Märt Maasepp (Willandi wallast) tulli ette ja kaebas, et tema Kadri Maiste omale aasta teendriks tellinud, sellele 12 Rbl. raha, 1 wammus, 3 särki, 3 Ltt willo ja aastalikud pruukimise pastlad palgaks lubanud, ning kauba juures 5 Rbl. palga peale käsirahaks andnud, aga Kadri Maiste mitte tema juure teenistusese tulnud, ja palub kaebaja et kohus Kadri Maisted temale säärusliku kahju tegemist maksma sunniks.
Kadri Maiste (käemees isa Johann Maiste) sai ette kutsutud, kes seda tellimist ei salganud ütles aga, et tema isa Johann Maiste seljärgil ka tema Märt Maaseppa talusse korterisse pidanud jääma, aga et Märt Maasepp tema isa säält äraajanud, olla tema (Kadri Maiste) siis oma teenistust ka maha jätnud.
Johann Maiste ütles selle peale, et tema oma tütre Kadri aga selle tingimisega Märt Maasepa teenistusese pidanud andma, et tema isi ka korterisse Märt Maasepa juure jäeb aga Märt Maasep teda sealt äraajanud, olla siis tema oma tütre teenistusest ka ärawötnud.
Sellepeale ütles Märt Masep et tema minewal aastal Jakob päewa ajal Johann Maistele ülese kuulutanud, et tema talust wälja peab minema, ning selle järele seda ka äraajanud ning mitte peale seda ühte kaupa teinud, et weel see edespidi tema juure jääb.
Jaan Wiera (Willandi wallast) sai ette kutsutud, kes ütles, et tema seda pealt kuulnud kui Kadri Maiste Märt Maasepa juure teendriks tellitud saanud, ning sellepeale 5 Rbl. käsiraha wastu wötnud, aga Kadri Maiste isa üle mingisugust rääkimist olnud.
möistetud:
Et Kadri Maiste ehk selle isa Johann Maiste seda selgese ei wöi tehja, et Kadri Maiste teenistuse ajal selle isa Johann Maiste ka Märt Maasepa juure on pidanud jääma, on seljärgil Kadri Maiste ilma pöhjuseta oma teenistust maha jätnud ning peab tallurahwa sääduse § 383 järele oma tellitud aasta palka kui: 12 Rbl. raha palka ja riided 6 Rbl. 50 kop. kui ka saadud käsiraha 5 Rbl. ühtesumma 23 Rbl. 50 kop. Märt Maaseppale kahjotasumiseks wäljamaksma, ning nimelt: 13 Rbl. 50 kop. kahe nädala aja sees ja 10 Rbl. kuni 23 Aprillini 1878 äratasuma.
Märt Maasepp (Willandi wallast) tulli ette ja kaebas, et tema Kadri Maiste omale aasta teendriks tellinud, sellele 12 Rbl. raha, 1 wammus, 3 särki, 3 Ltt willo ja aastalikud pruukimise pastlad palgaks lubanud, ning kauba juures 5 Rbl. palga peale käsirahaks andnud, aga Kadri Maiste mitte tema juure teenistusese tulnud, ja palub kaebaja et kohus Kadri Maisted temale säärusliku kahju tegemist maksma sunniks.
Kadri Maiste (käemees isa Johann Maiste) sai ette kutsutud, kes seda tellimist ei salganud ütles aga, et tema isa Johann Maiste seljärgil ka tema Märt Maaseppa talusse korterisse pidanud jääma, aga et Märt Maasepp tema isa säält äraajanud, olla tema (Kadri Maiste) siis oma teenistust ka maha jätnud.
Johann Maiste ütles selle peale, et tema oma tütre Kadri aga selle tingimisega Märt Maasepa teenistusese pidanud andma, et tema isi ka korterisse Märt Maasepa juure jäeb aga Märt Maasep teda sealt äraajanud, olla siis tema oma tütre teenistusest ka ärawötnud.
Sellepeale ütles Märt Masep et tema minewal aastal Jakob päewa ajal Johann Maistele ülese kuulutanud, et tema talust wälja peab minema, ning selle järele seda ka äraajanud ning mitte peale seda ühte kaupa teinud, et weel see edespidi tema juure jääb.
Jaan Wiera (Willandi wallast) sai ette kutsutud, kes ütles, et tema seda pealt kuulnud kui Kadri Maiste Märt Maasepa juure teendriks tellitud saanud, ning sellepeale 5 Rbl. käsiraha wastu wötnud, aga Kadri Maiste isa üle mingisugust rääkimist olnud.
möistetud:
Et Kadri Maiste ehk selle isa Johann Maiste seda selgese ei wöi tehja, et Kadri Maiste teenistuse ajal selle isa Johann Maiste ka Märt Maasepa juure on pidanud jääma, on seljärgil Kadri Maiste ilma pöhjuseta oma teenistust maha jätnud ning peab tallurahwa sääduse § 383 järele oma tellitud aasta palka kui: 12 Rbl. raha palka ja riided 6 Rbl. 50 kop. kui ka saadud käsiraha 5 Rbl. ühtesumma 23 Rbl. 50 kop. Märt Maaseppale kahjotasumiseks wäljamaksma, ning nimelt: 13 Rbl. 50 kop. kahe nädala aja sees ja 10 Rbl. kuni 23 Aprillini 1878 äratasuma.
