Võru: Lepinguraamat (1891-1901)
| Leidandmed | EAA.3381.1.29 |
|---|---|
| Kaader |  101  102 |
| Daatum | 15.05.1895 |
| Protokolli number | 10 |
| Protokolli teema | 7. Maade ja hoonete rentimine, mõõtmine ja pärandamine. Ehitamine. Suhted mõisa ja kroonuga. |
II Wõru Ülema Talorahwa kohtu jaoskonna 15 walla kohus 15 mail 1895 aastal
Juures ollid Kohtu Eesistuja M. Parweots
Kohtu liige H. Sibbol
Kohtu liige P. Plado.
Ette tullid Wõru wallast surnud Kaarli Roose perijade wöörmöndrid Mihkli poeg Jaan Lindaja ja Johani poeg Jaan Hüwata nink säält samast wallast Kaarli poeg Gusta Pund ja palusid järgmest leppingut kinnita nink walla kohtu akti raamatuse sisse kirjotada.
§ 1.
Ülewan nimitud wöörmöndrid Jaan Lindaja nink Jaan Hüwata annawad Kaarli Roos perijade maja s.o. Wõru walla Nr 132 talu Gusta Punna kätte 1895 aasta
23 aprilist kooni 1896 aasta 23ma aprilini järgmiste tingimiste al Pool tera peale.
§ 2.
Pool teranik saab ülewan nimitedu talu oma kätte poole tera pääle kost tema kiik talu peralt olewa põllu maa kõrra perast peab arrima ja õigel ajal seemenda-
ma kuna sis tema kiigest põllu saagist poole tera Katre Roosele, sügise rikmada korralikuld ära peab andma ja rahulikuld jagama, jagamise alt arwatakse aga wälja p.c.t. 12 nimitud linad ja p.c.t. 5 nimitedu katohwlid.
§ 3.
Pool teranik jättab põllu maast, säält kohast kost wöörmöndrid juhatawad 2 wakkamaad nurme kesas, weab õigel ajal sõnniku ja harib nink semendab rukki põllu mille tarwis aga Katre Roos seemne annab kuna tema ka selle aasta rukki põllu saagist enne jagamist 2 wakka rükki ära wõttab kunaüle jäädaw tera pooles saab.
§ 4.
Pool teranik saab muist seemend tõu wilja tarwis ka Katre Roose käest kuna aga seemne wili seemne andjale sügise wilja saagist enne jagamist ära peab antud saama
§ 5.
Pool teranik paneb ka oma kartohwli nurme Triina Roosele 2 wakka kartohwlid maha ja arib kui ommigi, kohe aga Triina Roos esi seemne annab ja ka esi üles wõttab nisama saab ka Triina Roos mõne pendra kapsta aida omale
§ 6.
Pool teranik teep kik Talu peralt olewa heina ära kellest tema aga omale saab üksinda "Küüni nidu" heinast milledest ta Katre Roosele 25 punta ära annab. Tõised järel jäänu heinad omale hobbuse ülespiddamises "Kopli niidu heinad teeb pool teranik ja koristab Katre Roose juhatamist mööda paika.
§ 7.
Pool teranik peksab rehed oma puudega kohalise talu peralt olewas rehes ja koristab põhu korralikuld selle sama talu peralt olewa põhu hoiju kohtadesse woib aga põhku omale nipaljo ära pruuki kui Katre Roose sedda lubbab Keik pohu ja heinade söötmine sünnib kohalises majas
§ 8.
Pool teranik ei woi heino, ei olgi ega muud sõnniku kaswatawad põhku ega prügi majast wälja weddada
§ 9.
Pool teranik ei woi mitte talu maa pääl kaswawa puudele kahju tetta.
§ 10.
Pool teranik maksab talo pääl olewad maksud nimelt talu ostmise protsendi raha 12 rbl 96 kop
Tesjatini raha 1 " 13 kop
Tulekasu raha - " 10 "
Rija massu - " 49 kop
Sedda raha massab tema kaks kord aastas I pool 23 aprilil 1895 ja II pool 23 oktobril 1895 aastal. Pääle selle toimendab ka walla tööd ja astub Politsei käsul kui kohaline Politsei sedda tarwitab wasta panemada kui maja perremees wälja raha massab tema wöörmöndri kätte
§ 11.
Pool teranik aitab Katre Roosed hobuse tarbides nagu weskil ja kirikus käigut.
§ 12.
Pool teranik saab omale talu peralt olewast nurmest ühe wakka maad lina maad maksude raha saamises. Linad arib tema aga kohalises talus nenda et põhk maija jääb.
§ 13.
Pool teranik annab talu 1896 aasta kewadel oma piddamise aja lõppul ilma üles ütlemada ses samas olekus kui ta tema kätte sai wöörmöndridele tagasi muud kui peab rükki kõrred üles kündma ja aija maade sõnniku wälja weddama ja ära kündma.
§ 14.
Pool teranik peab rahulikuld ja kõrra perast elama tuleb aga tema poolt mõnda süü tegu ette sis om wöörmondridel lubba kik tema tegewust seisma panna. Sesama punkt kaib ka leppingu mitte täitmise kohta, ja kui wöörmöndrid tegewust õigus põhja pääl seisma om pannud siis ei ole pool teranikul õigust minkgi selle leppingu alutse asjanduse üle nõudmist tõsta.
Peale selle kui eenseiswa lepping pooltele walla kohtus ette sai loetud nink nemad endid sellega rahule tunistasid sis kirjotasid leppingu kinnitamises ala.
Jaan Lindaju Jaan Hüwätä Kusta Pund
Et eenseiswa leppingule leppingu tegijad pooled Kusta Pund Jaan Lindaja nink Jaan Hüwata oma käega oma nime ala kirjotasid nink leppingu tegijad pooled walla kohtu liikmedele palelikuld tuntawa olliwad tunistawa alkirjadega
Kohtu eesistuja M. Parweots.
Kohtu liige H. Sibbol.
Kohtu liige P. Plado
Kirjotaja /allkiri/
II Wõru Ülema Talorahwa kohtu jaoskonna 15 walla kohus 15 mail 1895 aastal
Juures ollid Kohtu Eesistuja M. Parweots
Kohtu liige H. Sibbol
Kohtu liige P. Plado.
Ette tullid Wõru wallast surnud Kaarli Roose perijade wöörmöndrid Mihkli poeg Jaan Lindaja ja Johani poeg Jaan Hüwata nink säält samast wallast Kaarli poeg Gusta Pund ja palusid järgmest leppingut kinnita nink walla kohtu akti raamatuse sisse kirjotada.
§ 1.
Ülewan nimitud wöörmöndrid Jaan Lindaja nink Jaan Hüwata annawad Kaarli Roos perijade maja s.o. Wõru walla Nr 132 talu Gusta Punna kätte 1895 aasta
23 aprilist kooni 1896 aasta 23ma aprilini järgmiste tingimiste al Pool tera peale.
§ 2.
Pool teranik saab ülewan nimitedu talu oma kätte poole tera pääle kost tema kiik talu peralt olewa põllu maa kõrra perast peab arrima ja õigel ajal seemenda-
ma kuna sis tema kiigest põllu saagist poole tera Katre Roosele, sügise rikmada korralikuld ära peab andma ja rahulikuld jagama, jagamise alt arwatakse aga wälja p.c.t. 12 nimitud linad ja p.c.t. 5 nimitedu katohwlid.
§ 3.
Pool teranik jättab põllu maast, säält kohast kost wöörmöndrid juhatawad 2 wakkamaad nurme kesas, weab õigel ajal sõnniku ja harib nink semendab rukki põllu mille tarwis aga Katre Roos seemne annab kuna tema ka selle aasta rukki põllu saagist enne jagamist 2 wakka rükki ära wõttab kunaüle jäädaw tera pooles saab.
§ 4.
Pool teranik saab muist seemend tõu wilja tarwis ka Katre Roose käest kuna aga seemne wili seemne andjale sügise wilja saagist enne jagamist ära peab antud saama
§ 5.
Pool teranik paneb ka oma kartohwli nurme Triina Roosele 2 wakka kartohwlid maha ja arib kui ommigi, kohe aga Triina Roos esi seemne annab ja ka esi üles wõttab nisama saab ka Triina Roos mõne pendra kapsta aida omale
§ 6.
Pool teranik teep kik Talu peralt olewa heina ära kellest tema aga omale saab üksinda "Küüni nidu" heinast milledest ta Katre Roosele 25 punta ära annab. Tõised järel jäänu heinad omale hobbuse ülespiddamises "Kopli niidu heinad teeb pool teranik ja koristab Katre Roose juhatamist mööda paika.
§ 7.
Pool teranik peksab rehed oma puudega kohalise talu peralt olewas rehes ja koristab põhu korralikuld selle sama talu peralt olewa põhu hoiju kohtadesse woib aga põhku omale nipaljo ära pruuki kui Katre Roose sedda lubbab Keik pohu ja heinade söötmine sünnib kohalises majas
§ 8.
Pool teranik ei woi heino, ei olgi ega muud sõnniku kaswatawad põhku ega prügi majast wälja weddada
§ 9.
Pool teranik ei woi mitte talu maa pääl kaswawa puudele kahju tetta.
§ 10.
Pool teranik maksab talo pääl olewad maksud nimelt talu ostmise protsendi raha 12 rbl 96 kop
Tesjatini raha 1 " 13 kop
Tulekasu raha - " 10 "
Rija massu - " 49 kop
Sedda raha massab tema kaks kord aastas I pool 23 aprilil 1895 ja II pool 23 oktobril 1895 aastal. Pääle selle toimendab ka walla tööd ja astub Politsei käsul kui kohaline Politsei sedda tarwitab wasta panemada kui maja perremees wälja raha massab tema wöörmöndri kätte
§ 11.
Pool teranik aitab Katre Roosed hobuse tarbides nagu weskil ja kirikus käigut.
§ 12.
Pool teranik saab omale talu peralt olewast nurmest ühe wakka maad lina maad maksude raha saamises. Linad arib tema aga kohalises talus nenda et põhk maija jääb.
§ 13.
Pool teranik annab talu 1896 aasta kewadel oma piddamise aja lõppul ilma üles ütlemada ses samas olekus kui ta tema kätte sai wöörmöndridele tagasi muud kui peab rükki kõrred üles kündma ja aija maade sõnniku wälja weddama ja ära kündma.
§ 14.
Pool teranik peab rahulikuld ja kõrra perast elama tuleb aga tema poolt mõnda süü tegu ette sis om wöörmondridel lubba kik tema tegewust seisma panna. Sesama punkt kaib ka leppingu mitte täitmise kohta, ja kui wöörmöndrid tegewust õigus põhja pääl seisma om pannud siis ei ole pool teranikul õigust minkgi selle leppingu alutse asjanduse üle nõudmist tõsta.
Peale selle kui eenseiswa lepping pooltele walla kohtus ette sai loetud nink nemad endid sellega rahule tunistasid sis kirjotasid leppingu kinnitamises ala.
Jaan Lindaju Jaan Hüwätä Kusta Pund
Et eenseiswa leppingule leppingu tegijad pooled Kusta Pund Jaan Lindaja nink Jaan Hüwata oma käega oma nime ala kirjotasid nink leppingu tegijad pooled walla kohtu liikmedele palelikuld tuntawa olliwad tunistawa alkirjadega
Kohtu eesistuja M. Parweots.
Kohtu liige H. Sibbol.
Kohtu liige P. Plado
Kirjotaja /allkiri/