Suure-Kõpu: Protokollid (1874-1876)
| Leidandmed | EAA.3676.1.17b |
|---|---|
| Kaader |  51  52 |
| Daatum | 25.04.1875 |
| Protokolli number | 51 |
| Protokolli teema | 7. Maade ja hoonete rentimine, mõõtmine ja pärandamine. Ehitamine. Suhted mõisa ja kroonuga. |
| Kohtumehed | |||
|---|---|---|---|
| Eesnimi | Perekonnanimi | Täisnimi | Roll |
| P. | Sarri | Peakohtumees | |
| A. | Eckbaum | Kohtumees | |
| J. | Friedrichson | Kohtumees | |
| Joh. | Eckbaum | Kohtumees | |
Kohaline möisa walitsus tulli sia kohto ette, ning pallus möisa tallude rentikusid, kohto ette kutsutud, et neile oma tingimesi ette kuulutada wöiks, ning said järelnimetud peremehed, kui:
1. ükski peremees ei tohi mingil wiisil oma rendi tallust sönikud, heino, ölgi ega mingid muud pöhko wälja anda ehk wälja müia, kui keegi peremees seda peaks tegema, siis maksab temma wiis korda seda hinda, mis müitud pöhu eest saanud, möisa walitsusele tagasi.
2. Keegi peremees ei tohi rohkem kui üks wiies osa oma tallo sönniko pöllust, lina alla külwata, kui temal üks wies ossa oma tallo sönniko pöllust ruki alla ei ole külwatud, siis ei tohi tema ka mitte rohkem lina alla külwada, kui rukid sönniko maa peale on külwatud, iga rohkem külwatud wakama linna eest, maksab peremees wiiskümmend rubla möisa kasuks.
3. Sullased keda peremees oma tallus peab, peab peremees nendega tellinud olema, et sel aeal kui sulased tallust wälja lähawad, neil sealt tallust, sönniko wäljakülwatud ruki pöllo, kui ka muud tallu küljest nöudmesi ei jäe, waid peremehe enese käest.
4. Kui üks peremees omma tallust äralähab, siis peab tema üks wiies ossa oma tallo sönniko pöllust heaste külwatud ruki oraksega möisale tagasi andma, on agga keegi omma tallo pöldo ristikheina külwamise perast kuueks ossaks teinud, siis wöib sel järgil üks kuuendik oma tallo sönniko pöllust külwatud rukiga, maha jätta, tallust wäljaminnes peawad köik ruki ja odra köred ülesküntud olema.
5. Puid ei tohi peremees oma tallu piiride seest mingiwisil ilma möisa lubata raiuda.
6. Sulased ei tohi omma kullu peale mingisugust hoonid keda tallust tagasi nöudwad möisa taludese ehitada, peremees peab sele eest hoolt kandma ja wastutama, et talus tarwilised hooned heakoha peal seiswad.
möistetud:
Seda nönda kui sündinud maha kirjotada.
Kohaline möisa walitsus tulli sia kohto ette, ning pallus möisa tallude rentikusid, kohto ette kutsutud, et neile oma tingimesi ette kuulutada wöiks, ning said järelnimetud peremehed, kui:
1. ükski peremees ei tohi mingil wiisil oma rendi tallust sönikud, heino, ölgi ega mingid muud pöhko wälja anda ehk wälja müia, kui keegi peremees seda peaks tegema, siis maksab temma wiis korda seda hinda, mis müitud pöhu eest saanud, möisa walitsusele tagasi.
2. Keegi peremees ei tohi rohkem kui üks wiies osa oma tallo sönniko pöllust, lina alla külwata, kui temal üks wies ossa oma tallo sönniko pöllust ruki alla ei ole külwatud, siis ei tohi tema ka mitte rohkem lina alla külwada, kui rukid sönniko maa peale on külwatud, iga rohkem külwatud wakama linna eest, maksab peremees wiiskümmend rubla möisa kasuks.
3. Sullased keda peremees oma tallus peab, peab peremees nendega tellinud olema, et sel aeal kui sulased tallust wälja lähawad, neil sealt tallust, sönniko wäljakülwatud ruki pöllo, kui ka muud tallu küljest nöudmesi ei jäe, waid peremehe enese käest.
4. Kui üks peremees omma tallust äralähab, siis peab tema üks wiies ossa oma tallo sönniko pöllust heaste külwatud ruki oraksega möisale tagasi andma, on agga keegi omma tallo pöldo ristikheina külwamise perast kuueks ossaks teinud, siis wöib sel järgil üks kuuendik oma tallo sönniko pöllust külwatud rukiga, maha jätta, tallust wäljaminnes peawad köik ruki ja odra köred ülesküntud olema.
5. Puid ei tohi peremees oma tallu piiride seest mingiwisil ilma möisa lubata raiuda.
6. Sulased ei tohi omma kullu peale mingisugust hoonid keda tallust tagasi nöudwad möisa taludese ehitada, peremees peab sele eest hoolt kandma ja wastutama, et talus tarwilised hooned heakoha peal seiswad.
möistetud:
Seda nönda kui sündinud maha kirjotada.