Astub Laosse Kaupmees Nehse kohto ette ja kaibas, et temma Rehhest om Wilja warrastedo, mis ka eesmält om töito hölgi sissul. Nisso, mis täwwelik tunnistus om ja ka temma essi se Rehhepap ei salga, et tema temma warratano om.
Johan Wiks Annimatsilt om ka selle rehhepappi käest Laoselt Nisso wötno wasto ja Öttepäkörts om ärra müno 2 Rbl hõb. eest, mes ka Johan Wiks mitte ei salga ja nida ka rehepap.
Rehhepap ei salga mitte, et temma omma Nisso Annimatsi Johanille anno.
Pritzo Prandt, kui temma poolpäiwa õddango wälja sõitno, om temma nida kui temma essi tunnistap, rehhepappi käest 3 wakka karo wõtno ja rehepap temmale hobbese tarbis weel olen pidandno ja Sookörtsi ärra müno 2½ Rbl. hõb. öse, arwatu kell 11 aigo õddango nink enne sedda Kara müimist om Pritz jälle 2 wakka Keswi müino 2 RBl 30 kop hõb. eest nink SooKörtsimees om weel küssino, kost se Willi om? Ja Pritz om kostno, et Willi om Laosse Rehhepappi käest.
Sookörtsimees Kristian Unt tunnistab ka ülles, et temma selle Laosse poisi Pritzo Prandt käest wilja öse wasta wõtno.
Mõistus.
Rehhepappile om moisteto, et temma 30 witsa lööki saap ja tenib ni kawwa moisan kui willi tassa saab ehk maksab selget rahha 10 Rbl. hõb.
Pritzo Prandt massab 5 Rbl trahwi ja saab 15 witsa lööki ehk massab lööke eest 3 Rbl. hõb.
Johan Wiks saab ka kui temma rewes saab, 30 witsa lööki ja massab 2 Rbl 50 kop. trahwi.
Annimatsi Peter, kes ka sedda wargusse om ajano, saab 30 witsa lööki ja massab 5 Rbl hõb. trahwi.
Ent Annimatsi Jürrile annab Moisa Herr von Schrenek ülles Koggokonna Kohto man wargusse perrrast, et temma majan sedda om aett ja temma ei olle sedda ülles andno. Sel 20 Januaril 1861. et temma Jürripäiwal majast wallal om.
Astub Laosse Kaupmees Nehse kohto ette ja kaibas, et temma Rehhest om Wilja warrastedo, mis ka eesmält om töito hölgi sissul. Nisso, mis täwwelik tunnistus om ja ka temma essi se Rehhepap ei salga, et tema temma warratano om.
Johan Wiks Annimatsilt om ka selle rehhepappi käest Laoselt Nisso wötno wasto ja Öttepäkörts om ärra müno 2 Rbl hõb. eest, mes ka Johan Wiks mitte ei salga ja nida ka rehepap.
Rehhepap ei salga mitte, et temma omma Nisso Annimatsi Johanille anno.
Pritzo Prandt, kui temma poolpäiwa õddango wälja sõitno, om temma nida kui temma essi tunnistap, rehhepappi käest 3 wakka karo wõtno ja rehepap temmale hobbese tarbis weel olen pidandno ja Sookörtsi ärra müno 2½ Rbl. hõb. öse, arwatu kell 11 aigo õddango nink enne sedda Kara müimist om Pritz jälle 2 wakka Keswi müino 2 RBl 30 kop hõb. eest nink SooKörtsimees om weel küssino, kost se Willi om? Ja Pritz om kostno, et Willi om Laosse Rehhepappi käest.
Sookörtsimees Kristian Unt tunnistab ka ülles, et temma selle Laosse poisi Pritzo Prandt käest wilja öse wasta wõtno.
Mõistus.
Rehhepappile om moisteto, et temma 30 witsa lööki saap ja tenib ni kawwa moisan kui willi tassa saab ehk maksab selget rahha 10 Rbl. hõb.
Pritzo Prandt massab 5 Rbl trahwi ja saab 15 witsa lööki ehk massab lööke eest 3 Rbl. hõb.
Johan Wiks saab ka kui temma rewes saab, 30 witsa lööki ja massab 2 Rbl 50 kop. trahwi.
Annimatsi Peter, kes ka sedda wargusse om ajano, saab 30 witsa lööki ja massab 5 Rbl hõb. trahwi.
Ent Annimatsi Jürrile annab Moisa Herr von Schrenek ülles Koggokonna Kohto man wargusse perrrast, et temma majan sedda om aett ja temma ei olle sedda ülles andno. Sel 20 Januaril 1861. et temma Jürripäiwal majast wallal om.
