Tuli ette Rautsepa Talu perisomanik Andres Wähi ja palus kogukonna kohtu protokolli raamatusse üleskirjutada, mis tema oma lastele pärast oma surma osajaoks ehk päranduseks lubab:
1. Poeg Jaan, Peterburgis elamas, on jo henda sinna elama asutanud, ei taha ja ei saa minu käest enam ühtegi osajagu.
2. Poeg Woldemar, Tartus elamas, on oma osajagu jo kätte saanud ja wäe teenistusest priiks ostetud. Kätte saanud osajagu ja wäeteenistusest priiks ostmine teeb enam kui tuhat rubla wälja. Sellepärast ei anna mina Woldemarile mitte maad päranduseks, aga minu armastuse mälestuseks luban mina weel temale 400 (:nelisada:) rubla raha, mis tema allpool ette tulewate kinnistuste järele wälja maksetud saab.
3. Poeg Karla saab minu ostetud Rautsepa talust see maa krunt, põllu ja heinamaad n.n.e. üle jõe wastu Woki piiri kõige selle pääl seiswate hoonedega päranduseks, wälja arwatud aga üks heina küün heinamaaga jõe ääres, mille (heinamaa) piirid on: Esimene kraaw, mis jõest lähab ja selle kraawi winkel, mis jõkke lähab, Wokki piirini, kos endise rentniku Willem Uibo piir oli. Kõik liikuv warandus saab Karla kätte, kost tema aga allpoo ette tulewa kinnituste järele teistele pärandajatele wälja maksma peab.
Tähendus: See nimetatud maa krunt, mis poeg Karla päranduseks saab, on kõik see Rautsepa talu platsi maakrundi jagu, mis üle jõe wastu Woki, Sihwa n.n.e. maad seidab ja kost, nagu nimetatud ennegi, üks heinamaa tükk ühe heina küüniga wälja arwatud saab.
4. Tütar Miili saab minu ostetud Rautsepa talust see maa krunt, 80 wakamaad, kõik põld, heinamaa, mõts n.n.e. kokku, hobeste mäel Saare talu piirist Järwe käes olewa rendi maa piirini, päranduseks, kos temal praegu jo oma ehitatud hooned pääl seisawad ja mis temal pidamiseks jo praego käes on. Heinamaad saab Miili eralde metsade wahel, mis aga ka nimetatud maa krundi, 80 (kaheksakümmne) wakamaa arwu sisse arwata tuleb. Miilil on luba oma karjaga seiswate metsade alla käia, aga sigu ei woi mitte metsa laske, ei ka ühegi wiisi pääl metsale muido kahju teha.
5. Tütar Leeni saab minu ostetud Rautsepa talust omale üks maa krunt ilma hoonita, kõik kokku 80 (kahekskümmend) wakamaad suur, päranduseks. Sellest saab: Põllumaad wastu jõge Eisenshmidti maa krunti piiri ääres, heinamaad Sakssoost, pool sellest heinamaast, mis teisel pool jõge Karla heinamaa ääres on ja pool sellest heina küünist, mis Karla krundist wälja arwatud saiwad ja metsa saab nenda paljuu wakamaad juure, et pääl nimetatud suurus, 80 (kaheks kümmend) wakamaad wälja tuleb. Karja tee heinamaa pääle läheb Karla krundist läbi, jõe äärst mööda, 3 sülda lai.
6. Tütar Liisa saab minu ostetud Rautsepa talust üks maa krunt ilma hoonita, 80 (kaheksakümmend) wakamaad suur, põllu=mõtsa ja heinamaa kokku päranduseks. Sellest saab: Põllu maad Leeni maa krundi ääres, heinamaad Sakssoost, pool sellest heinamaast ja pool heina küünist, mis teisel pool jõge Karla heinamaa ääres on ja mis Karla maa krundist wälja arwatud saiwad ja metsa nii palju wakamaad juure, et pääl nimetatud summa, kaheksakümmend wakamaad wälja tuleb.
7. Tütar Ewa, eläb Tartus, saab 400 (neli sada) rubla raha päranduseks, mis tema allpoll ettetulewate kinnituste järele wälja maksetud saab.
8. Tütar Marie Elisabeth, saab minu ostetud Rautsepa talust see maa krunt, Piiri koht, 80 (kaheksakümmend) wakamaad suur, põllu=heinamaa ja metskokku, kõiki hoonedega päranduseks.
Tähendus 1: Leeni ja Liisa peawad esimesel aastal oma põllusaagist kui walmis ruki põld Leeni krundi sisse tuleb, pool Liisale andma, ehk kui Liisa krundi sisse kanneb, pool Leenile andma.
Tähendus 2: Kui need neli maa krunti, Miili, Leeni, Liisa ja Marie jagu, iga üks 80 (kaheksakümmend) wakamaad suur, wälja mõõdetud on ja kui siis weel metsa ehk ka muud maad peaks üle jääma, siis saab sellest ülejäänud metsast 10 (kümme) wakamaad Karla maa krundie weel juure ja mis siis weel peaks ülejääma, saab eesnimetatud neljale maa kruntidele ühesuurustes jagudes weel juure arwatud.
9. Päran minu surma jääb kõik Rautsepa maja krunt poja Karla wastutamise alla nii kauaks, kui mõisa wõlg maksmata on ja kest pärandajatelt oma lubatud maa krunt oma wastutamise alla kätte saada tahab, maksab weel wõlgu olew mõisa kapital oma krundi suuruse järele mõisale ära, siis saab krunt kätte. Kes oma maa krunti kätte on saanud, see wastutab ja maksab kõigist maksudest ja orjustest, mis nüüd Rautsepa maja pääl on ehk edispäidi peaks tulema, nii kui Kroonu =Kreditkassa, mõisa-, keriku ja wallamaksud ja orjused, n.n.e. oma krundi suuruse järele tema pääle langew summa ja jagu.
10. Poeg Karla, kui maa krundi ja liikuwa waranduse kätte on saanud, peab teistele pärandajatele ja muile wäljamaksma ja andma:
1. Esa wõlg, kui seda peaks olema, pärast esa surma kandma ja maksma
2. Sõsarale Leeni'le annab, kui Leeni oma maakrundi kätte saad, esimesel aastal kewadel henda majast 15 koormat sitta, wilja seemend 3 wakka keswi, 3 wakka kaero, 5 wakka kartohwlit, karja loome - 2 lehma, 3 lammast, 1 siga ja peab Leeni omas majas elul, kuni Leeni oma krundi pääl wõib elada.
3. Sõsarale Liisale, kui see oma maa krunti kätte saab, annab esimesel kewadel henda majast 15 koormat sitta, wilja seemend 3 wakka keswi, 3 wakka
kaero, 5 wakka kartowlit, karja loome - 2 lehma, 3 lammast ja 1 siga.
4. Sõsarale Marie Elisabethile, kui see oma maa krunti kätte saab, annab esimesel kewadel wilja seemend 3 wakka keswi, 3 wakka kaero, 5 wakka
kartohwlit ja karjaloome - 2 lehma, 3 lammast ja 1 siga.
5. Ema esiotsa henda pool ülespidama ja pärast, kui ema äraläheb, temale andma üks lehm ja maksab igal aastal 10 (kümme) Rubla raha ema üles-
pidamiseks, nii kui ema elab.
6. Maksab see punkt 2 all nimetatud osajagu raha, 400 (nelisada) rubla wennale Woldemarile ära, aga seda ei maksa enne, kui wõlgu olew kapitali maks talu eest kõik mõisale ära on maksetud, siis maksab igal aastal 50 (wiiskümmend) rubla, kuni see raha äramaksetud on.
11. Tütar Miili, kellel oma lubatud maa krunt jo käes on, peab pärast isa surma maksa ja andma:
1. Ema ülespidamiseks igal aasta 10 (kümme) rubla raha maksma nii kaua,kui ema elab.
2. Maksab sellest punkt 7 all nimetatud 400 Rublast osajagu rahast 200 (kakssada) rubla sõsarale Ewale ära, aga enne ei hakka maksma, kui mõisa kapitali wõlg omamaa krundi eest ära maksetud on, siis maksab igal aastal 50 (viiskümmend) rubla, kunni see raha (200 Rubla) kõik äramaksetud on.
3. Wõtab sõsara Liisa nii kauaks henda poole elama, kuni see oma lubatud maa krundi pääl elada woib.
12. Tütar Leeni, kui oma lubatud maa krunti kätte on saanud, peab igal aastal 10 (kümme) rubla raha ema ülespidamiseks maksma, nii kaua, kui ema elab.
13. Tütar Liisa, kui oma lubatud maa krunti kätte on saanud, peab igal aasta 10 (kümme) rubla raha ema ülespidamiseks maksma, nii kaua, kui ema elab.
14. Tütar Marie Elisabeth, kui oma lubatud maa krunti kätte on saanud, peab maksma ja täitma:
1. Ema oma polle elule wõtma, temale sündlik korter, palutus ja walgustus nõua andma, teda tallitama ja aitama ja tema eest lapselikult hoolt
kandma kõige poolest, mis tarwis on, kunni ema elab.
2. Maksab sellest punkt 7 all nimetatud 400 (nelisada) rublast osajagu rahast 200 (kakssada) rubla sõsarale Ewale ära, aga enne ei hakka maksma kui
mõisale kapitali wõlg oma krundi eest äramaksetud on. Siis maksab igal aastal 50 (viiskümmend) rubla, kunni see raha 200 (kakssada) rubla, kõik
ärameksetud on.
15. Kui mõni pärandaja oma pärandatud maa krunti peaks tahtma äramüwwa, siis ei woi tema muile müwwa kui omile Wamiili liikemtele ja selle sama hinna eest, mis Rautsepa talu üleüldisest ostmise hinna summast selle äramüüdawa maa ostmise hinna summast selle äramüüdawa maa krundi pääle tema suuruse järele tuleb. Keaki ei woi enam hinda wõtta.
Seda sinast oma wiimaset tahtmist ehk testamenti kinnistan oma nime juure kolme risti tegemisega.
Andres Wähi XXX
Pääkohtumees: Mati Mitt (allkiri)
Kohtumees: Johan Tammur (allkiri)
Kohtumees: Samuel Kolk (allkiri)
Kirjutaja J.Wäärsi (allkiri)
Tuli ette Rautsepa Talu perisomanik Andres Wähi ja palus kogukonna kohtu protokolli raamatusse üleskirjutada, mis tema oma lastele pärast oma surma osajaoks ehk päranduseks lubab:
1. Poeg Jaan, Peterburgis elamas, on jo henda sinna elama asutanud, ei taha ja ei saa minu käest enam ühtegi osajagu.
2. Poeg Woldemar, Tartus elamas, on oma osajagu jo kätte saanud ja wäe teenistusest priiks ostetud. Kätte saanud osajagu ja wäeteenistusest priiks ostmine teeb enam kui tuhat rubla wälja. Sellepärast ei anna mina Woldemarile mitte maad päranduseks, aga minu armastuse mälestuseks luban mina weel temale 400 (:nelisada:) rubla raha, mis tema allpool ette tulewate kinnistuste järele wälja maksetud saab.
3. Poeg Karla saab minu ostetud Rautsepa talust see maa krunt, põllu ja heinamaad n.n.e. üle jõe wastu Woki piiri kõige selle pääl seiswate hoonedega päranduseks, wälja arwatud aga üks heina küün heinamaaga jõe ääres, mille (heinamaa) piirid on: Esimene kraaw, mis jõest lähab ja selle kraawi winkel, mis jõkke lähab, Wokki piirini, kos endise rentniku Willem Uibo piir oli. Kõik liikuv warandus saab Karla kätte, kost tema aga allpoo ette tulewa kinnituste järele teistele pärandajatele wälja maksma peab.
Tähendus: See nimetatud maa krunt, mis poeg Karla päranduseks saab, on kõik see Rautsepa talu platsi maakrundi jagu, mis üle jõe wastu Woki, Sihwa n.n.e. maad seidab ja kost, nagu nimetatud ennegi, üks heinamaa tükk ühe heina küüniga wälja arwatud saab.
4. Tütar Miili saab minu ostetud Rautsepa talust see maa krunt, 80 wakamaad, kõik põld, heinamaa, mõts n.n.e. kokku, hobeste mäel Saare talu piirist Järwe käes olewa rendi maa piirini, päranduseks, kos temal praegu jo oma ehitatud hooned pääl seisawad ja mis temal pidamiseks jo praego käes on. Heinamaad saab Miili eralde metsade wahel, mis aga ka nimetatud maa krundi, 80 (kaheksakümmne) wakamaa arwu sisse arwata tuleb. Miilil on luba oma karjaga seiswate metsade alla käia, aga sigu ei woi mitte metsa laske, ei ka ühegi wiisi pääl metsale muido kahju teha.
5. Tütar Leeni saab minu ostetud Rautsepa talust omale üks maa krunt ilma hoonita, kõik kokku 80 (kahekskümmend) wakamaad suur, päranduseks. Sellest saab: Põllumaad wastu jõge Eisenshmidti maa krunti piiri ääres, heinamaad Sakssoost, pool sellest heinamaast, mis teisel pool jõge Karla heinamaa ääres on ja pool sellest heina küünist, mis Karla krundist wälja arwatud saiwad ja metsa saab nenda paljuu wakamaad juure, et pääl nimetatud suurus, 80 (kaheks kümmend) wakamaad wälja tuleb. Karja tee heinamaa pääle läheb Karla krundist läbi, jõe äärst mööda, 3 sülda lai.
6. Tütar Liisa saab minu ostetud Rautsepa talust üks maa krunt ilma hoonita, 80 (kaheksakümmend) wakamaad suur, põllu=mõtsa ja heinamaa kokku päranduseks. Sellest saab: Põllu maad Leeni maa krundi ääres, heinamaad Sakssoost, pool sellest heinamaast ja pool heina küünist, mis teisel pool jõge Karla heinamaa ääres on ja mis Karla maa krundist wälja arwatud saiwad ja metsa nii palju wakamaad juure, et pääl nimetatud summa, kaheksakümmend wakamaad wälja tuleb.
7. Tütar Ewa, eläb Tartus, saab 400 (neli sada) rubla raha päranduseks, mis tema allpoll ettetulewate kinnituste järele wälja maksetud saab.
8. Tütar Marie Elisabeth, saab minu ostetud Rautsepa talust see maa krunt, Piiri koht, 80 (kaheksakümmend) wakamaad suur, põllu=heinamaa ja metskokku, kõiki hoonedega päranduseks.
Tähendus 1: Leeni ja Liisa peawad esimesel aastal oma põllusaagist kui walmis ruki põld Leeni krundi sisse tuleb, pool Liisale andma, ehk kui Liisa krundi sisse kanneb, pool Leenile andma.
Tähendus 2: Kui need neli maa krunti, Miili, Leeni, Liisa ja Marie jagu, iga üks 80 (kaheksakümmend) wakamaad suur, wälja mõõdetud on ja kui siis weel metsa ehk ka muud maad peaks üle jääma, siis saab sellest ülejäänud metsast 10 (kümme) wakamaad Karla maa krundie weel juure ja mis siis weel peaks ülejääma, saab eesnimetatud neljale maa kruntidele ühesuurustes jagudes weel juure arwatud.
9. Päran minu surma jääb kõik Rautsepa maja krunt poja Karla wastutamise alla nii kauaks, kui mõisa wõlg maksmata on ja kest pärandajatelt oma lubatud maa krunt oma wastutamise alla kätte saada tahab, maksab weel wõlgu olew mõisa kapital oma krundi suuruse järele mõisale ära, siis saab krunt kätte. Kes oma maa krunti kätte on saanud, see wastutab ja maksab kõigist maksudest ja orjustest, mis nüüd Rautsepa maja pääl on ehk edispäidi peaks tulema, nii kui Kroonu =Kreditkassa, mõisa-, keriku ja wallamaksud ja orjused, n.n.e. oma krundi suuruse järele tema pääle langew summa ja jagu.
10. Poeg Karla, kui maa krundi ja liikuwa waranduse kätte on saanud, peab teistele pärandajatele ja muile wäljamaksma ja andma:
1. Esa wõlg, kui seda peaks olema, pärast esa surma kandma ja maksma
2. Sõsarale Leeni'le annab, kui Leeni oma maakrundi kätte saad, esimesel aastal kewadel henda majast 15 koormat sitta, wilja seemend 3 wakka keswi, 3 wakka kaero, 5 wakka kartohwlit, karja loome - 2 lehma, 3 lammast, 1 siga ja peab Leeni omas majas elul, kuni Leeni oma krundi pääl wõib elada.
3. Sõsarale Liisale, kui see oma maa krunti kätte saab, annab esimesel kewadel henda majast 15 koormat sitta, wilja seemend 3 wakka keswi, 3 wakka
kaero, 5 wakka kartowlit, karja loome - 2 lehma, 3 lammast ja 1 siga.
4. Sõsarale Marie Elisabethile, kui see oma maa krunti kätte saab, annab esimesel kewadel wilja seemend 3 wakka keswi, 3 wakka kaero, 5 wakka
kartohwlit ja karjaloome - 2 lehma, 3 lammast ja 1 siga.
5. Ema esiotsa henda pool ülespidama ja pärast, kui ema äraläheb, temale andma üks lehm ja maksab igal aastal 10 (kümme) Rubla raha ema üles-
pidamiseks, nii kui ema elab.
6. Maksab see punkt 2 all nimetatud osajagu raha, 400 (nelisada) rubla wennale Woldemarile ära, aga seda ei maksa enne, kui wõlgu olew kapitali maks talu eest kõik mõisale ära on maksetud, siis maksab igal aastal 50 (wiiskümmend) rubla, kuni see raha äramaksetud on.
11. Tütar Miili, kellel oma lubatud maa krunt jo käes on, peab pärast isa surma maksa ja andma:
1. Ema ülespidamiseks igal aasta 10 (kümme) rubla raha maksma nii kaua,kui ema elab.
2. Maksab sellest punkt 7 all nimetatud 400 Rublast osajagu rahast 200 (kakssada) rubla sõsarale Ewale ära, aga enne ei hakka maksma, kui mõisa kapitali wõlg omamaa krundi eest ära maksetud on, siis maksab igal aastal 50 (viiskümmend) rubla, kunni see raha (200 Rubla) kõik äramaksetud on.
3. Wõtab sõsara Liisa nii kauaks henda poole elama, kuni see oma lubatud maa krundi pääl elada woib.
12. Tütar Leeni, kui oma lubatud maa krunti kätte on saanud, peab igal aastal 10 (kümme) rubla raha ema ülespidamiseks maksma, nii kaua, kui ema elab.
13. Tütar Liisa, kui oma lubatud maa krunti kätte on saanud, peab igal aasta 10 (kümme) rubla raha ema ülespidamiseks maksma, nii kaua, kui ema elab.
14. Tütar Marie Elisabeth, kui oma lubatud maa krunti kätte on saanud, peab maksma ja täitma:
1. Ema oma polle elule wõtma, temale sündlik korter, palutus ja walgustus nõua andma, teda tallitama ja aitama ja tema eest lapselikult hoolt
kandma kõige poolest, mis tarwis on, kunni ema elab.
2. Maksab sellest punkt 7 all nimetatud 400 (nelisada) rublast osajagu rahast 200 (kakssada) rubla sõsarale Ewale ära, aga enne ei hakka maksma kui
mõisale kapitali wõlg oma krundi eest äramaksetud on. Siis maksab igal aastal 50 (viiskümmend) rubla, kunni see raha 200 (kakssada) rubla, kõik
ärameksetud on.
15. Kui mõni pärandaja oma pärandatud maa krunti peaks tahtma äramüwwa, siis ei woi tema muile müwwa kui omile Wamiili liikemtele ja selle sama hinna eest, mis Rautsepa talu üleüldisest ostmise hinna summast selle äramüüdawa maa ostmise hinna summast selle äramüüdawa maa krundi pääle tema suuruse järele tuleb. Keaki ei woi enam hinda wõtta.
Seda sinast oma wiimaset tahtmist ehk testamenti kinnistan oma nime juure kolme risti tegemisega.
Andres Wähi XXX
Pääkohtumees: Mati Mitt (allkiri)
Kohtumees: Johan Tammur (allkiri)
Kohtumees: Samuel Kolk (allkiri)
Kirjutaja J.Wäärsi (allkiri)
