Kohtu ette astus Jaan Martenson ja andis üles, et Alexander Tönissmann ja Fritz Reissar temale ühel ööl ühe wöera mehe, nimega Andres Musta kodu toonud, keda need samad tema heina kuhja juurest kinni wötnud, ning sesamma ka oma nime weriti ülesseandnud et tema Andres Küün olewa.

Andres Must sai ette kutsutud, kes ütles, et tema seekord joobnud olewa olnud ja hobune jöe pealt heina kuhja poole ärakäänanud, ning tema mitte säält warastada tahtnud, ka mitte oma nime wöeriti üleseandnud, kül aga näinud et Jaan Martinson neil meestele kes teda senna wiinud, raha annud et waltsi tunistust annaksiwad.

Alexander Tönissmann sai ette kutsutud, kes ütles ennast näinud olewat, kuida üks wöeras mees Jaan Martinsoni heina kuhja poole söitnud, tema äraarwanud, et see mitte öige inimene olla ei wöi, siis Fritz Reissariga järgi läinud, kus see wöeras mees neid nähes oma hobusega metsa poole akkanud aeama (söitma), nemad aga seda kinniwötnud ja siis Karusele wiinud aga rahast ei teada tema kedagi, mis Jaan Martenson temale pidawa andnud olewat, kül aga Jaan Martensoni pois neile ütelnud, et sele waewa pääle nael wiina tarwis lähaks.

Fritz Reissar sai ette kutsutud, kes seda samma tunistust andis mis Aleksander Tönissmann.

Märt Tammann sai ette kutsutud kes ütles ennast kuulnud olewat kui Andres Must ütlelnud, et tema nime Andres Kuun on.

Märt Wishut ja Tönis Amann said ette kutsutud, kes sedasama tunistust andsid, mis Märt Tammann.

möistetud:

Andres Must saab, et ta omale wöera nimi üleseandnud, 15 witsalöögiga trahwitud. Seepääle palus Andres Must et ta pödurik on seda trahwi 3 rublaga äramaksta, mis temale ka järele antud sai.