Weike Lechtro Mõisa Baron Rosen Herra kaebas kohtu, et Mõisa sullane Mihkel Jürjen Parrila mees, Kes Palliwerrese tenima on läinud, ja ilma selletamata on ärra kollind:
1) Mihklil on Mõisale wõlga jänud 8½ päwa ehk 1 Rubla 70 kop.
2) Mihkel ei olle minnewa süggise rukkit mahha teinud, kuidas temma piddi 2 wakkamaad, ja Mõis pärrib nüüd Mihkli kääst kahhe kordne seeme taggasi: 4 wakka ehk 7 Rubla 50 kop.
3) Mihkel olli põllu põhku ärra müinud, mis ette Mõis pärrib kahjo tassumiseks 5 Rubla.
4) Mihkel on Õue ja põllu aead ja 2 wärrawad ärra rööwind, mis Mõis pärrib et Mihkel need sammad jälle taggasi murretseb.
5) Mõisal on Mihklil jälle palgast weel 85 kopik maksta.
Mihkel Jürjen sai ette kutsutud, ja se kaebtus ette loetud.
1. punkti jure Mihkel andis ülles, temma hobbone süggise olli Mõisa küni aetud, ja Mõis pärris 10 päwad kahjo tassumise ette, mis Mihkli arru järrel liaste olli, ja päwade arru on temma alles 2 näddalad enni Jürri pääwa kuulda sanud, ja Herra saatnud tedda uksest wälja, et Herra temma ülle tiggedaks sanud, et temma olli aead ärra põlletand: Leiba ei olle Mihklil olnud, ja selle läbbi ollid ta päwad wõlga jänud.
Selle wasto andis Baroni Herra ülles, et Mihkel mitto korda, kui Mihkel palka wälja wõttis kuulda sai mitto wõlla päwad tal on olnud, ja hobbose trahwi päwade pärrast olleks wõind ta kohtuse kaebada kui se liig paljo sinno arru järel olli.
2. punkti peale andis Mihkel ülles, et temma rukki semet ei olle Hoffmani Härra kääst sanud, kui ta need Maad omma kätte olli wõtnud, ja et ta need wähhed maad olli sui wilja alla omma kätte tehha wõtnud.
Selle peale wastas Baroni herra, et Jürri päwal Mõisa wasto wõtmise aijal Mihkel ja Hoffmani herra sest kumbgi ei olle nimetand, ja need Maad jubba enne üks aasta Mihkli kääs ollid, sellepärrast Mihkel piddi rukkid mahha teggema, ja wõis Hoffmani kääst semet pärida.
3 punkti Mihkel andis ülles, et Hindrik Boomanil olli mõnni kotti täis hagganad laenuks annud. Selle peale sai Hindrik Booman ette kutsutud, ja tunnistas sedda tõssi olewad, et ta oli naad laenuks wõtnud.
4. punkti peale andis Mihkel ülles, et ta olli lagge hone ilma aeteta omma kätte sanud, ja Baroni herra oli tale haggo laastamise modi lubband raiuda, ja Mihkel ei olle jõudnud raiuda, ja temma naene kütnud need aea puud ärra.
Selle peale wastas Baron, et Mihkel koggoniste ilma Mõisa lubbata, ei tohtind aead ja wärrawad ärra põlletada, ja sai Mihkel ni samma kui teised ommale haggo laastamise modi tehha.
5. punkti peale andis Mihkel ülles, et tal palga ramat mitte juures ei olle, ja Baron on tedda petnud: Kaup neil olnud et tüttar piddi Maade päwad, ja ta isse rahha päwad teggema, siis 45 Rubla palka, ja 3½ Rubl pearaha 6 paari pastlid, 1 tiinu wahe heinamad, 2 toopi õlli, ja üks Laada pääw, ja Baron oli temma palga ramat sallaja kubja ja ta tütre läbbi pärrast saatnud.
Selle pääle Baroni herra wastas, ei Mihkel õigust ei rägi, sest kui ramat sallaja oleks temma kätte sadetud, ja kui ta issi oska lugeda, mikspärrast ta ei lasknud teisi lugeda, ja olleks siis kohhe Mõisa tulnud, ja sedda nimmetand. Mihkel on mitto kord käind palka samas, ja olli ramat jures, agga ta ei ole üks kord sest nimetand. Waid tenna kohtu ees essimest korda: Miks ta ei ole palga ramat jure toonud.
Kohtu mõistus: Selle peale et Baroni pärrimised surmad on kui walla kohus wõib selletada, peab se assi surem kohus selletama.
1. punkti jure mõistis kohus, et Mihkel hobbose trahwi päwade pärrast põlle mitte kohtuse kaeband, ja ka mitte enne omma päwade arru järrel ei pärrind, et Mihkel need päwad peab teggema.
2. punkti jure mõistis kohus, et Mihkel Jürri päwal kahhe herra wahetamise aeal se assi ei olle selletand, näitab kül et herral on õigus semet tagasi pärrida: Jääb surema kohtu selletada.
3. punkti jure mõistis kohus, et Hindrik Booman ka tunnistas, et need hagganad laenuks oli wõtnud, et Baronil ei ole õigus trahwi rahha pärrida: Sest üks ikka laenab teisele.
4. punkti jure mõistis kohus, et õue aeda oli 16 kue jalla sülda ja 20½ raud sülda ühhe ridda roikadega kiwwi aea peal, ja et Mihkel koggoniste ilma, ilma Mõisa lubbata ei tohtind aeda röwida ja ärra põlletada, ja peab sellepärrast need tagasi murretsema.
5. punkti jure mõistis kohus, et Mihkel oleks piddand, kui ta issi ei oska lugeda, teist lasknud ette luggeda, ja et ramat jures ei olnud, peab Mihkel teiseks kohtu päwaks ramat ette näitama.
Surema kohtu nõudmise kirri. Sel päwal protokoll wälja wõetud.
Weike Lechtro Mõisa Baron Rosen Herra kaebas kohtu, et Mõisa sullane Mihkel Jürjen Parrila mees, Kes Palliwerrese tenima on läinud, ja ilma selletamata on ärra kollind:
1) Mihklil on Mõisale wõlga jänud 8½ päwa ehk 1 Rubla 70 kop.
2) Mihkel ei olle minnewa süggise rukkit mahha teinud, kuidas temma piddi 2 wakkamaad, ja Mõis pärrib nüüd Mihkli kääst kahhe kordne seeme taggasi: 4 wakka ehk 7 Rubla 50 kop.
3) Mihkel olli põllu põhku ärra müinud, mis ette Mõis pärrib kahjo tassumiseks 5 Rubla.
4) Mihkel on Õue ja põllu aead ja 2 wärrawad ärra rööwind, mis Mõis pärrib et Mihkel need sammad jälle taggasi murretseb.
5) Mõisal on Mihklil jälle palgast weel 85 kopik maksta.
Mihkel Jürjen sai ette kutsutud, ja se kaebtus ette loetud.
1. punkti jure Mihkel andis ülles, temma hobbone süggise olli Mõisa küni aetud, ja Mõis pärris 10 päwad kahjo tassumise ette, mis Mihkli arru järrel liaste olli, ja päwade arru on temma alles 2 näddalad enni Jürri pääwa kuulda sanud, ja Herra saatnud tedda uksest wälja, et Herra temma ülle tiggedaks sanud, et temma olli aead ärra põlletand: Leiba ei olle Mihklil olnud, ja selle läbbi ollid ta päwad wõlga jänud.
Selle wasto andis Baroni Herra ülles, et Mihkel mitto korda, kui Mihkel palka wälja wõttis kuulda sai mitto wõlla päwad tal on olnud, ja hobbose trahwi päwade pärrast olleks wõind ta kohtuse kaebada kui se liig paljo sinno arru järel olli.
2. punkti peale andis Mihkel ülles, et temma rukki semet ei olle Hoffmani Härra kääst sanud, kui ta need Maad omma kätte olli wõtnud, ja et ta need wähhed maad olli sui wilja alla omma kätte tehha wõtnud.
Selle peale wastas Baroni herra, et Jürri päwal Mõisa wasto wõtmise aijal Mihkel ja Hoffmani herra sest kumbgi ei olle nimetand, ja need Maad jubba enne üks aasta Mihkli kääs ollid, sellepärrast Mihkel piddi rukkid mahha teggema, ja wõis Hoffmani kääst semet pärida.
3 punkti Mihkel andis ülles, et Hindrik Boomanil olli mõnni kotti täis hagganad laenuks annud. Selle peale sai Hindrik Booman ette kutsutud, ja tunnistas sedda tõssi olewad, et ta oli naad laenuks wõtnud.
4. punkti peale andis Mihkel ülles, et ta olli lagge hone ilma aeteta omma kätte sanud, ja Baroni herra oli tale haggo laastamise modi lubband raiuda, ja Mihkel ei olle jõudnud raiuda, ja temma naene kütnud need aea puud ärra.
Selle peale wastas Baron, et Mihkel koggoniste ilma Mõisa lubbata, ei tohtind aead ja wärrawad ärra põlletada, ja sai Mihkel ni samma kui teised ommale haggo laastamise modi tehha.
5. punkti peale andis Mihkel ülles, et tal palga ramat mitte juures ei olle, ja Baron on tedda petnud: Kaup neil olnud et tüttar piddi Maade päwad, ja ta isse rahha päwad teggema, siis 45 Rubla palka, ja 3½ Rubl pearaha 6 paari pastlid, 1 tiinu wahe heinamad, 2 toopi õlli, ja üks Laada pääw, ja Baron oli temma palga ramat sallaja kubja ja ta tütre läbbi pärrast saatnud.
Selle pääle Baroni herra wastas, ei Mihkel õigust ei rägi, sest kui ramat sallaja oleks temma kätte sadetud, ja kui ta issi oska lugeda, mikspärrast ta ei lasknud teisi lugeda, ja olleks siis kohhe Mõisa tulnud, ja sedda nimmetand. Mihkel on mitto kord käind palka samas, ja olli ramat jures, agga ta ei ole üks kord sest nimetand. Waid tenna kohtu ees essimest korda: Miks ta ei ole palga ramat jure toonud.
Kohtu mõistus: Selle peale et Baroni pärrimised surmad on kui walla kohus wõib selletada, peab se assi surem kohus selletama.
1. punkti jure mõistis kohus, et Mihkel hobbose trahwi päwade pärrast põlle mitte kohtuse kaeband, ja ka mitte enne omma päwade arru järrel ei pärrind, et Mihkel need päwad peab teggema.
2. punkti jure mõistis kohus, et Mihkel Jürri päwal kahhe herra wahetamise aeal se assi ei olle selletand, näitab kül et herral on õigus semet tagasi pärrida: Jääb surema kohtu selletada.
3. punkti jure mõistis kohus, et Hindrik Booman ka tunnistas, et need hagganad laenuks oli wõtnud, et Baronil ei ole õigus trahwi rahha pärrida: Sest üks ikka laenab teisele.
4. punkti jure mõistis kohus, et õue aeda oli 16 kue jalla sülda ja 20½ raud sülda ühhe ridda roikadega kiwwi aea peal, ja et Mihkel koggoniste ilma, ilma Mõisa lubbata ei tohtind aeda röwida ja ärra põlletada, ja peab sellepärrast need tagasi murretsema.
5. punkti jure mõistis kohus, et Mihkel oleks piddand, kui ta issi ei oska lugeda, teist lasknud ette luggeda, ja et ramat jures ei olnud, peab Mihkel teiseks kohtu päwaks ramat ette näitama.
Surema kohtu nõudmise kirri. Sel päwal protokoll wälja wõetud.
