PROTOKOLL

Martna: Protokolliraamat (02.02.1867-06.11.1878)

LeidandmedEAA.2600.1.83
Kaader
85
86
Daatum20.02.1878
Protokolli number4
Protokolli teema8. Varavastased kuriteod; 14. Suhted kõrgemate kohtutega. Kriminaalasjade algatamine.
Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Jürri Tiikmann Peakohtumees
Jaan Prossing Kohtumees
Kaarl Saagelmann Kohtumees

4, Kohtu ees kaebas Suure Lähtro walla mees Mart Prooso, et ta kaks aida ust on 18/19ma Küünla kuu ösel äralõhutud, seal olnud puu lukkud ees, mis Sengel puuriga puutelg läbi lastud, ja pärast põitli woi noaga aidatud, ja aitas üks kappi, kus raud luk ees olnud, äralõhutud, ja aidast kirstust kaerde seest 30 rubla raha ärawarastud, kaks 10ne ja kaks 5e rublast. Ülemal nimetud ösel sadas wärsket lund, sellepärast olid homikul jäljed aida ukse ees, kui ka tee selgest tunda. Isseäranis olnud need jäljed selle poolest tähtsad, et need saaparauad olnud suure peaga naeldega alla löötud, ja teise saapal 3 ka teisel 1 suure peaga nael saaparaua wahe kohtas.M. Prooso wõtnud Jüri Almoos enese seltsi, ja läinud mööda teed jälgi mööda Kokre külase, kust naad tallitaja abimehe K. Fohmla ka seltsi wõtnud, ja siis neid samu jälgi mööda Ohtla külast ja höist läbi, sealt pööranud ta metsa teed möda Mõrdu külla poole Liiwi Aru sauna, kus ta süda ösel sisse lainud, ja selle sauna naese tunistuse järel, mis ta taga otsijate wasto tunistanud, olnud ta wäikse walgeni seal. Pühawa hommikul (19) läinud needsamad jäljed seni kui Mõrdu külase, kus ta oma wenna juutes sees käinud. Sealt tulnud jälle needsamad jäljed otse ülepõlde Ohtla külase Tohmatse perese, kust naad selle mehe Kustas Murr katte said sest et ta sealt pere sulane on. Seal wõtnud tallitaja abimees S. Lahtrust K. Fohmla ja Ohtlast Jaan Fenrek ja Kaarl Nõget K. Mur jallast saapad ja mõõtnud jäljed ära, mis wäga hasti ühte passinud. Sealt tõid naad Kustas Murr Suure Lähtro Kohto maise kinni. Ülemal nimetud kohtu pääwal sai ta kohtus ette wõetud, aga taal ei olnud oma eest muud ühti kosta, kui tunistas enast mite warga olewad, waid ta olla lauba õhto (18mal) Liiwi walda Aru sauna tüdruko juure läinud, ja sealt pühawa homiko Mõrduse oma wenna juure, kust ta pühawa lõunaks koio tulnud.

Sai ette kutsutud K. Murr peremees Jaan Fenrek, ja ta tunistas, et K. Murr olla laupa õhto (18mal) kel 9 kotto äralainud, ja senni kui pühwa lõunani kotto ära olnud; aga ühtigi asja, kellega wõib lohkuda ehk puurida, polle ta maiast kadund olnud.

Kohus mõistis Kustas Murri suualuseks,

1, selle ülle, et need warga jäljed üllemal nimetud tuntusse meeste ütlemisse järele wäga hästi ühte lähwad

2, et ta oma jälgi tee otsa püüdnud kõweriti käimise läbi segada, protolli aga ülemase Kohtuse läbi waadata.

Kohto wanem: J. Tiikmann XXX

Kohto körwased: J. Prossing XXX K. Saagelmann XXX

Kirjotaja: C Allaberg​​​​​​ <allkiri>

4, Kohtu ees kaebas Suure Lähtro walla mees Mart Prooso, et ta kaks aida ust on 18/19ma Küünla kuu ösel äralõhutud, seal olnud puu lukkud ees, mis Sengel puuriga puutelg läbi lastud, ja pärast põitli woi noaga aidatud, ja aitas üks kappi, kus raud luk ees olnud, äralõhutud, ja aidast kirstust kaerde seest 30 rubla raha ärawarastud, kaks 10ne ja kaks 5e rublast. Ülemal nimetud ösel sadas wärsket lund, sellepärast olid homikul jäljed aida ukse ees, kui ka tee selgest tunda. Isseäranis olnud need jäljed selle poolest tähtsad, et need saaparauad olnud suure peaga naeldega alla löötud, ja teise saapal 3 ka teisel 1 suure peaga nael saaparaua wahe kohtas.M. Prooso wõtnud Jüri Almoos enese seltsi, ja läinud mööda teed jälgi mööda Kokre külase, kust naad tallitaja abimehe K. Fohmla ka seltsi wõtnud, ja siis neid samu jälgi mööda Ohtla külast ja höist läbi, sealt pööranud ta metsa teed möda Mõrdu külla poole Liiwi Aru sauna, kus ta süda ösel sisse lainud, ja selle sauna naese tunistuse järel, mis ta taga otsijate wasto tunistanud, olnud ta wäikse walgeni seal. Pühawa hommikul (19) läinud needsamad jäljed seni kui Mõrdu külase, kus ta oma wenna juutes sees käinud. Sealt tulnud jälle needsamad jäljed otse ülepõlde Ohtla külase Tohmatse perese, kust naad selle mehe Kustas Murr katte said sest et ta sealt pere sulane on. Seal wõtnud tallitaja abimees S. Lahtrust K. Fohmla ja Ohtlast Jaan Fenrek ja Kaarl Nõget K. Mur jallast saapad ja mõõtnud jäljed ära, mis wäga hasti ühte passinud. Sealt tõid naad Kustas Murr Suure Lähtro Kohto maise kinni. Ülemal nimetud kohtu pääwal sai ta kohtus ette wõetud, aga taal ei olnud oma eest muud ühti kosta, kui tunistas enast mite warga olewad, waid ta olla lauba õhto (18mal) Liiwi walda Aru sauna tüdruko juure läinud, ja sealt pühawa homiko Mõrduse oma wenna juure, kust ta pühawa lõunaks koio tulnud.

Sai ette kutsutud K. Murr peremees Jaan Fenrek, ja ta tunistas, et K. Murr olla laupa õhto (18mal) kel 9 kotto äralainud, ja senni kui pühwa lõunani kotto ära olnud; aga ühtigi asja, kellega wõib lohkuda ehk puurida, polle ta maiast kadund olnud.

Kohus mõistis Kustas Murri suualuseks,

1, selle ülle, et need warga jäljed üllemal nimetud tuntusse meeste ütlemisse järele wäga hästi ühte lähwad

2, et ta oma jälgi tee otsa püüdnud kõweriti käimise läbi segada, protolli aga ülemase Kohtuse läbi waadata.

Kohto wanem: J. Tiikmann XXX

Kohto körwased: J. Prossing XXX K. Saagelmann XXX

Kirjotaja: C Allaberg​​​​​​ <allkiri>


TAGASI KUVA MÄRGENDUS