Krimanni Kogokonna kohtus 7 Januaril 1883.

 Jürri Klaus tulli ette ja kaebas et mul on omma Rentnik  Johan Kõra käest renti rahha 404 R. hõb. sada ja nõuan kohto läbbi kätte sada. Johan Kõra tulli ette ja ütles minno aasta rent on Klausele maksa 400 R. h. ja ollen sest ärra maksnud suwwel 200 R. h. ja süggise maksin 106 R. h. ja on Klaosele weel maksta 94 Rubla hõb. kedda mul ka een tullewa Jürri päewani aega maksta on, sest rendi maksmise termini ei olle mul mitte Klausega leppitud ent on agga nenda kaup tehtud et aasta sissen Jürri päewani se rent pean ärra maksma. 

 Jürri Klaus ütles: et Johan Kõra ei olle  selle aasta renti suggugi maksnud ja wanna renti on weel 4 R. maksta ja se on õige et Temmal 400 Rubla aastas renti maksta on agga selle kauba ülle ei olle meil mitte kirjaliko kontrakti ollemas ent on agga igga kord rendi maksmise wasto minno käest Kwitung sanud mis Temma siin kohto een peab ette näitama.

Johan Kõra  ütles mul ei olle praegust mitte rendi tähti ütten.

Koggokonna Kohhus andis Johan Kõrale se käsk et 21 Januaril peab omma Rendi kwitungid siin ette näitama.

Johan Kõra tulli 21 Januaril ette ja näitas omma rendi täht kus Temma selle käen ollew aasta renti on maksnud Klaosele 106 R. hõb ja ütles sedda 200 R. makso kwitungi ei ollen ma mitte weel ülles leidnud.

Jürri Klaus tulli ette ja ütles: se 200 R. on Kõra wanna wõlgo jänud rendi ette maksnud ja selleperrast ei olle Temma se 200 Rb. Kwitung seie kohto ette tonud.

Johan Kõra tulli ette ja ütles: minna wannun kige suremas kohtus omma issaga kes man olli, kui minna wannad wõllad ärra maksin ja selle käen ollew aasta ette Klausele 200 Rb renti ollin Kewwade ärra maksnud ja pallun et kohhus mulle aega annaks senni kui minno naene parremaks saab, saan se 200 Rb Kwitung üllese otsima.

Kohhus andis Johan Kõrale se termin et 11 Februaril peab se 200 R. Kwitung siin ette näitama ja se 94 R. õkwa Klausele ärra maksma.

Hindrik Kõra ja Temma poeg Johan Kõra kaebasiwad et meie olleme sinna kohha peale Klause kässo peale honed ehhitanud ja enda kulloga Material manno weddanud ja ka ülles ehhitanud ja meie kaup olli nenda et kui Klaus se koht meie käest ärra wõttab siis maksab ka meile se ehhitus rahha wälja agga et Klaus nüid se koht ärra wõttab pallume meie Klause käest omma ehhituse kullud mis selle 5 aasta sissen olleme ehhitanud ja nimmelt:

		Rubla
1	üks ello kamber Materiali weddoga	100
2	üks tulutus kamber	100
3	üks küin ja laut	100
4	üks Saun ja kodda	50
5	üks laut ja küin	50
6	Aida Materiali weddo Armi metsast	30
	Aida teggijatele Klause kässo peale ollime annud 2 wak. rükkid	6
	Ütte Summa	436 Rubla

On ka weel mul Klause käest sada möda läinud aasta puid 5 sülda ja selle aasta palutus puud 8 sülda sest meie kaup on et saan iggal aastal 8 süld palutus puud ja maga on Klaus mind ka petnud sest Klaus olli mulle rentinud 110 wakkamaa à 3½ Rb. wakkamaa, kelle eest ma eddimalt 385 Rb. renti maksin ja perrast 400 R. agga sedda mad ei olle minno arwust mitte 100 wakka mad täis ollemas ja nõuan selle ülle Klause käest  igga aastane rohkem maksetud rent taggasi.

Jürri Klaus tulli ette ja ütles: nende ehhituste eest ollen ma neile kiik wälja maksnud mis nad sinna ehhitanud ja se 8 süld palutus puud ollin igga aastal minna agga hea mele perrast Temmale annud agga mis Temmal weel samata 13 sülda ei saan ma mitte andma ja sedda 2 wakka rükid ei ollen ma mitte aeda teggijatele käskinud anda ja ei olle ka Temal neid rükkid minno käest nõuda ja se ma on neile ette näidatud tükki perra renditud aga mitte wakka maa wisil.

Hindrik Kõra ja Johan Kõra ütlesiwad et olleme aga tarre ehhituse eest Klause käest sanud 50 R. kedda meie mitte ei nõua ja Aeda teggiatele olli ka 30 R. maksnud agga nende ülles antud teiste honete ehhituste eest ei olle Klaos weel mitte middagi maksnud ja selle eest tahhame meie suremas kohtus wannet anda et Klaus se maa 110 wakkama eest meile on rentinud.

Jürri Klaus ütles selle olli ehhitus meie tetta et nemmad oddawam rent se on 3½ R wakka maa pealt maksiwad renti ja andko nemmad selle ülle tunnistus et ehhituse eest ollen lubbanud neile maksa.

Hindrik Kõra ja Johan Kõra ütlesiwad se on kül õige et meil wakkamaa rent 3½ Rubla olli kaubeldud ja need honed mis sinna ehhitame saab Klaus meile ehhitus rahha wälja maksma.

Johan Kõra tulli 11 Februaril ette ja näitas omma rendi Kwitungid et Temmal selle aasta rent 306 R, h. Klausele ärra makstud ja nimmelt Kwitung 1 Märtsil 1882 200 Rb ja 28 Octobril 1882 106 Rubla hõb. nink on siis weel selle käen ollew aasta eest rent maksta 64 Rb. hõb.

Mõistus 11 Februaril 1883.

1) Et Johan Kõra awwalike Kwitungide perra weel selle asta rendiga wõlgub 94 R peab Temma 14 päewa sissen se 94 Rb. h. Klausele ärra maksma.

2) Et Johan Kõra enne iggal rendi aastal Klause käest 8 süld puid on sanud peab ka Klaus nüid need sisse jänud puud 13 sülda Kõrale ärra maksma ehk kui puid ei annab siis peab 13 sülla puie eest maksma 2 Rubla sülli summa 26 R. h. 

3) Et Hindrik Kõra ja Johan Kõra need honed enda kuluga wastse platsi peale on ehhitanud ja se ehhituse Material weddanud peab Klaus se ehhitus kullo Kogokonna kohto ülle kaemise perra Johan Kõrale maksma 

	Rubla
Ello tarre Materiali weddo ja ülles teggemine	60
Üks tulutuse kamber	50
üks laut ja küin	60
Saun ja kodda	60
Küin ja laut	15
Aeda Materiali weddo	15

ja se nimmetud ehhituste rahha peab Jürri Klaus Hindrik ja Johan Kõrale 23 Aprilil 1883 wälja maksma.

4) Et Kõral selle 2 wakka rükkite ülle mis Aeda teggijatele on antnud tunnistust ei olle on tühjaks arwatud.

5) Et Kõral selle ülle ühtegi tunnistust ei olle et wakka maa wisil se ma on Klaose käest rentinud on Temma üllem seiswew nõudmine tühjaks arwatud.

Kohto lauan olliwa:

Kohtomees Johan Kärik XXX

" Jürri Lipp XXX

" Margus Koort XXX

Jürri Klaosele ja Hindrik nink Johan Kõrale sai mõistus 11 Februaril säeduselikul kombel ette kulutud.

Johan Kõra olli se üllem seisew käenollew aasta rendi eest 94 Rb Jürri Klaosele kogokonna kohto een ärra maksnud.

Kogokonna kohto kirjutaja M. Baumann /allkiri/

Johan Kõra ja Hindrik Kõra on Protokolli Kogokonna Kohtust 16mal Februaril wälja wõtnuwad et selle mõistusega rahhul ei olla nink tahta suremat kohhut nõuda.

Kogokonna kohto kirjut. M. Baumann /allkiri/

Jürri Klaos on Protokolli kogokonna kohtust wälja wõtnud 17mal Februaril 1883.

Kog.kirjut. M. Baumann /allkiri/