Krimanni Kogokonna kohtus 26 Novbr. 1882.
Hans Margk ja Peter Klaus tulliwad ette nink kaibasiwad et täenpäew 4 näddali eest olliwad Jürri Purrask ja Matsi tallo sullane Jaan Wibur allast Emmajõe perwe pealt meie 4 koormalise haina kuhja ärra tonuwad ja siis ka se perra keige kuhja pessaga põllema pannuwad.
Jürri Purrask sai ette kutsutud ja ütles: Matsi tallo perremees Margus Koort kutsus mind endale appi haino toma ja minna ollin kül Matsi tallo sullase Jaan Wihmaga sel korral allast jõe werest haino tonud ja säält päle teinud kust Matsi tallo sullane käskis agga mina ei teadnud kas se Matsi wõi Ossepi kuhhi oli ja ollime sel korral 2 wori se on 4 koormad tonud.
Matsi sullane Jaan Wihm sai ette kutsutud ja ütles: se on õige et Jürri Purrask olli mul abbis sel korral haino tomas ja ollime agga Matsi tallo haino tonud agga mitte Ossepa jao pealt Hans Margki haino nink ollime essimese wõi 2 koormad Kikkasare kõrtsi manno wälja tonud ja senna mahha pandnud ja teise wori hainad 2 koormad ollime koddo tonud.
Jürri Purrask sai ette kutsutud ja ütles meie ollime sel päewal allast 4 koormad haino wälja tonud ja neist haintest jo 3 koormad Kikkasare Kõrtsi manno ja Jaan Wihm olli ütte koorma koddo tonud ja mina ei olnud mitte Matsi tallo haino koddo tonud ent minna ollin sel õhtul hämmariko aego Kikkasare Kõrtsi mant ütte tundmata mehhe käest ½ koorma jaggo haino enda hobbesele pääle ostnud 1½ R. eest ja tõin need hainad endale.
Jaan Wihm sai teist korda ette kutsutud ja ütles: essimese wori hainad 2 koormad said Kikkasaerde mahha pantud ja pole koormad tõi Temma koddo ja minna tõin terwe koorma koddo ja Perremees Margus Koort olli se pool koormad haino Jürri Purraskile tomise eest andnud agga Jürri Purrask ei olnud mitte need hainad kellegi käest ostnud ent need ollid Matsi tallo hainad.
Matsi tallo perremees Margus Koort tulli ette ja ütles: se on õige et Jürri Purrask olli minno sullasel abbis haino tomas ja kui öösi koddo tulliwad siis ütlesiwad et 3 koormad jäi Kikkasaerde haino mahha ja haino ei olnud ma mitte Jürri Purraskile annud agga Jürri Purrask ütles: et Temma ollewad Kikkasare Kõrtsi mant endale pole koorma jaggo haino ostnud ja wiis ka need hainad enda koddo.
Hans Margk tulli ette ja ütles kui minna sel redil kuulta sain et nemmad Allast ollid läinuwad haino toma ja et sel korral weel ühtegi lumme teed ei olnud arwasin et naad sistist mino haino sawad toma ja läksin õkwa poolpäewa hommiko alla kaema ja leidsin et minno kuhja olliwad ärra tonuwad ja perra põllema pannuwad sest keagi ei olnud weel haino weddanud ja muid jälgi ei olnud säält kustki leida ja sain ka säält Kallapüidja Jaan Rõik käest teada et nemmad minno kuhjast on peale teinuwad.
Kastrest Johan Rõik tulli ette ja ütles se on kül õige et täenpäew 4 näddala eest Allast Emmajõe werest Krimanni jao pealt Bokka pirist teisest kuhjast olliwad 2 meest haino peale teinuwad ja teisel mehhel olli kattetud kassukas selgas ja tõiwad essimese wori wälja ja kui ma õhtule tullin siis tulliwad mulle een päwa minekut Ahjo jõe suus tühjalt wasto ja läksiwad teise worile perra teisel mehhel olli wõik hobbune ja teisel olli must hobbene ja likkatas taggumist jalga ja arwasin õkwa et need haina wargad sawad ollema selle et jõggi weel mädda olli ja keagi haina ei weddanud nink pellata olli jalgsi innimesel ülle minda ja kui ma ämariko aego Kikkasare Kõrtsi manno sain, ütlesin et kül on jukgus Krimanni meestel haino weddada sest jõggi on ni nõrk et jalgsi wõib ülle minda ja kui ma tükki õhto peale ollin Kõrtsi mant ärra läinud siis ei tulnud neid weel mitte haintega Kõrtsi manno ja poolpäew hommiko läksin jälle alla kalla püidma ja kui õhto taggasi tullin kuulsin et Krimanni meestel olli redi üks haina kuhhi ärra warrastud ja juhhatamise perra tulli üks kord peale se Krimanni mees Hans Margk ja Peter Klaos minno pole läksime alla ja näitasin kust nemmad ollid peale teinud mis nemmad ka omma kuhja pessa ütlesiwad ollema selle et se kuhhi wäega tähtjas se on just Bokka pirist teine kuhhi olli ja wõin sedda selgest tunnistata et need mehhed se kuhhi olliwad ärra tonud sest et sel aijal keagi weel haino ei weddanud egga suggugi muid jälgi sääl ei olnud kui agga üksnes nende jäljed ja se teine mees olli sedda kattetud kassuka meest Seppaks kutsunud wõi nimetanud.
Hans Margk ja Peter Klaus tulliwad ette ja nõudsiwad enda haina kahjo ja tagga aijamist 50 R. h.
Mõistus: 26 Novembril 1882.
Kogokonna kohhus on nende omma juttude perra ja ka Jaan Rõika tunnistuse peale, et need mehhed ja et neil meestel just nisuggused hobbesed on ollemas ja et Ossepa hainamaa jaggo ka Bokka pirist teine jaggo on ollemas on tõtteste need mehhed Jürri Purrask ja Jaan Wihm hainad warrastanuwad nink peawad kumpki Hans Margkile 20 Rubla maksma se on ülle katte 40 R. h. ja maksawad warguse trahwi waeste ladiko kumpki 6 R. h. 14 päewa perrast ja kui rahha trahwi ei jõua maksa, sawad mõistetud rahha trahwi perra seaduselik witsa nuhtlus.
Kohto lauan olliwa:
Peakohtomees Joh. Mina XXX
Kohtomees Peter Krünthal XXX
" Mihkel Päiw XXX
Hans Margkil Peter Klausel Jürri Purraskile ja Jaan Wihmal sai selsammal kõrral mõistus säeduselikul kombel ette kulutud.
Jürri Purrask olli Protokolli koggokonna kohtust wälja wõtnud et Temma selle mõistusega rahhul ei olla.
Jaan Wihm olli 26 Novbril Protokolli koggokonna kohtust wälja wõtnud et selle mõistusega rahhul ei olla.
Peakohtomees Johan Mina
Kirjut. M. Baumann /allkiri/
Krimanni Kogokonna kohtus 26 Novbr. 1882.
Hans Margk ja Peter Klaus tulliwad ette nink kaibasiwad et täenpäew 4 näddali eest olliwad Jürri Purrask ja Matsi tallo sullane Jaan Wibur allast Emmajõe perwe pealt meie 4 koormalise haina kuhja ärra tonuwad ja siis ka se perra keige kuhja pessaga põllema pannuwad.
Jürri Purrask sai ette kutsutud ja ütles: Matsi tallo perremees Margus Koort kutsus mind endale appi haino toma ja minna ollin kül Matsi tallo sullase Jaan Wihmaga sel korral allast jõe werest haino tonud ja säält päle teinud kust Matsi tallo sullane käskis agga mina ei teadnud kas se Matsi wõi Ossepi kuhhi oli ja ollime sel korral 2 wori se on 4 koormad tonud.
Matsi sullane Jaan Wihm sai ette kutsutud ja ütles: se on õige et Jürri Purrask olli mul abbis sel korral haino tomas ja ollime agga Matsi tallo haino tonud agga mitte Ossepa jao pealt Hans Margki haino nink ollime essimese wõi 2 koormad Kikkasare kõrtsi manno wälja tonud ja senna mahha pandnud ja teise wori hainad 2 koormad ollime koddo tonud.
Jürri Purrask sai ette kutsutud ja ütles meie ollime sel päewal allast 4 koormad haino wälja tonud ja neist haintest jo 3 koormad Kikkasare Kõrtsi manno ja Jaan Wihm olli ütte koorma koddo tonud ja mina ei olnud mitte Matsi tallo haino koddo tonud ent minna ollin sel õhtul hämmariko aego Kikkasare Kõrtsi mant ütte tundmata mehhe käest ½ koorma jaggo haino enda hobbesele pääle ostnud 1½ R. eest ja tõin need hainad endale.
Jaan Wihm sai teist korda ette kutsutud ja ütles: essimese wori hainad 2 koormad said Kikkasaerde mahha pantud ja pole koormad tõi Temma koddo ja minna tõin terwe koorma koddo ja Perremees Margus Koort olli se pool koormad haino Jürri Purraskile tomise eest andnud agga Jürri Purrask ei olnud mitte need hainad kellegi käest ostnud ent need ollid Matsi tallo hainad.
Matsi tallo perremees Margus Koort tulli ette ja ütles: se on õige et Jürri Purrask olli minno sullasel abbis haino tomas ja kui öösi koddo tulliwad siis ütlesiwad et 3 koormad jäi Kikkasaerde haino mahha ja haino ei olnud ma mitte Jürri Purraskile annud agga Jürri Purrask ütles: et Temma ollewad Kikkasare Kõrtsi mant endale pole koorma jaggo haino ostnud ja wiis ka need hainad enda koddo.
Hans Margk tulli ette ja ütles kui minna sel redil kuulta sain et nemmad Allast ollid läinuwad haino toma ja et sel korral weel ühtegi lumme teed ei olnud arwasin et naad sistist mino haino sawad toma ja läksin õkwa poolpäewa hommiko alla kaema ja leidsin et minno kuhja olliwad ärra tonuwad ja perra põllema pannuwad sest keagi ei olnud weel haino weddanud ja muid jälgi ei olnud säält kustki leida ja sain ka säält Kallapüidja Jaan Rõik käest teada et nemmad minno kuhjast on peale teinuwad.
Kastrest Johan Rõik tulli ette ja ütles se on kül õige et täenpäew 4 näddala eest Allast Emmajõe werest Krimanni jao pealt Bokka pirist teisest kuhjast olliwad 2 meest haino peale teinuwad ja teisel mehhel olli kattetud kassukas selgas ja tõiwad essimese wori wälja ja kui ma õhtule tullin siis tulliwad mulle een päwa minekut Ahjo jõe suus tühjalt wasto ja läksiwad teise worile perra teisel mehhel olli wõik hobbune ja teisel olli must hobbene ja likkatas taggumist jalga ja arwasin õkwa et need haina wargad sawad ollema selle et jõggi weel mädda olli ja keagi haina ei weddanud nink pellata olli jalgsi innimesel ülle minda ja kui ma ämariko aego Kikkasare Kõrtsi manno sain, ütlesin et kül on jukgus Krimanni meestel haino weddada sest jõggi on ni nõrk et jalgsi wõib ülle minda ja kui ma tükki õhto peale ollin Kõrtsi mant ärra läinud siis ei tulnud neid weel mitte haintega Kõrtsi manno ja poolpäew hommiko läksin jälle alla kalla püidma ja kui õhto taggasi tullin kuulsin et Krimanni meestel olli redi üks haina kuhhi ärra warrastud ja juhhatamise perra tulli üks kord peale se Krimanni mees Hans Margk ja Peter Klaos minno pole läksime alla ja näitasin kust nemmad ollid peale teinud mis nemmad ka omma kuhja pessa ütlesiwad ollema selle et se kuhhi wäega tähtjas se on just Bokka pirist teine kuhhi olli ja wõin sedda selgest tunnistata et need mehhed se kuhhi olliwad ärra tonud sest et sel aijal keagi weel haino ei weddanud egga suggugi muid jälgi sääl ei olnud kui agga üksnes nende jäljed ja se teine mees olli sedda kattetud kassuka meest Seppaks kutsunud wõi nimetanud.
Hans Margk ja Peter Klaus tulliwad ette ja nõudsiwad enda haina kahjo ja tagga aijamist 50 R. h.
Mõistus: 26 Novembril 1882.
Kogokonna kohhus on nende omma juttude perra ja ka Jaan Rõika tunnistuse peale, et need mehhed ja et neil meestel just nisuggused hobbesed on ollemas ja et Ossepa hainamaa jaggo ka Bokka pirist teine jaggo on ollemas on tõtteste need mehhed Jürri Purrask ja Jaan Wihm hainad warrastanuwad nink peawad kumpki Hans Margkile 20 Rubla maksma se on ülle katte 40 R. h. ja maksawad warguse trahwi waeste ladiko kumpki 6 R. h. 14 päewa perrast ja kui rahha trahwi ei jõua maksa, sawad mõistetud rahha trahwi perra seaduselik witsa nuhtlus.
Kohto lauan olliwa:
Peakohtomees Joh. Mina XXX
Kohtomees Peter Krünthal XXX
" Mihkel Päiw XXX
Hans Margkil Peter Klausel Jürri Purraskile ja Jaan Wihmal sai selsammal kõrral mõistus säeduselikul kombel ette kulutud.
Jürri Purrask olli Protokolli koggokonna kohtust wälja wõtnud et Temma selle mõistusega rahhul ei olla.
Jaan Wihm olli 26 Novbril Protokolli koggokonna kohtust wälja wõtnud et selle mõistusega rahhul ei olla.
Peakohtomees Johan Mina
Kirjut. M. Baumann /allkiri/
