PROTOKOLL

Võru: Lepinguraamat (1891-1901)

LeidandmedEAA.3381.1.29
Kaader
110
111
Daatum04.03.1896
Protokolli number4
Protokolli teema7. Maade ja hoonete rentimine, mõõtmine ja pärandamine. Ehitamine. Suhted mõisa ja kroonuga.

II Wõru Ülema Talorahwa kohtu jaoskonna 15 walla kohus 4 martzil 1896 aastal

   Juures olli Kohtu Eesistuja M. parweots

                       Kohtu liige H. Sibbol

                        Kohtu liige O. Pille

Ette tulli Wõru walla Danieli talo omanik Peter Saarnitz nink Aleksandri walla liige Johan Mihkli poig Sarri nink palusid eneste wahel tehtud suusõnalist leppingut walla kohtu akti raamatuse kirjotada nink kinnitada 

Lepping om järgmine

1, Peter Saarnitz annab oma Danieli talu Nr 110 mis om Wõru Kreisis Wõru wallas kige tema peralt olemistega nagu se talo koha kaardis seisab Johan Sarri kätte üttes aastas rendile se om 23 aprilist 1896 aastal kooni 23 aprilini 1897 aastal  Wälja om arwatu selles leppingu II punktis nimitedu maa tük midda Peter Saar-

nitz omale jättab

2, Rendile andjale Peter Saarnitsale jääb hendale pruukida sellest talomaast eraldi olew maa tük talu Nr 111. ja 120 maade wahel seitse wakkamaad suur ja wastse aida ja elo tare takkan ollew aija maa ja Kroonu metsa Puura, jau seen olew Palk oja niit umbes nelja kolmandiku ala.

3, Rentnik Johan Sarri massab selle Danieli Nr 110 talu renditu maa eest /200/ kaks sadda rubla renti aastast ja nimelt nüüd leppingu tegemise ajal poole se om /100/ /üks sadda rublit ja teine pool üks sadda rublat 1 nowembril ette ära 

Rendile andja P. Saarnitsu woliniku Paul Linna kätte 

4, Rentnik saab talo hoonetest omale pruuki nimelt elo tarest poole nii kui kaetu ja näidatu om elo tare al seiswa köögi ja keldre, ja ülematse köögi ainuld söögi tegemise tarbis, kats wanna ja utz wastsene ait aija pooline, karja laut kõlgusega, tall ja tõlla hoone tallist jääb ütz lahtre rendile andja pruukida rehe tare, ümbre olewa ruumidega. Rendile andjale jääb ka oigus ja lubba rehe mann ja rehes tarwilise töö ära teha  Elu tare küttawa kaks nadalat rentnik ja üks nadal rendile andja

5, Rentniku karjas käiwad ka rendile andja omad lehmad ja lambad rentniku karjuse hoitmise al ilma massuda ni sama annab ka hobbuse söötmise platsis karja maad soo weerde ja ristikheina kandsude peale senna kus rentnik omad hobused paneb.

6, 1896 aastal saab rendile andja pruukida sonnik lamba laudast ja ühe lahtre seest hobbuse tallist ja edaspaidisel ajal ennegi se mes ta oma elajadega teha jõuab. -

7, Rentnik peab talu hoonete kattused ja aijad korra hoidma ja parandama mille juure omanik aijade parandamises materiali annab ni samoti peab ka usaija puhta hoitma ja ei woi karja mitte muijal kui kapsta aija maa pääl ehk laudan hoita

8, Rentnik wottab oma kohuses kõik talu päält nõwwetawad orjused nagu teesäädmised Jaama monna ja keriku massud täita üksi rahalikud maksud walja arwata.

9, Tulegapeab rentnik igal pool ette waatlikuld ümbre käima ja peab ka tule kahju juhtumise kõrral seltsi nõudmise järgi kahju saajale materiali juure weddama.

10, Rentnik peab egal kewadel ristikheina rüa peale külwama kohe 1896 a. kohe rendile andja seemne annab edaspidi rentnik oma seemnega.

11, Pollud peab rentnik kõik nurmede moodi piddama ni et iga aasta kaks nurme ristikheina al seisab oma korra järgi. -

12, Talu peralt olewast metsast ja wosast ei ole rentnikul lubba omal wolil midagi wõtta ega pruukida. -

13, Nurmed mes sügise peawad üles künnetud saama peab rentnik kõik üles kündma ja massab kui sedda ei tee 2 rubla wakkamaa pealt rendile andjale. Rükka peab kaest andmise ajal seitse wakkamaad hää seemnega maha külwetu olema

14, Talu pohku heino ja aganid ei tohi rentnik talust wälja muwwa ega lainata ega ise ara weddada.

15, Üles ütlemine om 1896 aastal Jakobi päiwal se om 25 juulil molemilt poolt lubatud eddasi rentimise juures om Johan Sarjal alati ees õigus

                                                                  P. Saarnitz

                                                                   J Sarri

Et eenseiswa lepping walla kohtus pooltele ette loetud ja et rendile andja Peter Saarnitz nink rentnik Johan Sarri peale leppingu ette lugemise henda selle lep-

pinguga rahule olewad tunistasid nink et leppingu tegija Peter Saarnitz walla kohtu liikmedele palelikuld tuntawa ent rentnik Johan Sarri Aleksandri walla kirjo-

taja P. Linna tunistuse jarele walla kohtu liikmedele tuntaw olli tunistawa alkirjadega

                           Kohtu Eesistuja M Parweots

                           Kohtu liige O. Pille

                           Kohtu liige H. Sibbol.

                                                         Kirjotaja M Melz.

II Wõru Ülema Talorahwa kohtu jaoskonna 15 walla kohus 4 martzil 1896 aastal

   Juures olli Kohtu Eesistuja M. parweots

                       Kohtu liige H. Sibbol

                        Kohtu liige O. Pille

Ette tulli Wõru walla Danieli talo omanik Peter Saarnitz nink Aleksandri walla liige Johan Mihkli poig Sarri nink palusid eneste wahel tehtud suusõnalist leppingut walla kohtu akti raamatuse kirjotada nink kinnitada 

Lepping om järgmine

1, Peter Saarnitz annab oma Danieli talu Nr 110 mis om Wõru Kreisis Wõru wallas kige tema peralt olemistega nagu se talo koha kaardis seisab Johan Sarri kätte üttes aastas rendile se om 23 aprilist 1896 aastal kooni 23 aprilini 1897 aastal  Wälja om arwatu selles leppingu II punktis nimitedu maa tük midda Peter Saar-

nitz omale jättab

2, Rendile andjale Peter Saarnitsale jääb hendale pruukida sellest talomaast eraldi olew maa tük talu Nr 111. ja 120 maade wahel seitse wakkamaad suur ja wastse aida ja elo tare takkan ollew aija maa ja Kroonu metsa Puura, jau seen olew Palk oja niit umbes nelja kolmandiku ala.

3, Rentnik Johan Sarri massab selle Danieli Nr 110 talu renditu maa eest /200/ kaks sadda rubla renti aastast ja nimelt nüüd leppingu tegemise ajal poole se om /100/ /üks sadda rublit ja teine pool üks sadda rublat 1 nowembril ette ära 

Rendile andja P. Saarnitsu woliniku Paul Linna kätte 

4, Rentnik saab talo hoonetest omale pruuki nimelt elo tarest poole nii kui kaetu ja näidatu om elo tare al seiswa köögi ja keldre, ja ülematse köögi ainuld söögi tegemise tarbis, kats wanna ja utz wastsene ait aija pooline, karja laut kõlgusega, tall ja tõlla hoone tallist jääb ütz lahtre rendile andja pruukida rehe tare, ümbre olewa ruumidega. Rendile andjale jääb ka oigus ja lubba rehe mann ja rehes tarwilise töö ära teha  Elu tare küttawa kaks nadalat rentnik ja üks nadal rendile andja

5, Rentniku karjas käiwad ka rendile andja omad lehmad ja lambad rentniku karjuse hoitmise al ilma massuda ni sama annab ka hobbuse söötmise platsis karja maad soo weerde ja ristikheina kandsude peale senna kus rentnik omad hobused paneb.

6, 1896 aastal saab rendile andja pruukida sonnik lamba laudast ja ühe lahtre seest hobbuse tallist ja edaspaidisel ajal ennegi se mes ta oma elajadega teha jõuab. -

7, Rentnik peab talu hoonete kattused ja aijad korra hoidma ja parandama mille juure omanik aijade parandamises materiali annab ni samoti peab ka usaija puhta hoitma ja ei woi karja mitte muijal kui kapsta aija maa pääl ehk laudan hoita

8, Rentnik wottab oma kohuses kõik talu päält nõwwetawad orjused nagu teesäädmised Jaama monna ja keriku massud täita üksi rahalikud maksud walja arwata.

9, Tulegapeab rentnik igal pool ette waatlikuld ümbre käima ja peab ka tule kahju juhtumise kõrral seltsi nõudmise järgi kahju saajale materiali juure weddama.

10, Rentnik peab egal kewadel ristikheina rüa peale külwama kohe 1896 a. kohe rendile andja seemne annab edaspidi rentnik oma seemnega.

11, Pollud peab rentnik kõik nurmede moodi piddama ni et iga aasta kaks nurme ristikheina al seisab oma korra järgi. -

12, Talu peralt olewast metsast ja wosast ei ole rentnikul lubba omal wolil midagi wõtta ega pruukida. -

13, Nurmed mes sügise peawad üles künnetud saama peab rentnik kõik üles kündma ja massab kui sedda ei tee 2 rubla wakkamaa pealt rendile andjale. Rükka peab kaest andmise ajal seitse wakkamaad hää seemnega maha külwetu olema

14, Talu pohku heino ja aganid ei tohi rentnik talust wälja muwwa ega lainata ega ise ara weddada.

15, Üles ütlemine om 1896 aastal Jakobi päiwal se om 25 juulil molemilt poolt lubatud eddasi rentimise juures om Johan Sarjal alati ees õigus

                                                                  P. Saarnitz

                                                                   J Sarri

Et eenseiswa lepping walla kohtus pooltele ette loetud ja et rendile andja Peter Saarnitz nink rentnik Johan Sarri peale leppingu ette lugemise henda selle lep-

pinguga rahule olewad tunistasid nink et leppingu tegija Peter Saarnitz walla kohtu liikmedele palelikuld tuntawa ent rentnik Johan Sarri Aleksandri walla kirjo-

taja P. Linna tunistuse jarele walla kohtu liikmedele tuntaw olli tunistawa alkirjadega

                           Kohtu Eesistuja M Parweots

                           Kohtu liige O. Pille

                           Kohtu liige H. Sibbol.

                                                         Kirjotaja M Melz.