PROTOKOLL

Võru: Lepinguraamat (1891-1901)

LeidandmedEAA.3381.1.29
Kaader
97
98
Daatum24.04.1895
Protokolli number6
Protokolli teema7. Maade ja hoonete rentimine, mõõtmine ja pärandamine. Ehitamine. Suhted mõisa ja kroonuga.

II Wõru Ülema Talorahwa kohtu jaoskonna 15 walla kohus 24 aprilil 1895 astal.

                                    Juures olli: Kohtu Eesistuja M. Parweots

                                                         Kohtu liikge H. Sibbol

                                                         Kohtu liige P. Plado.

Ette tulli Wõru wallast Waaski talu Nr 36 (hoolekandja) woormundre Peter Waher nink Waabina walla liige Mihkel Johani poig Saaremotz ja paluwa järel seiswad leppingut walla kohtu akti raamatuse sisse kirjotada nink kinnitada.

Lepping om järgmine:

1895 aasta aprili kuu 14 päiwal saije Wõru walla Waaski Nr 36 talu perremehe Mihkel Wõrr Wöörmöndre Peter Waher ja ühelt poolt ja Wabina walla liikme Mihkel Johani poeg Saaremotz wahel teiselt poolt, järgmine raha rendi kondraht läbbi kõneldud ja maha tehtud

                                                                            

                                                                                                      1.

Waaski talu Nr 36 wöörmöndre Peter Waher annab selle talu kõige tema peralt olemistega Mihkel Saremõtsale, kolme järjestiku aasta pääle, rendile se om 

23 aprilist 1895 a. kooni 23 aprilini 1898 aastal

                                                                                                      2.

 Wälja saab arwatud sellest talu maast kümne wakkala põllu maad, uibu aid ja Walsi niit.

                                                                                                     3

Selle nimitedu maa eest massab rentnik Saaremõtz igga aasta kattesa kümmend wiis rublid ja nimelt: järgmistel tärminidel, pool 23 aprilil ja teine pool 23 oktobril ette ära, walla walitsuse kätte.

                                                                                                     4

Päält, selle 2 punktis nimitud wälja arwatu maa tükkide, om wälja arwatu Kallas poole niit, mis Peter Herni käen rendil on, mille rendi aega weel 2 aastad om. Kui tahab rentnik Saaremotz sedda niitu oma kätte saada sis masgu Hernile 40 rbl ära sis saab kätte.

                                                                                                    5

Peris omanik Mihkel Wõrr woib sis selle talu elli tarre elama jääda kui tema oma pool rohkemb inimisi ei pea kui esi, naene ja tütre tüttar Liine nink tema oma poeg Peter, kui aga rohkemb inimisi  henda pool peab lähab tingimada wälja.

                                                                                                      6.

Päält nimitedu rendi kannab rentnik kiik, selle talu päält nõwwetawa kiudu ja orjuse, massab ka Keriku ja Jaama moona massu. -

                                                                                                      7.

Rentnik ei tohi talu metsast oma lubbaga mitte middagi raggoda.

                                                                                                      8.

Rükka peab rentnik igga aasta wiis wakka ja üts mõõt rükka sõnnikuga maha tegema, linna woib rentnik tetta ainuld wije wakkala ja kartohwlid katte wakkala, ent muud põldu oma hääs arwamise järgi ja wiimatsel aastal peab rentnik 2 wakkamaad wastsest külwetud ristikheina käest andma nisama peawa ka rüa kõrre ja ristik heina söödi, aja pääle üles künnetu olema. -

                                                                                                      9.

Talu hoonete kattused nink aijad peab rentnik parandama ja korras piddama, mille juurde peris omaniku poolt puu material saab antud.

                                                                                                      10.

Käesolewa suwe jooksul peab rentnik, peris omaniku materialist, rehe alutse otsa ühe talli tegema nida kui wöörmondre plaani ette paneb, nisamoti peab rent-

nik tallile ka ommist olis ladwu päidi kattuse pääle panema. -

                                                                                                      11.

Kui peris omanik Mihkel Wõrr peas, sis, kui rentniku koddus ei ole talus tüli ehk lärmi tõstma, lähab asja järele kuulamisel wiibimada talust wälja 

                                                                                                      12.

Rentnik annab peris omanikule lauda taade ühe tükki maad, arwada üks kaheksandik wakkamaad, kapsta maad, millele peris omanik ise asja ete teep. -

                                                                                                      13.

Wiimatsel rendi aastal peab rentnik 5 wakka maad ja üks mõõtmale rükka, sõnnikuga häste korra perast maha tettu, perra jätma.

                                                                                                      14.

Kenno maa peale, kus wiimatsel aastal rügga tuleb teha, ei tohi rentnik mitte mingisugust tõu wilja külwada.

Peale selle, kui eenseiswa lepping pooltele walla kohtus ette sai loetud ja nema henda sellega rahule tunistasid olewad, kirjotasid oma käega ala.

                                                                      Peter Waher    Mihkle Saremõts

Eenseiswa leppingule omma leppingu tegijad pooled Peter Waher nink Mihkel Saaremõtz oma kaega oma nime ala kirjotanu ja et leppingu tegijad pooled walla kohtu liikmedele tutawad omma tunistawa alkirjadega

                                    Kohtu Eesistuja M Parweots

                                     Kohtu liige H Sibbol

                                     Kohtu liige P. Plado

                                                                            Kirjot /allkiri Melz/

 

II Wõru Ülema Talorahwa kohtu jaoskonna 15 walla kohus 24 aprilil 1895 astal.

                                    Juures olli: Kohtu Eesistuja M. Parweots

                                                         Kohtu liikge H. Sibbol

                                                         Kohtu liige P. Plado.

Ette tulli Wõru wallast Waaski talu Nr 36 (hoolekandja) woormundre Peter Waher nink Waabina walla liige Mihkel Johani poig Saaremotz ja paluwa järel seiswad leppingut walla kohtu akti raamatuse sisse kirjotada nink kinnitada.

Lepping om järgmine:

1895 aasta aprili kuu 14 päiwal saije Wõru walla Waaski Nr 36 talu perremehe Mihkel Wõrr Wöörmöndre Peter Waher ja ühelt poolt ja Wabina walla liikme Mihkel Johani poeg Saaremotz wahel teiselt poolt, järgmine raha rendi kondraht läbbi kõneldud ja maha tehtud

                                                                            

                                                                                                      1.

Waaski talu Nr 36 wöörmöndre Peter Waher annab selle talu kõige tema peralt olemistega Mihkel Saremõtsale, kolme järjestiku aasta pääle, rendile se om 

23 aprilist 1895 a. kooni 23 aprilini 1898 aastal

                                                                                                      2.

 Wälja saab arwatud sellest talu maast kümne wakkala põllu maad, uibu aid ja Walsi niit.

                                                                                                     3

Selle nimitedu maa eest massab rentnik Saaremõtz igga aasta kattesa kümmend wiis rublid ja nimelt: järgmistel tärminidel, pool 23 aprilil ja teine pool 23 oktobril ette ära, walla walitsuse kätte.

                                                                                                     4

Päält, selle 2 punktis nimitud wälja arwatu maa tükkide, om wälja arwatu Kallas poole niit, mis Peter Herni käen rendil on, mille rendi aega weel 2 aastad om. Kui tahab rentnik Saaremotz sedda niitu oma kätte saada sis masgu Hernile 40 rbl ära sis saab kätte.

                                                                                                    5

Peris omanik Mihkel Wõrr woib sis selle talu elli tarre elama jääda kui tema oma pool rohkemb inimisi ei pea kui esi, naene ja tütre tüttar Liine nink tema oma poeg Peter, kui aga rohkemb inimisi  henda pool peab lähab tingimada wälja.

                                                                                                      6.

Päält nimitedu rendi kannab rentnik kiik, selle talu päält nõwwetawa kiudu ja orjuse, massab ka Keriku ja Jaama moona massu. -

                                                                                                      7.

Rentnik ei tohi talu metsast oma lubbaga mitte middagi raggoda.

                                                                                                      8.

Rükka peab rentnik igga aasta wiis wakka ja üts mõõt rükka sõnnikuga maha tegema, linna woib rentnik tetta ainuld wije wakkala ja kartohwlid katte wakkala, ent muud põldu oma hääs arwamise järgi ja wiimatsel aastal peab rentnik 2 wakkamaad wastsest külwetud ristikheina käest andma nisama peawa ka rüa kõrre ja ristik heina söödi, aja pääle üles künnetu olema. -

                                                                                                      9.

Talu hoonete kattused nink aijad peab rentnik parandama ja korras piddama, mille juurde peris omaniku poolt puu material saab antud.

                                                                                                      10.

Käesolewa suwe jooksul peab rentnik, peris omaniku materialist, rehe alutse otsa ühe talli tegema nida kui wöörmondre plaani ette paneb, nisamoti peab rent-

nik tallile ka ommist olis ladwu päidi kattuse pääle panema. -

                                                                                                      11.

Kui peris omanik Mihkel Wõrr peas, sis, kui rentniku koddus ei ole talus tüli ehk lärmi tõstma, lähab asja järele kuulamisel wiibimada talust wälja 

                                                                                                      12.

Rentnik annab peris omanikule lauda taade ühe tükki maad, arwada üks kaheksandik wakkamaad, kapsta maad, millele peris omanik ise asja ete teep. -

                                                                                                      13.

Wiimatsel rendi aastal peab rentnik 5 wakka maad ja üks mõõtmale rükka, sõnnikuga häste korra perast maha tettu, perra jätma.

                                                                                                      14.

Kenno maa peale, kus wiimatsel aastal rügga tuleb teha, ei tohi rentnik mitte mingisugust tõu wilja külwada.

Peale selle, kui eenseiswa lepping pooltele walla kohtus ette sai loetud ja nema henda sellega rahule tunistasid olewad, kirjotasid oma käega ala.

                                                                      Peter Waher    Mihkle Saremõts

Eenseiswa leppingule omma leppingu tegijad pooled Peter Waher nink Mihkel Saaremõtz oma kaega oma nime ala kirjotanu ja et leppingu tegijad pooled walla kohtu liikmedele tutawad omma tunistawa alkirjadega

                                    Kohtu Eesistuja M Parweots

                                     Kohtu liige H Sibbol

                                     Kohtu liige P. Plado

                                                                            Kirjot /allkiri Melz/