Krimanni Kogokonna kohtun 12 Februaril 1882.
Siit Peakohtomees Johan Mina tulli ette ja ütles: et siit Roijo Kõrtsimees Peet Linde hobbese warguse perrast 4 Febr minno wahtimise alt olli ärra paggenud ollin minna Tedda 10 Februaril PõltsamaRado Kõrtsist kõrtsimehhe Sängist kätte sanud, nink sai siis säält Kogokonna Kohto abbiga kinni wõetud nink minno kätte ärra antud nink nõuan Peet Linde käest omma reisi ja tagga otsimise kullud 25 R. h.
Peet Linde sai ette kutsutud ja küssitud
1) Kunnas se hobbune on Temma pole todud ja
2) kes se hobbuse olli Temma pole tonud ja
3) kus need hobbuse riistad ja wanker on mis selle hobbesega ütten on sinno pole todud.
Peet Linde wastas et Pühhapäew õhto se on 31 Januaril olli Jürri Awik ja Simon Luts hobbune paljalt ilma riistuta minno poole tonud ja minno kõrtsi warjo alla ei olle ühtegi wõerast wankert ei ka hobbese riisto todud ja selsammal pühhapäewa õhtul läks Simon Luts Jürri Awikuga ütten Kõiwo külla öösiks ja eespäewa õhto olli jälle Simon Luts Jürri Awikuga ütten Kõrtsi man ollemas ja kolmapäewa hommiko olli Simon Luts Jürri Awikoga ütten linna sõitnud ja tulliwad ka selsammal õhtul linnast ütten taggasi kus Mõisawalitseja selsamal õhtul laskis Tedda kinni köita.
Peet Linde käest sai küssitud
1) kas Jürri Awik olli eespäew linnas käinud ja mis sugguse wankrega olli Temma linnas käinud
2) kas Jürri Awik on eespäew Temmale pole wadiga wina linnast tonud
3) kas Temma on Jürri Awikule wina eest osto rahha andnud wõi on Jürri Awik enda rahha eest (wõlgo) se wiin tonud ja
4) kas se Simon Luts enne sedda ka kunnagi Roijo Kõrtsis on käinud.
Peet Linde wastas: Jürri Awik läks kül eespäew hommiko linna omma weo wankrega agga sedda ma ei mälletan kas Jürri Awik mulle eespäew wina tõi wõi mitte agga üks kord olli Temma kül mulle wina tonud ja siis ollin ka Temmale õkwa se wina rahha ütten andnud ja wõlgo ei ollen ma mitte kunnagi lasknud wina tua. Ja se Simon Luts olli kül enne sedda mõnni näddal Jürri Awikuga ütten Roijo kõrtsis käinud.
Peet Linde käest sai küssitud
1) et mis põhja peale olli Temma tundmata mees Simon Lutso käest se hobbune öösi enda kätte wasto wõtnud
2) kas Temma Simon Lutsul wõi Jürri Awikul on üht wärwitud korw wankert näinud ollemas ja
3) miks perrast olli Temma 4 Februaril wahhi alt ärra paggenud.
Peet Linde wastas: et minna ollen se hobbene Simon Lutso käest wõtnud endale kauba tomise tarwis, selle eest et Temma hobbest södan ja ka Temma endale mõnni puddel õllut annan agga sedda ma ei teadnud mitte et se üks warrastud hobbene Temmal sai ollema ja Simon Lutsol ei ka Jürri Awikul polle ma mitte wärwitud korw wankert näinud, agga selle jures ollen ma eksinud ja palun andeks et 4 Februaril ollin ärra läinud sest mul olli tarwis endale wastsed kohta otsima minda ja et Päkohtomees Johan Mina on mulle perra tulnud saan temma reis ja kullud Temmale ärra maksma.
Mõistus 12 Febr. 1882
Et Kõrtsimees Peet Linde olli 3 Febr. üttelnud et Temma ning wenna Jaan Lindel lasknud se hobbune selsammal hommikul Kõiwo küllast Jürri Awiko käest tua ja 2seks nüid agga siin Kohto een tunnistab et pühha päew õhtul se on 31sel Januaril Simon Luts se hobbune Temma poole on tonud ja 3teks et Peet Linde 3 Februaril sai kinni pantud wahhi alla nink 4 Februaril wahhi alt ärra olli paggenud on Kogokonna kohhus Tedda awwalikult selle warguse wasta wõtjaks arwanud nink sadab kogokonna kohhus se nimmetud Peet Linde selle protokolliga ütten Keiserliko Tarto Maakohtu trahwimise alla.
Kohto lauan olliwa
Peakohtomees Joh. Mina XXX
Kohtomees Hans Tekkel XXX
" Peter Krünthal XXX
Kog. Kirjut. M. Baumann /allkiri/
Krimanni Kogokonna kohtun 12 Februaril 1882.
Siit Peakohtomees Johan Mina tulli ette ja ütles: et siit Roijo Kõrtsimees Peet Linde hobbese warguse perrast 4 Febr minno wahtimise alt olli ärra paggenud ollin minna Tedda 10 Februaril PõltsamaRado Kõrtsist kõrtsimehhe Sängist kätte sanud, nink sai siis säält Kogokonna Kohto abbiga kinni wõetud nink minno kätte ärra antud nink nõuan Peet Linde käest omma reisi ja tagga otsimise kullud 25 R. h.
Peet Linde sai ette kutsutud ja küssitud
1) Kunnas se hobbune on Temma pole todud ja
2) kes se hobbuse olli Temma pole tonud ja
3) kus need hobbuse riistad ja wanker on mis selle hobbesega ütten on sinno pole todud.
Peet Linde wastas et Pühhapäew õhto se on 31 Januaril olli Jürri Awik ja Simon Luts hobbune paljalt ilma riistuta minno poole tonud ja minno kõrtsi warjo alla ei olle ühtegi wõerast wankert ei ka hobbese riisto todud ja selsammal pühhapäewa õhtul läks Simon Luts Jürri Awikuga ütten Kõiwo külla öösiks ja eespäewa õhto olli jälle Simon Luts Jürri Awikuga ütten Kõrtsi man ollemas ja kolmapäewa hommiko olli Simon Luts Jürri Awikoga ütten linna sõitnud ja tulliwad ka selsammal õhtul linnast ütten taggasi kus Mõisawalitseja selsamal õhtul laskis Tedda kinni köita.
Peet Linde käest sai küssitud
1) kas Jürri Awik olli eespäew linnas käinud ja mis sugguse wankrega olli Temma linnas käinud
2) kas Jürri Awik on eespäew Temmale pole wadiga wina linnast tonud
3) kas Temma on Jürri Awikule wina eest osto rahha andnud wõi on Jürri Awik enda rahha eest (wõlgo) se wiin tonud ja
4) kas se Simon Luts enne sedda ka kunnagi Roijo Kõrtsis on käinud.
Peet Linde wastas: Jürri Awik läks kül eespäew hommiko linna omma weo wankrega agga sedda ma ei mälletan kas Jürri Awik mulle eespäew wina tõi wõi mitte agga üks kord olli Temma kül mulle wina tonud ja siis ollin ka Temmale õkwa se wina rahha ütten andnud ja wõlgo ei ollen ma mitte kunnagi lasknud wina tua. Ja se Simon Luts olli kül enne sedda mõnni näddal Jürri Awikuga ütten Roijo kõrtsis käinud.
Peet Linde käest sai küssitud
1) et mis põhja peale olli Temma tundmata mees Simon Lutso käest se hobbune öösi enda kätte wasto wõtnud
2) kas Temma Simon Lutsul wõi Jürri Awikul on üht wärwitud korw wankert näinud ollemas ja
3) miks perrast olli Temma 4 Februaril wahhi alt ärra paggenud.
Peet Linde wastas: et minna ollen se hobbene Simon Lutso käest wõtnud endale kauba tomise tarwis, selle eest et Temma hobbest södan ja ka Temma endale mõnni puddel õllut annan agga sedda ma ei teadnud mitte et se üks warrastud hobbene Temmal sai ollema ja Simon Lutsol ei ka Jürri Awikul polle ma mitte wärwitud korw wankert näinud, agga selle jures ollen ma eksinud ja palun andeks et 4 Februaril ollin ärra läinud sest mul olli tarwis endale wastsed kohta otsima minda ja et Päkohtomees Johan Mina on mulle perra tulnud saan temma reis ja kullud Temmale ärra maksma.
Mõistus 12 Febr. 1882
Et Kõrtsimees Peet Linde olli 3 Febr. üttelnud et Temma ning wenna Jaan Lindel lasknud se hobbune selsammal hommikul Kõiwo küllast Jürri Awiko käest tua ja 2seks nüid agga siin Kohto een tunnistab et pühha päew õhtul se on 31sel Januaril Simon Luts se hobbune Temma poole on tonud ja 3teks et Peet Linde 3 Februaril sai kinni pantud wahhi alla nink 4 Februaril wahhi alt ärra olli paggenud on Kogokonna kohhus Tedda awwalikult selle warguse wasta wõtjaks arwanud nink sadab kogokonna kohhus se nimmetud Peet Linde selle protokolliga ütten Keiserliko Tarto Maakohtu trahwimise alla.
Kohto lauan olliwa
Peakohtomees Joh. Mina XXX
Kohtomees Hans Tekkel XXX
" Peter Krünthal XXX
Kog. Kirjut. M. Baumann /allkiri/
