Võru: Lepinguraamat (1891-1901)
| Leidandmed | EAA.3381.1.29 |
|---|---|
| Kaader | 76 77 |
| Daatum | 02.05.1894 |
| Protokolli number | 17 |
| Protokolli teema | 7. Maade ja hoonete rentimine, mõõtmine ja pärandamine. Ehitamine. Suhted mõisa ja kroonuga. |
2 Wõru Ülema Talurahwa kohtu jaoskonna XV walla kohus 2 mail 1894 aastal
Juures ollid: Kohtu eesistuja M. Parweots
Kohtu liikmed: O Pille
: J. Raag
Ette tullid Wõru wallast massu jõuetu peremees ja koha Nr 36 omanik Mihkel Wõrr tema wöörmünder Peeter Waher nink Wabina walla liige Mihkel Saare-
mõts ja palusid heneste wahel tehtud leppingut akti raamatusse kirjutata ja kinnitatata
Lepping on järgmine:
§ 1.
Mihkel Wõrr annab wöörmünder Peeter Waheri juures olemisel Wõru walla talu koha Nr 36 Mihkel Saaremõtsale kolme aasta pääle rendile, wälja arwatud neli wakkala pollumaad kroonu Kana mõtsa piirides ja kuus wakkala põllumaad Juhan Jallai piirides kokku kümme wakkala, pääle selle weel aija maad kapsta maaks jääb Mihkel Wõrr kätte pruuki ja uibo aijast umbes pool aida, kelle piir ühest mulguga uibust aida nulga pääle on, jääb põhja poolne Mihkel Wõrr jaos ja lõune poolne jääb rentniku hääs ja rentniku käes olewade uibude eest peab rentnik häste hoolt kandma. Rentnikul on luba ega aasta wiis wakkamaad lina maha külwa luba kats wakkamaad kartohwlid maha panda.
§ 2.
Rendi aeg algas 23 aprillist 1894 aastast ja lõppeb 23 aprillini 1897 aastani ja aasta rent on üks sada rubla, misukest renti rentnik Saaremõts ega aasta 23 aprillis ette ära masma peab.
§ 3.
Rentnik peab ega aasta üks nurm rükki põllun pidama ja ega aasta oma seemnega ristik heina rukki põllu sisse külwama ja wiimatse rendi aastal teeb rentnik nii sama palju rükki maha, kui tema kätte on antud s.o. wiis wakka ja üks mõõt.
§ 4.
Mihkel Wõrr kätte jääb ka weel pruukimiseks Puura kroonu motsa piirides olew Walsi niit.
§ 5.
Mõts mes selle ülewal nimitatud talu krundi sees kaswab ei ole mitte lubatud rentnikul raguda ja palutamise materjal peab rentnik ise omale wäljast poolt talu kohta muretsema.
§ 6.
Mihkel Wõrr peab tarest ja ka kõrwalistest hoonetest kuni 24 junini sa. wälja minema ja hooned rentniku hoole ja warjamise ala jätma. Üks wähemb ait jääb Mihkel Wõrr kätte edasi pidada keda tema omale elamise tarbis maja hoonetest wälja ehitab.
§ 7.
Aijad peab rentnik ise rendi ajal parandama nink rendi aja lõppul nii sama käest ära andma, kui tema wastu wõttab.
§ 8.
Mihkel Wõrr kaks elajat käiwad rentniku karjaga ühes karja maal nii sama hobune wõib karja maa pääl egas kohas wälja panda.
§ 9.
Kõik talu koha pääl seiswad kohused ja tallitused mis ette tulewad peab rentnik omalt poolt täitma, nagu keriku massud, jaama kroonusilla töö, tee säädmi-
ne ja kiudu päiwad.
§ 10.
Rentnik peab seda ülewal kinnitud talu maad häste nink kõrralikult pidama ja rendi aja lõppul korralikult käest ära andma.
§ 11.
Rentnikul on luba prii maad põlluks teha, kus mitte mõtsa pääl ei ole.
Pääle selle, kui leppingu tegijatele eenseiswa lepping ette saie loetud ja nemad kõik sellega rahul ollid, siis kirjutasid nemad ala .
Mijkle Saremõts
Mihkel Wõrr, et esi kirja ei oska kirjut tema palwe pääle ala P. Sepmann.
Talu wöörmünder Peter Waher.
Et leppingu tegijad Mihkel Wõrr, Peeter Waher ja Mihkel Saaremõts walla kohtule tutwad on ja nemad rahul olemiseks leppingule ala kirjutasid, siis eenseis-
wad leppingut selle et kedagi sääduse wastu ei ole kohtu poolt kinni tata
Kohtu eesistuja M. Parweots.
Kohtu liikmed : J. Raag
: O. Pille
Kirjutaja /allkiri, Jõgi/
2 Wõru Ülema Talurahwa kohtu jaoskonna XV walla kohus 2 mail 1894 aastal
Juures ollid: Kohtu eesistuja M. Parweots
Kohtu liikmed: O Pille
: J. Raag
Ette tullid Wõru wallast massu jõuetu peremees ja koha Nr 36 omanik Mihkel Wõrr tema wöörmünder Peeter Waher nink Wabina walla liige Mihkel Saare-
mõts ja palusid heneste wahel tehtud leppingut akti raamatusse kirjutata ja kinnitatata
Lepping on järgmine:
§ 1.
Mihkel Wõrr annab wöörmünder Peeter Waheri juures olemisel Wõru walla talu koha Nr 36 Mihkel Saaremõtsale kolme aasta pääle rendile, wälja arwatud neli wakkala pollumaad kroonu Kana mõtsa piirides ja kuus wakkala põllumaad Juhan Jallai piirides kokku kümme wakkala, pääle selle weel aija maad kapsta maaks jääb Mihkel Wõrr kätte pruuki ja uibo aijast umbes pool aida, kelle piir ühest mulguga uibust aida nulga pääle on, jääb põhja poolne Mihkel Wõrr jaos ja lõune poolne jääb rentniku hääs ja rentniku käes olewade uibude eest peab rentnik häste hoolt kandma. Rentnikul on luba ega aasta wiis wakkamaad lina maha külwa luba kats wakkamaad kartohwlid maha panda.
§ 2.
Rendi aeg algas 23 aprillist 1894 aastast ja lõppeb 23 aprillini 1897 aastani ja aasta rent on üks sada rubla, misukest renti rentnik Saaremõts ega aasta 23 aprillis ette ära masma peab.
§ 3.
Rentnik peab ega aasta üks nurm rükki põllun pidama ja ega aasta oma seemnega ristik heina rukki põllu sisse külwama ja wiimatse rendi aastal teeb rentnik nii sama palju rükki maha, kui tema kätte on antud s.o. wiis wakka ja üks mõõt.
§ 4.
Mihkel Wõrr kätte jääb ka weel pruukimiseks Puura kroonu motsa piirides olew Walsi niit.
§ 5.
Mõts mes selle ülewal nimitatud talu krundi sees kaswab ei ole mitte lubatud rentnikul raguda ja palutamise materjal peab rentnik ise omale wäljast poolt talu kohta muretsema.
§ 6.
Mihkel Wõrr peab tarest ja ka kõrwalistest hoonetest kuni 24 junini sa. wälja minema ja hooned rentniku hoole ja warjamise ala jätma. Üks wähemb ait jääb Mihkel Wõrr kätte edasi pidada keda tema omale elamise tarbis maja hoonetest wälja ehitab.
§ 7.
Aijad peab rentnik ise rendi ajal parandama nink rendi aja lõppul nii sama käest ära andma, kui tema wastu wõttab.
§ 8.
Mihkel Wõrr kaks elajat käiwad rentniku karjaga ühes karja maal nii sama hobune wõib karja maa pääl egas kohas wälja panda.
§ 9.
Kõik talu koha pääl seiswad kohused ja tallitused mis ette tulewad peab rentnik omalt poolt täitma, nagu keriku massud, jaama kroonusilla töö, tee säädmi-
ne ja kiudu päiwad.
§ 10.
Rentnik peab seda ülewal kinnitud talu maad häste nink kõrralikult pidama ja rendi aja lõppul korralikult käest ära andma.
§ 11.
Rentnikul on luba prii maad põlluks teha, kus mitte mõtsa pääl ei ole.
Pääle selle, kui leppingu tegijatele eenseiswa lepping ette saie loetud ja nemad kõik sellega rahul ollid, siis kirjutasid nemad ala .
Mijkle Saremõts
Mihkel Wõrr, et esi kirja ei oska kirjut tema palwe pääle ala P. Sepmann.
Talu wöörmünder Peter Waher.
Et leppingu tegijad Mihkel Wõrr, Peeter Waher ja Mihkel Saaremõts walla kohtule tutwad on ja nemad rahul olemiseks leppingule ala kirjutasid, siis eenseis-
wad leppingut selle et kedagi sääduse wastu ei ole kohtu poolt kinni tata
Kohtu eesistuja M. Parweots.
Kohtu liikmed : J. Raag
: O. Pille
Kirjutaja /allkiri, Jõgi/