Lesk Maij Kanut astus kohtu ette, ja kaebas et Mõisa Hoffmann Herra olli Maie (honni) ellu kohha lasknud mahha kiskuda: Oktobri kuus s.a. Herra oli Aidamehega sinna honni jure tulnud, ja herra kutsund Maie honnist wälja, ja käskind teomehed honni mahha kiskuda. Ja Jaan Laur olli essimeseks lae peale läinud, ja Jaan Laur olli herra wasto ütlend, külab minna keige essimenne ollen sadda honni lautama, ja Maie söma joma kramid jäwad keik seie alla! Aga kui se kohtu alla läheb, kes siis trahwi maksab? Ja hera ütlend selle peal, ja lönud oma wasto rindo; minna maksan! ja Maie söma joma kramid ja keik mis temal aga ial olnud; olid keik sinna prügi alla jänud.
2) Talitaja tunnistus: Herra sel korral tee peal Talitaja wasto tulnud, kui herra sedda honni laskis mahha kiskuda: Ja Talitaja küssind, kus meie nüüd selle lesse naese omma wäigese poiaga panneme: Agga herra ütlend ega minnol ei olle kohta anda, agga Talitaja ütlend ega minnol ei olle kogoni kohta anda; Kohhad on jo keik herra. Ja Talitaja käskind Maie Mõisa herrat paluma minna, ehk herra annab sulle kortli. Maij olli käinud herra palwel, ja herra olli Maiel lubband Kooli Maea Rehje kortli, ja Maij oli Maschina jures tööl käinud pärrast Mihkli päwa 14 päwa ja Maij olli nende pawade palka läinud kätte saama, ja herra 4 päwa wälja maksnud; aga 10 päwa eest ei ole herra mitte maksnud, sedda herra pärrida kortli eest hüüriks, ja Maij oli Talitajal kaeband. Et herra Maie 10 pääwa palka pärrib kortli eest hüüriks.
3) Talitaja on herral sedda rääkinud, Maij kaebab et herra on tema 10 päwa raha pärrind kortli eest hüüriks, ja herra on Talitaja wasto ütlend, et sedda on Maie kaast wõtnud. Ja Tallitaja ütlend selle peale, kust siis se waene lesk naene omma weikse poiaga toito saab, ja Maiel ei olle jo mitte iwwa otseti Maas ja herra ütlend eks Maij tulgo mulle tööle.
Kohtul ei olnud midagit selle kaebduse üle mõista: Herra ei seisa meie kohtu al.
* nõudis suremad kohhut Sel samal päwal prottokoll wälja antud
Lesk Maij Kanut astus kohtu ette, ja kaebas et Mõisa Hoffmann Herra olli Maie (honni) ellu kohha lasknud mahha kiskuda: Oktobri kuus s.a. Herra oli Aidamehega sinna honni jure tulnud, ja herra kutsund Maie honnist wälja, ja käskind teomehed honni mahha kiskuda. Ja Jaan Laur olli essimeseks lae peale läinud, ja Jaan Laur olli herra wasto ütlend, külab minna keige essimenne ollen sadda honni lautama, ja Maie söma joma kramid jäwad keik seie alla! Aga kui se kohtu alla läheb, kes siis trahwi maksab? Ja hera ütlend selle peal, ja lönud oma wasto rindo; minna maksan! ja Maie söma joma kramid ja keik mis temal aga ial olnud; olid keik sinna prügi alla jänud.
2) Talitaja tunnistus: Herra sel korral tee peal Talitaja wasto tulnud, kui herra sedda honni laskis mahha kiskuda: Ja Talitaja küssind, kus meie nüüd selle lesse naese omma wäigese poiaga panneme: Agga herra ütlend ega minnol ei olle kohta anda, agga Talitaja ütlend ega minnol ei olle kogoni kohta anda; Kohhad on jo keik herra. Ja Talitaja käskind Maie Mõisa herrat paluma minna, ehk herra annab sulle kortli. Maij olli käinud herra palwel, ja herra olli Maiel lubband Kooli Maea Rehje kortli, ja Maij oli Maschina jures tööl käinud pärrast Mihkli päwa 14 päwa ja Maij olli nende pawade palka läinud kätte saama, ja herra 4 päwa wälja maksnud; aga 10 päwa eest ei ole herra mitte maksnud, sedda herra pärrida kortli eest hüüriks, ja Maij oli Talitajal kaeband. Et herra Maie 10 pääwa palka pärrib kortli eest hüüriks.
3) Talitaja on herral sedda rääkinud, Maij kaebab et herra on tema 10 päwa raha pärrind kortli eest hüüriks, ja herra on Talitaja wasto ütlend, et sedda on Maie kaast wõtnud. Ja Tallitaja ütlend selle peale, kust siis se waene lesk naene omma weikse poiaga toito saab, ja Maiel ei olle jo mitte iwwa otseti Maas ja herra ütlend eks Maij tulgo mulle tööle.
Kohtul ei olnud midagit selle kaebduse üle mõista: Herra ei seisa meie kohtu al.
* nõudis suremad kohhut Sel samal päwal prottokoll wälja antud
