Andis kohtusse üles Peeter Sinem Ehmjast, et Hans Õunpu siitsammast wallast on tema poja Jaani käest Peetri (H. Õunpu.) pere tuas 25 rubla raha wastu wõtnud selle lubamisega, Nääri kuus 1873, et tõutanud seda Haapsalu tohtri herradele ettemaksta, mis Jaan Sinemi wiga otsides kroonu teenistusest saaks päästma.
Wastu wõtmise aegus kroonu teenistusese aga olla nemad (J. ja P. Sinem) aru saanud, et Hans seda raha mitte senna asja tarwis ei ole pruukinud, waid et tema selle asja pärast tagasi tulnud, et oma wanemate toitja kirja jäänud, sellepärast on nemad pärast seda Hans Õunpu käest raha tagasi pärinud, aga Hans Õunpu ei olla rohkem tagasi maksnud kui 20 rubl ja wiis rubla omale ühe Jürgensi emanda kätte andnud, kes seda asja tema asemel lubanud toimetada, ja et see seda wiit rubla ka temale enam ei ole tagasi maksnud. Pealtnägiaks selle 20 rubl raha tagasi andmise juures ja selle 5 rubla õienduse pärast nimetas ta Jaan Tomini Ehmjast, kes sel korral nende juures olnud.
Ette sai kutsutud Hans Õunpu ja selle kaebduse peale aru nõutud. Tema aga wabandas kõwaste ja ei ütelnud ennast sest rahast midagi teadwad, ei wastuwõtmisest ega tagasi andmisest.
Nüüd sai ettekutsutud Peeter Sinemist ülesantud tunnistaja Jaan Tomin. See ütles ennast tõeste näinud olewad, kui Hans Õunpu Haapsalus Nurga kõrtsi juures plangi ääres 20 rubl raha Jaan Sinemi kätte andnud, üteldes:"Need on kõik alles so oma rahad!" - ka nimetas Jaan Tomin, kuda need mehed (Hans Õunpu, J ja P. Sinem) selle 5 puuduse rubla pärast õiendanud ja üht emandat nimetanud (emanda nime oli unustanud) kelle käes see raha olla, ja mis Hans Õunpu pidanud wäljawõtma ja ka tagasi maksma.
Tunnistuse mehe Jaan Tominiga sai nüüd Hans Õunpu suud suud wasta pandud, ja Hans püüdis seda ka siin ikka waleks teha üteldes, et tema ses rahast mitte üks kopik ei tea ega ole näinud, mis aga muidugi enam kohtu ees ei wõinud maksta, ja sellepärast sai möistetud:
"et Hans Õunpu peab need 5 rubl hõbe weel Jaan Sinemile tagasi maksma ligemaks kohtupääwaks, ja sai ka ühel hoobil aru peetud, et seesugune sääduse wastalik asi saaks pikema ülekuulamiseks suurema kohtudele ette pandud protocolli kirjaga, mis siis ka on sündinud.
Kohtupeawanem: Karel Hanni XXX
Kohtu Kõrwamees: Hans Koppel XXX
Kohtu Kõrwamees: Willem Mattisow XXX
Kirjutaja MJaanson <allkiri>
I Protocoll on Keiserihter herra Baron v. Huene kätte läkitatud tema soowimise peale.
Selle kohtu otsuse kuulutamise järel ütles Hans Õunpu, tema midagi ei maksa, ja sai sedamööda tallitaja Jüri Rötkasele käsk antud, üht loome temal kinnituse alla panna, et kui see raha tulewaks kohtupääwaks tasutud ei ole, seda saaks kihelkonna kohtule ülesantud ja kui see asi saab kinnitud, see lööm wõla ette auksioni wiisil äramüüdud.
II Et pealekaebaja Peter Sinem seda on tellinud, sai siin nimetatud maksu termin pikema aja peale kinnitatud ja nimelt nenda, et ta sügise laatade aegus pidi raha kätte saama (Maij 18, 1873)
Andis kohtusse üles Peeter Sinem Ehmjast, et Hans Õunpu siitsammast wallast on tema poja Jaani käest Peetri (H. Õunpu.) pere tuas 25 rubla raha wastu wõtnud selle lubamisega, Nääri kuus 1873, et tõutanud seda Haapsalu tohtri herradele ettemaksta, mis Jaan Sinemi wiga otsides kroonu teenistusest saaks päästma.
Wastu wõtmise aegus kroonu teenistusese aga olla nemad (J. ja P. Sinem) aru saanud, et Hans seda raha mitte senna asja tarwis ei ole pruukinud, waid et tema selle asja pärast tagasi tulnud, et oma wanemate toitja kirja jäänud, sellepärast on nemad pärast seda Hans Õunpu käest raha tagasi pärinud, aga Hans Õunpu ei olla rohkem tagasi maksnud kui 20 rubl ja wiis rubla omale ühe Jürgensi emanda kätte andnud, kes seda asja tema asemel lubanud toimetada, ja et see seda wiit rubla ka temale enam ei ole tagasi maksnud. Pealtnägiaks selle 20 rubl raha tagasi andmise juures ja selle 5 rubla õienduse pärast nimetas ta Jaan Tomini Ehmjast, kes sel korral nende juures olnud.
Ette sai kutsutud Hans Õunpu ja selle kaebduse peale aru nõutud. Tema aga wabandas kõwaste ja ei ütelnud ennast sest rahast midagi teadwad, ei wastuwõtmisest ega tagasi andmisest.
Nüüd sai ettekutsutud Peeter Sinemist ülesantud tunnistaja Jaan Tomin. See ütles ennast tõeste näinud olewad, kui Hans Õunpu Haapsalus Nurga kõrtsi juures plangi ääres 20 rubl raha Jaan Sinemi kätte andnud, üteldes:"Need on kõik alles so oma rahad!" - ka nimetas Jaan Tomin, kuda need mehed (Hans Õunpu, J ja P. Sinem) selle 5 puuduse rubla pärast õiendanud ja üht emandat nimetanud (emanda nime oli unustanud) kelle käes see raha olla, ja mis Hans Õunpu pidanud wäljawõtma ja ka tagasi maksma.
Tunnistuse mehe Jaan Tominiga sai nüüd Hans Õunpu suud suud wasta pandud, ja Hans püüdis seda ka siin ikka waleks teha üteldes, et tema ses rahast mitte üks kopik ei tea ega ole näinud, mis aga muidugi enam kohtu ees ei wõinud maksta, ja sellepärast sai möistetud:
"et Hans Õunpu peab need 5 rubl hõbe weel Jaan Sinemile tagasi maksma ligemaks kohtupääwaks, ja sai ka ühel hoobil aru peetud, et seesugune sääduse wastalik asi saaks pikema ülekuulamiseks suurema kohtudele ette pandud protocolli kirjaga, mis siis ka on sündinud.
Kohtupeawanem: Karel Hanni XXX
Kohtu Kõrwamees: Hans Koppel XXX
Kohtu Kõrwamees: Willem Mattisow XXX
Kirjutaja MJaanson <allkiri>
I Protocoll on Keiserihter herra Baron v. Huene kätte läkitatud tema soowimise peale.
Selle kohtu otsuse kuulutamise järel ütles Hans Õunpu, tema midagi ei maksa, ja sai sedamööda tallitaja Jüri Rötkasele käsk antud, üht loome temal kinnituse alla panna, et kui see raha tulewaks kohtupääwaks tasutud ei ole, seda saaks kihelkonna kohtule ülesantud ja kui see asi saab kinnitud, see lööm wõla ette auksioni wiisil äramüüdud.
II Et pealekaebaja Peter Sinem seda on tellinud, sai siin nimetatud maksu termin pikema aja peale kinnitatud ja nimelt nenda, et ta sügise laatade aegus pidi raha kätte saama (Maij 18, 1873)
