Pühajärwe mõisa walitsuse poolest on kirjaga sellele kogukonna kohtule kaebatud: 11. Septembril s.a. olla Pühajärwe Palu metsast warastatud leitud olewad 2 kuuse puud 11 tolli jämetad ja päält 40 jalga pitkad. Need warastatud puud saanud leitud Arula mehe Widrik Jaksi juurest ja on selle juures peale metsawahi J. Mauringi tunnistajad Arula pääkohtumees Aadu Sooots ja Pühajärwest Ernst Juust.
Mõisa metsawaht Joosep Mauring ütles, et see warguse asi on nenda olnud ja Widrik Jaksi juures need puud leiutud. Mõisa walitsuse nõudmine olla seaduslik trahw taksi järele.
Widrik Jaks, Arulast, ütles küsimise pääle, et tema neid puid warastanud ei olla ja selest midagi ei teadwat.
Tunnistaja Ernst Juust ütles küsimise pääle, et mõisa metsast olnud kaks kuust kadunud, kellest teine murdunu ladwa olnud. See ladu olnud maha langedes üht märki maa pääle teinud ja olnud see ladwa tükk ka Jaksi pool ühes teiste puudega leida.
Widrik Jaks ütelnud neid metsast toonud olewat, aga ei olla ühtegi kandu näitanud. Ja pärast weel ütlenud, et "mis mina sellest ütle, mina jää kimpu muidugi".
Teisest kuusest olnud üks puu tükk, mis kannuga kokku sündinud.
Arula pääkohtumees Aadu Sooots ütles küsimise pääle, et kuiw kuusk olnud murdunud ladwaga ja olnud ladwaga maha langedes maa pääle märki teinud ja olnud Widrik Jaksi kooba juures ka üks niisugune puu.
Teine kuusk olnud maha murdunud ja olnud sellel tüwi ja ladew maha jäetud ja üks päält kolme sülla pitkune ärawõetud.
Sellest ei olla mitte märki saanud, kas seda Jaks wõtnud on ehk mitte.
Mõistus: Widrik Jaks, Arulast, peab selle ühe murdunud ladwaga kuuse eest, mis tema tunnistuse järele Pühajärwe mõisa metsast warastanud on, kinnitatud trahwi taksi järele 4 rubla 72 kopkat maksma Pühajärwe mõisa walitsuse heaks. Teise kuuse wargus ei saa mitte täieste awalikuks ja jääb selle pärast kaebdus selle üle tühjaks. Raha peab 14 päewa sees äramaksetud saama.
Kohtu mõistus kuulutati §773 seletamisega Widrik Jaksile ja Pühajärwe mõisa walitsuse asemikule metsawahile J.Mauring'ile.
Pühajärwe mõisa walitsuse poolest on kirjaga sellele kogukonna kohtule kaebatud: 11. Septembril s.a. olla Pühajärwe Palu metsast warastatud leitud olewad 2 kuuse puud 11 tolli jämetad ja päält 40 jalga pitkad. Need warastatud puud saanud leitud Arula mehe Widrik Jaksi juurest ja on selle juures peale metsawahi J. Mauringi tunnistajad Arula pääkohtumees Aadu Sooots ja Pühajärwest Ernst Juust.
Mõisa metsawaht Joosep Mauring ütles, et see warguse asi on nenda olnud ja Widrik Jaksi juures need puud leiutud. Mõisa walitsuse nõudmine olla seaduslik trahw taksi järele.
Widrik Jaks, Arulast, ütles küsimise pääle, et tema neid puid warastanud ei olla ja selest midagi ei teadwat.
Tunnistaja Ernst Juust ütles küsimise pääle, et mõisa metsast olnud kaks kuust kadunud, kellest teine murdunu ladwa olnud. See ladu olnud maha langedes üht märki maa pääle teinud ja olnud see ladwa tükk ka Jaksi pool ühes teiste puudega leida.
Widrik Jaks ütelnud neid metsast toonud olewat, aga ei olla ühtegi kandu näitanud. Ja pärast weel ütlenud, et "mis mina sellest ütle, mina jää kimpu muidugi".
Teisest kuusest olnud üks puu tükk, mis kannuga kokku sündinud.
Arula pääkohtumees Aadu Sooots ütles küsimise pääle, et kuiw kuusk olnud murdunud ladwaga ja olnud ladwaga maha langedes maa pääle märki teinud ja olnud Widrik Jaksi kooba juures ka üks niisugune puu.
Teine kuusk olnud maha murdunud ja olnud sellel tüwi ja ladew maha jäetud ja üks päält kolme sülla pitkune ärawõetud.
Sellest ei olla mitte märki saanud, kas seda Jaks wõtnud on ehk mitte.
Mõistus: Widrik Jaks, Arulast, peab selle ühe murdunud ladwaga kuuse eest, mis tema tunnistuse järele Pühajärwe mõisa metsast warastanud on, kinnitatud trahwi taksi järele 4 rubla 72 kopkat maksma Pühajärwe mõisa walitsuse heaks. Teise kuuse wargus ei saa mitte täieste awalikuks ja jääb selle pärast kaebdus selle üle tühjaks. Raha peab 14 päewa sees äramaksetud saama.
Kohtu mõistus kuulutati §773 seletamisega Widrik Jaksile ja Pühajärwe mõisa walitsuse asemikule metsawahile J.Mauring'ile.
