Protokoll
Krimanni Kogokonna kohtus 12 Novbr. 1882.
Siit Roijo karja mõisa ommanik Jürri Klaus tulli ette ja kaebas et minno karjus olli öösil 9-10 Novbr. minno karja aijan üht meest näinud, kes karja aijast sure tee peale wälja jooksnud ja sääl 2 tundi wahtinud ja teine mees ollewad Kõrtsi man hobbesega olnud, wimaks tulli karjus öösi kella 1 aego ja aijas mind üllese ja läksin kõrtsi manno ja leidsin et sääl üks mees hobbesega olli, siis lasksin selle mehhe kinni wõtta ja sõitsin Temma hobbesega selle teise mehhele perra ja kui Kõrtsi man 1 werst linna pole ollin Kusta Nestraga sõitnud siis kuulsime et üks metsas willistas, ka minna willistin wasto ja nägime et üks mees metsa poolt meile tee peale wasto jooksis, agga kui liggidale tulli näggi et meie ollime, hakkas metsa pole tagasi jooksma, agga Kusta Nestra jooksis perra wõttis kinni ja minna läksin jo sinna ja kutsusin Tedda Kohtomehhe pole kes arwata ¼ wersta kaugel olli agga Temma ei tulnud, nink tahtis ärra paggeda, siis siddusime Temma käed kinni agga Temmal olli suur wäits käes ja leikas nööri katski agga minna sain Temmal selja taggast mõllemad käed kinni hoida et wäitsega middagi tetta ei sanud ja ollime Tedda wastsest siddunud ja selle rabbelemisega olli Temmal wäits mahha kukkunud, mis perrast kohtomees Peter Krünthaliga ollime säält lummest ülles otsinud agga Temma olli mahha salganud et Temmal suggugi wäist ei olle olnud ja selle teise mehhe sanist leidsime meie ka üks terrawa otsaga raud pulk, mis lukko murdmise tarwis wist neil ütten olli wõetud ja need kinni wõetud mehhed ütlesiwad endid Kawastust ollewad agga mitte teine teist tundwad.
Kawastust Jürri Kuusk tulli ette ja ütles minna tullin Johan Tedrega linnast ütten kunni Haslawa mõisa sinna jäin minna mahha ja tahtsin Mõrra külla Peter Klaoseni pole minda agga ollin kogemata Mõrra külla teest möda tulnud ja metsast wälja tulles te peal tulliwad 2 meest mulle wasto hobbesega wõtsiwad mind kinni ja siddusiwad minno käed kinni ja tahtsiwad mind Kohtomehhe pole minda siis leikasin kül minna wäitsega kabla katski agga et nende jõud minnust ülle, olliwad mind wägi waldsel kombel kohtomehhe pole winuwad agga Roijule ei olnud ma weel mitte sel õhtul suggugi sanud ja minna ollen selle Johan Tedrega Tartus Wälkmanni maijas ütten korteris ja tean sedda selgest et se Johan Tedre enda hobbene on, mis siin kinni wõetud on.
Johan Teder Kawastust perrit sai ette kutsutud ja ütles: minna sõitsin teisipäew õhto kella 9 aego Tartust wälja ja Jürri Kuusk tulli ka minnoga ütten kunni Haslawa mõisa ja kui Roijo Kõrtsi manno sain siis olli weel paar innimest Kõrtsin agga et jo hilda olli, aijas Kõrtsimees mind ja ka neid Kõrtsist wälja, need teised läksiwad ärra ja minna jäin omma hobbest söötma, se peale tulli Jürri Klaus omma meestega panni mind wahhi alla ja sõitsiwad minno hobbesega linna pole ja se Jürri Kuusk ei ella mitte minnoga Tartus ütten maijan minna ellan kül Wälkmanni maijan agga sedda ma ei tean kus Jürri Kuusk ellab ent minna ollin agga Temmaga ulitse pääl kokko sanud nink tahtsin Wõrro ladele minda.
Karjus Märt Jõks tulli ette ja kõnneles nisammoti kui Klaus olli sisse kaibanud.
Kusta Nestra tulli ette ja kõnneles nida samoti kui Jürri Klaus ja ütles sel öösil enne sedda kui karjus mind üllese aijas käis meie tarren üks innimene ja aijas säält ütte sullase Dawit Seisiko üllese nink kutsus wälja kelle peale ka Tawit Seisik õkwa wälja läks ja siis ka mitte tarren ei olnud kui Karjus mind üllese aijas et wargad wäljas on ja kui ma wälja läksin siis tulli Tawit mulle rehhe man wasto, agga sedda ma mitte pimmedas tarres ei näinud kes se olli kes Tawita wälja kutsus.
Kohtomees Peter Krünthal tulli ette ja ütles: kui Jürri Klaos ösi Jürri Kuse minno pole tõi, siis salgas Jürri Kuusk et Temmal suggugi wäist ei olle olnud, nink läksime Klausega otsima ja leidsime selle sure wäitse sään lumme sissest maast kus nemmad Tedda olliwad kinni wõtnud ja Jürri Kuusk nink Johan Tedder salgasiwad et nemmad teine teist suggugi ei tundwad ja Johan Tedder ütles et Temma ollewad üksipäini Tartust tulnud ja tahtnud Wõrro ladele sõita ja Jürri Kuusk jälled ollid kül Roijo poolt tulles metsa pole läinud ja sääl wastan seisnud arwata teest 150 sammo kaugel ja säält jälle riste te peale tulnud.
Päkohtomees Johan Mina tulli ette ja tunnistas just nida sammoti kui Peter Krünthal.
Jürri Klaus tulli ette ja kaebas et se Jürri Kuusk on minno sullase Tawita öösi üllese aijanud ni kui Kusta Nestra tunnistab ja arwan et Tawit Seisik nende ütten nõuan sai ollema.
Tawit Seisik sai ette kutsutud ja ütles se on kül õige et sel öösil Kõrtsmiko naene mind Kõrtsi manno kutsus et ma neile olleks piddanud minnema Kõrtsi kaupa toma.
Kõrtsimees Karel Reili tulli ette ja ütles: se on kül õige et minno naene öösi Tawit Seisiko pool käis Tedda kõrtsi manno kutsma agga et minno kel seisis ei teadnud mis kella aeg wõis olla kui minno naene sääl käis.
Johan Tedder sai ette kutsutud ja Ta ütles et selle perrast ollewad Temma mahha salganud et temma Jürri Kuuske ei tundwad.
Selle et Jürri Kuusk ollewad wäitsega ümber käinud ja tunnistas selle salgamise man endid süidlaseks ja palus et kogokonna kohhus saaks Tedda ärra trahwima.
Jürri Kuusk sai ette kutsutud ja ütles selle man ollen ma kül süidlane et ma sedda üttelnud ollen et ma Johan Tedred ei tunnen ja teiseks et ma ennast kinni wõtta ei tahtnud laske ja et ma ka wäitsega kabla katski ollen leiganud, nink pallun et siin saaksin ärra trahwitud.
Mõistus: 12 Novbr. 1882.
Kogokonna kohhus mõistis et Jürri Kuusk saab 30 witsa lööki selle et Temma enda kõnnede ja üllem seiswa tunnistuse peale süidlaseks on arwatud ja Johan Tedder maksab 6 R waeste ladiko trahwi kes Temma enda wäljaütteluste perra ka süidlaseks on arwatud.
Kohto lauan olliwa:
Peakohtomees Joh. Mina XXX
Kohtomees Hans Tekkel XXX
" Peter Krünthal XXX
" Jaan Kurg XXX
" Märt Kärik XXX
Johan Tedder ja Jürri Kuuskile sai mõistus õkwa 12 Novbril ette kulutud säeduselikul kombel.
Johan Tedder ja Jürri Kuusk ütlesiwad mõllemad et nemmad selle mõistusega rahhul olla ja Johan Tedder maksis õkwa 6 R waeste ladiko sisse ja Jürri Kuusk sai 30 witsa lööki.
Kohto alla kirjutus.
Kog. kirjut. M. Baumann /allkiri/
Protokoll
Krimanni Kogokonna kohtus 12 Novbr. 1882.
Siit Roijo karja mõisa ommanik Jürri Klaus tulli ette ja kaebas et minno karjus olli öösil 9-10 Novbr. minno karja aijan üht meest näinud, kes karja aijast sure tee peale wälja jooksnud ja sääl 2 tundi wahtinud ja teine mees ollewad Kõrtsi man hobbesega olnud, wimaks tulli karjus öösi kella 1 aego ja aijas mind üllese ja läksin kõrtsi manno ja leidsin et sääl üks mees hobbesega olli, siis lasksin selle mehhe kinni wõtta ja sõitsin Temma hobbesega selle teise mehhele perra ja kui Kõrtsi man 1 werst linna pole ollin Kusta Nestraga sõitnud siis kuulsime et üks metsas willistas, ka minna willistin wasto ja nägime et üks mees metsa poolt meile tee peale wasto jooksis, agga kui liggidale tulli näggi et meie ollime, hakkas metsa pole tagasi jooksma, agga Kusta Nestra jooksis perra wõttis kinni ja minna läksin jo sinna ja kutsusin Tedda Kohtomehhe pole kes arwata ¼ wersta kaugel olli agga Temma ei tulnud, nink tahtis ärra paggeda, siis siddusime Temma käed kinni agga Temmal olli suur wäits käes ja leikas nööri katski agga minna sain Temmal selja taggast mõllemad käed kinni hoida et wäitsega middagi tetta ei sanud ja ollime Tedda wastsest siddunud ja selle rabbelemisega olli Temmal wäits mahha kukkunud, mis perrast kohtomees Peter Krünthaliga ollime säält lummest ülles otsinud agga Temma olli mahha salganud et Temmal suggugi wäist ei olle olnud ja selle teise mehhe sanist leidsime meie ka üks terrawa otsaga raud pulk, mis lukko murdmise tarwis wist neil ütten olli wõetud ja need kinni wõetud mehhed ütlesiwad endid Kawastust ollewad agga mitte teine teist tundwad.
Kawastust Jürri Kuusk tulli ette ja ütles minna tullin Johan Tedrega linnast ütten kunni Haslawa mõisa sinna jäin minna mahha ja tahtsin Mõrra külla Peter Klaoseni pole minda agga ollin kogemata Mõrra külla teest möda tulnud ja metsast wälja tulles te peal tulliwad 2 meest mulle wasto hobbesega wõtsiwad mind kinni ja siddusiwad minno käed kinni ja tahtsiwad mind Kohtomehhe pole minda siis leikasin kül minna wäitsega kabla katski agga et nende jõud minnust ülle, olliwad mind wägi waldsel kombel kohtomehhe pole winuwad agga Roijule ei olnud ma weel mitte sel õhtul suggugi sanud ja minna ollen selle Johan Tedrega Tartus Wälkmanni maijas ütten korteris ja tean sedda selgest et se Johan Tedre enda hobbene on, mis siin kinni wõetud on.
Johan Teder Kawastust perrit sai ette kutsutud ja ütles: minna sõitsin teisipäew õhto kella 9 aego Tartust wälja ja Jürri Kuusk tulli ka minnoga ütten kunni Haslawa mõisa ja kui Roijo Kõrtsi manno sain siis olli weel paar innimest Kõrtsin agga et jo hilda olli, aijas Kõrtsimees mind ja ka neid Kõrtsist wälja, need teised läksiwad ärra ja minna jäin omma hobbest söötma, se peale tulli Jürri Klaus omma meestega panni mind wahhi alla ja sõitsiwad minno hobbesega linna pole ja se Jürri Kuusk ei ella mitte minnoga Tartus ütten maijan minna ellan kül Wälkmanni maijan agga sedda ma ei tean kus Jürri Kuusk ellab ent minna ollin agga Temmaga ulitse pääl kokko sanud nink tahtsin Wõrro ladele minda.
Karjus Märt Jõks tulli ette ja kõnneles nisammoti kui Klaus olli sisse kaibanud.
Kusta Nestra tulli ette ja kõnneles nida samoti kui Jürri Klaus ja ütles sel öösil enne sedda kui karjus mind üllese aijas käis meie tarren üks innimene ja aijas säält ütte sullase Dawit Seisiko üllese nink kutsus wälja kelle peale ka Tawit Seisik õkwa wälja läks ja siis ka mitte tarren ei olnud kui Karjus mind üllese aijas et wargad wäljas on ja kui ma wälja läksin siis tulli Tawit mulle rehhe man wasto, agga sedda ma mitte pimmedas tarres ei näinud kes se olli kes Tawita wälja kutsus.
Kohtomees Peter Krünthal tulli ette ja ütles: kui Jürri Klaos ösi Jürri Kuse minno pole tõi, siis salgas Jürri Kuusk et Temmal suggugi wäist ei olle olnud, nink läksime Klausega otsima ja leidsime selle sure wäitse sään lumme sissest maast kus nemmad Tedda olliwad kinni wõtnud ja Jürri Kuusk nink Johan Tedder salgasiwad et nemmad teine teist suggugi ei tundwad ja Johan Tedder ütles et Temma ollewad üksipäini Tartust tulnud ja tahtnud Wõrro ladele sõita ja Jürri Kuusk jälled ollid kül Roijo poolt tulles metsa pole läinud ja sääl wastan seisnud arwata teest 150 sammo kaugel ja säält jälle riste te peale tulnud.
Päkohtomees Johan Mina tulli ette ja tunnistas just nida sammoti kui Peter Krünthal.
Jürri Klaus tulli ette ja kaebas et se Jürri Kuusk on minno sullase Tawita öösi üllese aijanud ni kui Kusta Nestra tunnistab ja arwan et Tawit Seisik nende ütten nõuan sai ollema.
Tawit Seisik sai ette kutsutud ja ütles se on kül õige et sel öösil Kõrtsmiko naene mind Kõrtsi manno kutsus et ma neile olleks piddanud minnema Kõrtsi kaupa toma.
Kõrtsimees Karel Reili tulli ette ja ütles: se on kül õige et minno naene öösi Tawit Seisiko pool käis Tedda kõrtsi manno kutsma agga et minno kel seisis ei teadnud mis kella aeg wõis olla kui minno naene sääl käis.
Johan Tedder sai ette kutsutud ja Ta ütles et selle perrast ollewad Temma mahha salganud et temma Jürri Kuuske ei tundwad.
Selle et Jürri Kuusk ollewad wäitsega ümber käinud ja tunnistas selle salgamise man endid süidlaseks ja palus et kogokonna kohhus saaks Tedda ärra trahwima.
Jürri Kuusk sai ette kutsutud ja ütles selle man ollen ma kül süidlane et ma sedda üttelnud ollen et ma Johan Tedred ei tunnen ja teiseks et ma ennast kinni wõtta ei tahtnud laske ja et ma ka wäitsega kabla katski ollen leiganud, nink pallun et siin saaksin ärra trahwitud.
Mõistus: 12 Novbr. 1882.
Kogokonna kohhus mõistis et Jürri Kuusk saab 30 witsa lööki selle et Temma enda kõnnede ja üllem seiswa tunnistuse peale süidlaseks on arwatud ja Johan Tedder maksab 6 R waeste ladiko trahwi kes Temma enda wäljaütteluste perra ka süidlaseks on arwatud.
Kohto lauan olliwa:
Peakohtomees Joh. Mina XXX
Kohtomees Hans Tekkel XXX
" Peter Krünthal XXX
" Jaan Kurg XXX
" Märt Kärik XXX
Johan Tedder ja Jürri Kuuskile sai mõistus õkwa 12 Novbril ette kulutud säeduselikul kombel.
Johan Tedder ja Jürri Kuusk ütlesiwad mõllemad et nemmad selle mõistusega rahhul olla ja Johan Tedder maksis õkwa 6 R waeste ladiko sisse ja Jürri Kuusk sai 30 witsa lööki.
Kohto alla kirjutus.
Kog. kirjut. M. Baumann /allkiri/
