Tuli ette Karl Juust, Hermann'i poeg ja palus tunnistajid üle kuulada, et 8 aasta eest olla tema oma parema jala labajala päält äraragunud ja olnud sooned katki löödud ja praegu weel arm alles. See haaw kaswanud kinni, aga tema jalale olla sellest wiga juurde jäänud, et enam köndimine temale walu tegewad ja jala paistetama ajawad.

Tunnistajad olla Johan Tammur, Jaan Kruuse, Karl Kartau, Johan Grossberg.

Tunnistaja Johan Tammur ütles küsimise pääle, et Karl Juust on oma paremal jala 8 aasta eest wikatiga ära raiunud ja sooned katki löödud. Haaw kaswanud tohtri abil kinni, aga ka pärast kui Karl Juust enam kõndinud, ajanud haaw wallale, jalg paistetanud ära ja teinud walu. 

Tunnistaja Jaan Kruuse ütles niisama kui Johan Tammur.

Tunnistaja Karl Kartau ütles, et tema olnud Karl Juusti isa Hermann Juusti pool sulaseks ja on näinud, et Karl Juusti parem jalg on ika paistema läinud ja pidanud Karl Juust, kes siis karjas käinud, jälle kodu jäetud saama, kuni jalg paranud. Kui karja läinud, on jalg jälle paistetanud ja nenda kõik suwi olnud, mis tema sääl olnud.

Tunnistaja Johan Grossberg ütles, et tema on Karl Juusti siis waatama käinud, kui selle jalg raotud olnud ja olnud wäga äraraotud. Paar aastid pärast ragumist, on tema weel Karl Juusti lähidel elanud ja on näinud, et Karl Juusti jala haaw wallale ajanud ja haiget teinud. 

Otsus: Karl Juustile sellest protokollist ärakiri tõenduseks, kos tarwis, wälja anda.