma sedda süddame täwwega om kaibanud, pallun et Koggokonna Kohhos saap tallorahwa säedusse perra § 1034 tedda kui wõlss keelekandjat trahwima.
Mõistus: 18 December 1881.
Et Johan Otti essi sijn Kohto een tunnistanud et temma Baumanni pääle Braschi härräle süddametäwwega ilmma põhjada om warkust kaibanu ja et Bauman au sissen Koggokonna Kirjotaja ja Mõisa tenistuses om ennast ülles piddanu peab Johan Otti 6 Rubla waeste ladigo trahwi masma et Temma Baumanni om Braschi härrä wasto ilma põhjada teotanu.
Kohto lauan olli:
Peakohtomees Joh Miina XXX
Kohtomees Peter Krüntahl XXX
" Mihkli Päiw XXX
Kirjotaja assemel Jaan Põdderson /allkiri/
Kaibajal ja Kaibatawal sai mõistus 18 Dez ette kulutut.
Martin Baumann om Brotogolli wälja wõtnu 18 Dez et selle mõistusega rahol ei olle.
Johan Otti on protogoli wälja wõtnu 18 Dezem.
Krimanni Koggogonna Kohtust 11 Dez 1881.
Kohto lauan olliwa
Hans Tekel
Mihkel Päiw
Siit Mõissa walitsaja Martin Bauman tulli ette ja Kaebas et Johan Otti ollewat siit mõisa perris Härra Lantrath von Brachile kaibanud et minna ollewad Mõisa mõtsast warrastanud ja ka enda lambale mes Karjamõisas Jaan Posti käes olli mõisa aidast wilja warrastanud ja Jaan Postile annud mes gogonist wõls kaibtus ja minno au rikkomionne om kellega ma mitte rahhul ei wõin olla minna pallun et Johhan Otti seda wargust peab tõttes teggema.
Johan Otti tulli ette ja üttles se om õige et ma Landrat von Brachsi Härräle kaibanud ollen ja Mõtsawaht Mihkel Kärik saab sest asjast teedma et walitsaja puid om müünu ja Kultnas Jaan Posti käes olli ka temmal Lammas olnud ja ollewad enda Lamba jaost wilja antnud.
Walitsaja Martin Bauman tulli ette ja ütles et minna ollen Landrat von Striki lubbaga walla perrisma perremeeste käest puud ja palgit ostnud ja ka Härrä teedmises neid awalikult ärrä münud ja on 2 lammast mõisas Jaan Posti käen olnuwad ja ollen Maggasnist omma Koggogona Kirjotamisse moonast wilja wõtnud ja Jaan Postile antnud lamba jaost antnud agga mitte mõissa wiljast, mes wallawanemb maggatsi aidast igga süggise om annud.
Wannemb Märt Käärik tulli ette ja üttles se om õige et Jaan Postile ollen Maggasi aitast Kirjotaja Baumanni moonast antnud ollen ennistel ajastal 3 wakka suwwe wilja ja minnewa süggisel sai 1½ wakka.
18 Dezembril, Mõtsawaht Mihkel Käärik nüüd Rassinal elamas tulli ette ja üttles minno teadmises ei olle mõtsast üks Krööm warrastut saanud ja ollen awalikult Mõisawalitsuse tähhe peale lasknund raggoda mes mõisawalitsus essi olli ülle mõõdnud ja igga üttele omma puud kes raggonud olliwat kätte antnud ei wõi seda keagi üttelda et mõtsast om warrastut, sest need mõissa walitsusse tähhe ollin egga ajasta mõisa taggassi winud mes mõisa raamadoga olli keik ütte passinuwa.
Johan Otti tulli ette ja ütles selle et Bauman minno kiusap, ja ka Brachsiärrale minno ülle kaibanud olli et minna ollen maamõtjal lasknud mõissa maad ümbre mõõda, ja et Bauman minnoga kohod käip ja minno majast wälja ajada tahap olin minna sedda süddametäwega Braschi Härräle kaibanud.
Kohto nõudmisse pääle wastas Johan Otti et temmal minkisugust tunnistust ei olla ja sedda süddame täwega om kaibanu.
Wallitseja Bauman tulli ette ja ütles minna ollen ausissen 19 ajastaiga mõissa härrat teninud ja ka sijn 19 ajastaiga auga Koggokonna Kirjotaja ametit pedanu, agga et Otti wõlsil ja kurjal kombel om minno au tahtnud rikkoda ni kui temma essi sijn Kohto een om tunnistand et temma sedda süddame täwwega om kaibanud, pallun et Koggokonna Kohhos saap tallorahwa säedusse perra § 1034 tedda kui wõlss keelekandjat trahwima.
Mõistus: 18 December 1881.
Et Johan Otti essi sijn Kohto een tunnistanud et temma Baumanni pääle Braschi härräle süddametäwwega ilmma põhjada om warkust kaibanu ja et Bauman au sissen Koggokonna Kirjotaja ja Mõisa tenistuses om ennast ülles piddanu peab Johan Otti 6 Rubla waeste ladigo trahwi masma et Temma Baumanni om Braschi härrä wasto ilma põhjada teotanu.
Kohto lauan olli:
Peakohtomees Joh Miina XXX
Kohtomees Peter Krüntahl XXX
" Mihkli Päiw XXX
Kirjotaja assemel Jaan Põdderson /allkiri/
Kaibajal ja Kaibatawal sai mõistus 18 Dez ette kulutut.
Martin Baumann om Brotogolli wälja wõtnu 18 Dez et selle mõistusega rahol ei olle.
Johan Otti on protogoli wälja wõtnu 18 Dezem.
