PROTOKOLL

Avinurme: Kohtuistungite protokolliraamat (1881-1883)

LeidandmedEAA.1134.1.11
Kaader
184
185
Daatum28.12.1882
Protokolli number242
Protokolli teema8. Varavastased kuriteod; 9. Sõim ja vägivald
Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Maddis Tamm Peakohtumees
Mart Tomik Kohtumees
Mart Sildnik Kohtumees

Awwinorme Metskoggokonnakohtus sel. 28 Decembril 1882.

koos ollid

peakohtomees Maddis Tamm

teine kohtomees Mart Tomik

kolmas kohtomes Mart Sildnik

Kaebas selle walla innimenne Mihkel Pihlak et Tomas Paas on temma poega Gustaw Pihlakod kes 12 Aastad wanna ühhe piitsa warrega peksnud ja nõuab temma selle peksmisse eest Tomas Paasi käest 10 Rubl. wallu rahha.

Gusta Pihlak kes 12 Aastad vanna räkis et temma on teiste poisikestega mänginud ja on siis Tomas Paas temmale rindu lükkanod. ning piitsaga wasto pead lönud nenda et temmal suur vorp näo pealolnud.

Tomas Paas räkis et Gustaw Pihlak ja teine pois Gusta Aun on temma kaliku ajas olnud ja on Gusta Pihlakul kolm kalikod käes olnud. mis peale temma siis ähwardanud. ot. ot. ma tahhan teile näidata poisid on agga ülle aja wälja karganud ja ärra joksnud ja ei olle temma nende poiste liggi sanod. egga ka neid lönod.

Gustaw Pihlak räkis et temma ei olle kalikuid wõtnud.

Gusta Aun kes 9 Aastad wanna tunnistas et temma on Gusta Pihlaga mänginud. ja on siis Tomas Paas sinna tulnud ja Gusta Pihlakalle piitsaga wasto pead lönud ning ei olle nemmad Tomas Paasi kaliku ajas käinod.

Wallawöölmönder Andres Pern tunnistas et Mihkel Pihlak on omma pojaga temma juure lähnud ning näitanud et palle peal suur vorp olnud mis ühhe piitsa ehk witsaga woinud lödod olla

Mart Kallais tunnistas et temma on Mihkel Pihlaka õues olnud. ja on siis Gusta Pihlak nuttuga koddu tulnud ja kaebanud et Tomas Paas tedda lükkanud ja piitsaga lönud. agga nähnud ei olle temma sedda

Tomas Andresson tunnistas nenda sammuti et se pois nuttuga koddu tulnud.

Moistus

Ehk sedda küll keski nähnud ei olle et Tomas Paas Gustaw Pihlakod löönud, sedda agga temma nutt ja se arm näu peal tunnistanud et se pois on lüija sanud. nenda kui need eespool tunnismehhed tunnistawad. se agga ka õige saab ollema et need poisid kalikuajas olnod. sest et Tomas Paas sedda poisi mitte laggeda wälja peale ja ilma asjata lööma ei lähnud, ning Tomas Paas ja Mihkel Pihlak selle asja pärrast issikeskis ärra ei leppi wait rohkemb kiusu ajawad kui se assi wäärt on siis moistab koggokonnakohhus et Tomas Paas selle poisile 2 Rubla wallurahha ja 1 Robl walla laeka trahwi maksab. omma wollilisse trahwimisse eest. Mihkel Pihlak agga 1 Robl walla laeka trahwi maksab. selle eest et temma omma lapse ülle ei walwa egga temmale head egga walju õppetust ei anna et temma wõera aeda ei tohhi minna egga wõerast asja putuda mis wargus on. nenda kui se tihti ette tulleb et küllapoistest õunad, naerid ja kalikud warrastud sawad wõera aedadest. ilma et nemmad sedda warguseks loeks.

Se moistus sai selle Lewlandi Tallurahwa säduse põhja peal Aastast 1860 §§ 772 ja 773 kuulutud ning nende kohto käijatelle need säduse järrel Appellationi õppetusse lehhed wälja antud Tomas Paasile agga Appellation keldud.

Maddis Tamm XXX

Mart Tomik XXX

Mart Sidnik XXX

Mihkel Pihlak andis sel 4. Januaril 1883. Koggokonnakohtole ülles et temma selle moistusega rahhol ei olle. et kohhus on Tomas Paasile wähhe trahvi moistnud. kes temma poega, kes mitte kaliku ajas ei olle olnud; on peksnud ja temma Mihkel Pihlak weel peale selle 1 Robl. peab trahwi maksma ja pallus Appellationi walja suurema kohto minna mis temmale nenda kohhe N. 4 all sai wälja antud.

Maddis Tamm

Awwinorme Metskoggokonnakohtus sel. 28 Decembril 1882.

koos ollid

peakohtomees Maddis Tamm

teine kohtomees Mart Tomik

kolmas kohtomes Mart Sildnik

Kaebas selle walla innimenne Mihkel Pihlak et Tomas Paas on temma poega Gustaw Pihlakod kes 12 Aastad wanna ühhe piitsa warrega peksnud ja nõuab temma selle peksmisse eest Tomas Paasi käest 10 Rubl. wallu rahha.

Gusta Pihlak kes 12 Aastad vanna räkis et temma on teiste poisikestega mänginud ja on siis Tomas Paas temmale rindu lükkanod. ning piitsaga wasto pead lönud nenda et temmal suur vorp näo pealolnud.

Tomas Paas räkis et Gustaw Pihlak ja teine pois Gusta Aun on temma kaliku ajas olnud ja on Gusta Pihlakul kolm kalikod käes olnud. mis peale temma siis ähwardanud. ot. ot. ma tahhan teile näidata poisid on agga ülle aja wälja karganud ja ärra joksnud ja ei olle temma nende poiste liggi sanod. egga ka neid lönod.

Gustaw Pihlak räkis et temma ei olle kalikuid wõtnud.

Gusta Aun kes 9 Aastad wanna tunnistas et temma on Gusta Pihlaga mänginud. ja on siis Tomas Paas sinna tulnud ja Gusta Pihlakalle piitsaga wasto pead lönud ning ei olle nemmad Tomas Paasi kaliku ajas käinod.

Wallawöölmönder Andres Pern tunnistas et Mihkel Pihlak on omma pojaga temma juure lähnud ning näitanud et palle peal suur vorp olnud mis ühhe piitsa ehk witsaga woinud lödod olla

Mart Kallais tunnistas et temma on Mihkel Pihlaka õues olnud. ja on siis Gusta Pihlak nuttuga koddu tulnud ja kaebanud et Tomas Paas tedda lükkanud ja piitsaga lönud. agga nähnud ei olle temma sedda

Tomas Andresson tunnistas nenda sammuti et se pois nuttuga koddu tulnud.

Moistus

Ehk sedda küll keski nähnud ei olle et Tomas Paas Gustaw Pihlakod löönud, sedda agga temma nutt ja se arm näu peal tunnistanud et se pois on lüija sanud. nenda kui need eespool tunnismehhed tunnistawad. se agga ka õige saab ollema et need poisid kalikuajas olnod. sest et Tomas Paas sedda poisi mitte laggeda wälja peale ja ilma asjata lööma ei lähnud, ning Tomas Paas ja Mihkel Pihlak selle asja pärrast issikeskis ärra ei leppi wait rohkemb kiusu ajawad kui se assi wäärt on siis moistab koggokonnakohhus et Tomas Paas selle poisile 2 Rubla wallurahha ja 1 Robl walla laeka trahwi maksab. omma wollilisse trahwimisse eest. Mihkel Pihlak agga 1 Robl walla laeka trahwi maksab. selle eest et temma omma lapse ülle ei walwa egga temmale head egga walju õppetust ei anna et temma wõera aeda ei tohhi minna egga wõerast asja putuda mis wargus on. nenda kui se tihti ette tulleb et küllapoistest õunad, naerid ja kalikud warrastud sawad wõera aedadest. ilma et nemmad sedda warguseks loeks.

Se moistus sai selle Lewlandi Tallurahwa säduse põhja peal Aastast 1860 §§ 772 ja 773 kuulutud ning nende kohto käijatelle need säduse järrel Appellationi õppetusse lehhed wälja antud Tomas Paasile agga Appellation keldud.

Maddis Tamm XXX

Mart Tomik XXX

Mart Sidnik XXX

Mihkel Pihlak andis sel 4. Januaril 1883. Koggokonnakohtole ülles et temma selle moistusega rahhol ei olle. et kohhus on Tomas Paasile wähhe trahvi moistnud. kes temma poega, kes mitte kaliku ajas ei olle olnud; on peksnud ja temma Mihkel Pihlak weel peale selle 1 Robl. peab trahwi maksma ja pallus Appellationi walja suurema kohto minna mis temmale nenda kohhe N. 4 all sai wälja antud.

Maddis Tamm


TAGASI KUVA MÄRGENDUS