Krimanni Kogokonna kohtus 7 Januaril 1883.
Jürri Klaos tulli ette ja kaebas et mul on walla käest sada ütte aasta laua ja latti leikamise rahha 18 R 84 Cop. ja ollin ka üks aasta wallale lainanud 19 laua palki 4 süld 2 jalg pitkad nink 12-13 tolli jämmedad nink nõuan nüid et wald peab mulle need palgid rahhaga maksma igga palgi pealt 5 R h. Summa 95 R h.
Wallawanem astus Wallawalitsuse nimel ette ja ütles seperrast on jo Jürri Klaust mittod korda seie kutsutud nende walla palkide perrast selletust andma agga Temma ei olle tulnud egga selletust andnud se on Wallawanem Johan Otti aego sai Roijo Saeweski manno walla polest 54 laua palki widud mis ka 11. 12 ja 13 tolli jämmedad olnud nink 4 süld 2 jalg pitkad aga neist palkidest ei olnud Jürri Klaus rohkem ärra leiganud kui aga 48 lauda mis Mõisale said antud ja 51 latti mis wallale said ja teisel aastal kui minna Wallawanem ollin läksin Jürri Klause manno ja nõudsin et kui paljo weel walla palka siin leikamata on siis näitas Jürri Klaus et siin on weel wallal 14 palki perra jänud ja mis ülle selle on siin minno palgid ollemas. Sepeale ütlesin minna et siin peab jo wallal rohkem palkisid perra jänud ollema, agga Jürri Klaus ütles: minna ei tean kus nad on jänud, muud kui 14 palki on siin wallal ollemas ja mis peale se siin on enda palgid, nink ollin siis sel korral Josep Klaosenil need 14 palki lasknud kässite lattidest ärra leigata ja maksin 6 R 50 kop latti 100 pealt ja ollen ka siis sel korral Jürri Klaose käest lainanud mis Temma enda palgid ütles ollema 19 palki mis 11, 12 ja 13 tolli jämmedad olliwad nink lasksin ka need 19 palki Josep Klaosenil kässitse ärra leigata selle et Jürri Klaosse Saeweski katski olli ja mitte leigata ei sanud, nink palun et wanna Wallawanem kelle aego need 48 lauda ja 51 latti leigatud said selle ülle selletust peab andma ja Wanna Wallawanem Johan Otti aego said ka Roijo tammi silla tarwis 6 talla 6½ süld pitkad ja 64 silla palki wälja weetud aga et walmis ei teinud ei sanud wald silda peale tetta ja olli Klaus need 64 silla palki ja 2 talla ärra prukinud omma liig Tammi teggemise peale agga et neid palkisid teine aasta enam sääl alles ei olnud ja Tarto silla kohhus sundis et wald peab silla peale teggema olli wald jälle wastsest 2 talla ja 64 silla palki tonud kellest sild sai peale tehtud ja nõuan et Klaos peab need nimmetud palgid wallale taggasi andma ja siis saan ka Temma käest lainatud 19 palki Temmale ärra andma.
Wanna Wallawanem Johan Otti Wastse-Kustest sai keiserliko Kihelkonna kohto läbbi 11 Febrist seie kohto ette talitud.
Johan Otti ei olnud mitte 19 Febr. seie kohto ette tulnud.
Johan Otti Wastse-Kustest sai 4 Märtsil seie kohto ette talitud.
Wanna Wallawanem Johan Otti Wastse-Kustest tulli 4 Märtsil ette ja ütles: et se on õige et Jürri Klaose Saeweski manno sai minno ameti aego wallal 54 Saepalki wiidud ja olli agga neist palkidest ärra leiganud Mõisale wõlgo wõetus lauad ja ka wallale mõnni latt agga sedda mul ei olle ennam õigete meles mitto lauda Mõisale sai ja mitto latti wallale sai, aga et Klaus wee puduse perrast ennam neid palkisid leigata ei sanud jäi se töö polele ja minnust ka se leikamise Rechnung teggemata agga sedda ma tean et wallale suggugi neist Klaose leigatud laudust ei sanud ja Wastne wallawanem Mart Kärik olli lasknud teine aasta need palgid mis sinna jäiwad kässitse ärra leigata ja se on ka õige et Wald Roijo silla manno olli weddanud 6 talla 6½ süld pitkad ja ka 64 silla pealis palki mis minna senni kauast Jürri Klause hole alla andsin kui Temma Tammi kastid walmis teeb et Sild wõib peale tetta, aga et Jürri Klaos sel aastal Tammi kastisid walmis ei teinud ollid need 64 silla palki ja 2 talla ärra kaddunud, siis ütles Klaos et 2 talla ollen enda rehhe tallast wõtnud ja muist silla puist ollen enda liig Tammi silla peale pandnusd ja ossast on nisamoti siit ärra kaddunud, aga Tarto silla kohhus sundis et wald peab 2 näddali aija sissen sild peale pannema ja Klause käest need ärra kaddunud palgid nõudma siis olli wald jälle wastsest silla palgid ja 2 talla manno weddanud ja sild ärra teinud agga peale se sain minna ametist wallale ja ei tean kas wald on need palgid kätte sanud wõi mitte.
Jürri Klaos sai ette kutsutud ja küssitud et mitto plaki on Temma laudust leiganud ja mitto palki lattidest leiganud ja kui paljo laudo ja lattisid on temma wallale ärra andnud. Jürri Klaos ütles: sedda ma ei tean mitte kui paljo sai laudo ja lattisid leigata ja ei tean ka mitto palki sai leigatud agga palgi leikamise hind laudust leigata olli 50 kop. ja latti 100 pealt 10 R.h. ja se leikamise Rehnung on agga mul walla käest sada 18 R. 84 Cop. ja sedda ei olle mul meles kas need 2 silla talla ollid minno rehhe tallast widud wõi mitte ja sedda ma ei tean kuhho need silla palgid ja laua palgid säält ollid ärra kaddunud ja ega mitte minna walla palkide waht ei olnud et minno käest neid nõuetakse ja üks ssata ollin ka wallale 30 wakka kustutud lupja annud ja nõuan 80 Cop wak Summa 24 R.h.
Wallawanem Mart Kärik ütles: et Jürri Klaus siin kohto een üttelnud et Temma mitte ei teab mitto palki laudust ja mitto palki lattidest on leigatud sanud agga kust Temma siis sedda teab et Temmal laua ja latti leikamise rahha 18 R 80 Cop sada on agga ni kui minna tean et rohkem ei sanud Saeweskiga leigatud kui 48 lauda ja 51 latti ja teiseks et Jürri Klaose walitsuse alla Roijo weski manno need 54 laua palki ja ka 64 silla palki sai weetud peab Temma ka need ärra kaddunud palgid wallale ärra andma mis Temma enda tarwituse peale on ärra prukinud ja kolmandeks ollin minna üks aasta Klaose käest 30 wakka lupja otstnud 50 kop wak nink sai se assi Kogokonna kohto een selletud ja se lubja rahha 15 R õkwa selsammal korral Klaose wõlgo jänud Pearahha ette Pearahha ramatusse ärra kirjutud nink ei olle Temmal ennam middagi lubja rahha nõuda.
Wöörmünder Mihkel Päiw tulli ette ja ütles se on õige et Jürri Klaos laskis se lubja rahha 15 R, mis ka nimmelt Pearahha ramatusse sai ärra kirjutud et lubja rahhast on Temma wõlg tassa kirjutud ja Klaus olli ka weel enda wõlla tassumiseks 13 R manno maksnud.
Jaan Põdderson tulli ette ja ütles: minna näggin et Klaose weski Sell Kühns Roijo weski man walla palkisid Segga pakkudest katski leikas, agga sedda ma ei tean kui paljo Temma olli walla palkisid wõtnud.
Mõistus: 4 Märtsil 1883.
Et Jürri Klausel selle ülle ühtegi arwo anda ei olle et mitto palki Temma wallale laudust on leiganud ja kui paljo mitto palki lattidest leiganud nink Klaus sedda leikamise rahha aga hoopi arwamise perra nõuab on kogokonna kohhus arwanud 48 leigatud laua peale 10 palki ja 51 latti peale 3 palki se on Summa 13 palki ja wallawallitsus peab Jürri Klausele maksma 10 leigatud laua palgi eest 5 R. h. ja 51 latti leikamise eest 3 R 57 Cop. se on ütte Summa 8 R. 57 k. nink on siis wald sest 54 laua palgist mis Roijo weski mano sai Klause kätte widud kätte sanud ja nimmelt: Klaus olli omma weskiga leiganud laudust ja lattidest 13 palki ja wald olli isse kässite leigata lasnud 14 palki se on Summa 27 palki nink on selle järrel pudus wõi Klaose käest sada 27 laua palki agga et Jürri Klaus on 19 palki wallale lainanud siis on need 19 palki walla 27 palgist mahha arwata nink jäeb siis weel selle järrele Jürri Klaosel wallale anda 8 laua üalki 64 silla palki nink 2 talla palki mis aga Jürri Klaos 4 näddala aija sissen peab wallale ärra andma selle et Temma weski ja wallitsuse alt on need palgid ärra kaddunud wõi isse ärra prukinud ja kui mitte selle termini sissen wallale palgid ärra ei annab siis peab need palgid sulla rahaga wallale maksma 8 laua palkide eest 12 R. h. 2 talla eest 6 R ja 64 silla palki eest 26 R. 40 Cop. ütte summa 44 R 40 cop.
Et Jürri Klaose käest ostetud 30 wakka lubja rahha 15 R h. Jürri Klaose wõlgo jänud Pearahha ette Pearahha ramatusse just nimmelt 15 R. h. on sisse kirjutud Klaose wõlla tassumiseks on Temma ilm aego nõudmine tühjaks arwatud sanud.
Kohto lauan olliwa:
Peakohtomees Jaan Põdderson XXX
Kohtomees Johan Kärik XXX
abbi " Jürri Lipp XXX
" " Johan Woites XXX
Jürri Klausele ja wallawalitsusele sai mõistus 4 Märtsil säeduselikul kombel ette kulutud.
Jürri Klaus olli 4 Märtsil Protocolli wälja wõtnud et selle mõistusega rahhul ei olla nink tahta suremat kohhut nõudma.
Peakohtomees Jaan Põdderson XXX
Kirjut. M. Baumann /allkiri/
Krimanni Kogokonna kohtus 7 Januaril 1883.
Jürri Klaos tulli ette ja kaebas et mul on walla käest sada ütte aasta laua ja latti leikamise rahha 18 R 84 Cop. ja ollin ka üks aasta wallale lainanud 19 laua palki 4 süld 2 jalg pitkad nink 12-13 tolli jämmedad nink nõuan nüid et wald peab mulle need palgid rahhaga maksma igga palgi pealt 5 R h. Summa 95 R h.
Wallawanem astus Wallawalitsuse nimel ette ja ütles seperrast on jo Jürri Klaust mittod korda seie kutsutud nende walla palkide perrast selletust andma agga Temma ei olle tulnud egga selletust andnud se on Wallawanem Johan Otti aego sai Roijo Saeweski manno walla polest 54 laua palki widud mis ka 11. 12 ja 13 tolli jämmedad olnud nink 4 süld 2 jalg pitkad aga neist palkidest ei olnud Jürri Klaus rohkem ärra leiganud kui aga 48 lauda mis Mõisale said antud ja 51 latti mis wallale said ja teisel aastal kui minna Wallawanem ollin läksin Jürri Klause manno ja nõudsin et kui paljo weel walla palka siin leikamata on siis näitas Jürri Klaus et siin on weel wallal 14 palki perra jänud ja mis ülle selle on siin minno palgid ollemas. Sepeale ütlesin minna et siin peab jo wallal rohkem palkisid perra jänud ollema, agga Jürri Klaus ütles: minna ei tean kus nad on jänud, muud kui 14 palki on siin wallal ollemas ja mis peale se siin on enda palgid, nink ollin siis sel korral Josep Klaosenil need 14 palki lasknud kässite lattidest ärra leigata ja maksin 6 R 50 kop latti 100 pealt ja ollen ka siis sel korral Jürri Klaose käest lainanud mis Temma enda palgid ütles ollema 19 palki mis 11, 12 ja 13 tolli jämmedad olliwad nink lasksin ka need 19 palki Josep Klaosenil kässitse ärra leigata selle et Jürri Klaosse Saeweski katski olli ja mitte leigata ei sanud, nink palun et wanna Wallawanem kelle aego need 48 lauda ja 51 latti leigatud said selle ülle selletust peab andma ja Wanna Wallawanem Johan Otti aego said ka Roijo tammi silla tarwis 6 talla 6½ süld pitkad ja 64 silla palki wälja weetud aga et walmis ei teinud ei sanud wald silda peale tetta ja olli Klaus need 64 silla palki ja 2 talla ärra prukinud omma liig Tammi teggemise peale agga et neid palkisid teine aasta enam sääl alles ei olnud ja Tarto silla kohhus sundis et wald peab silla peale teggema olli wald jälle wastsest 2 talla ja 64 silla palki tonud kellest sild sai peale tehtud ja nõuan et Klaos peab need nimmetud palgid wallale taggasi andma ja siis saan ka Temma käest lainatud 19 palki Temmale ärra andma.
Wanna Wallawanem Johan Otti Wastse-Kustest sai keiserliko Kihelkonna kohto läbbi 11 Febrist seie kohto ette talitud.
Johan Otti ei olnud mitte 19 Febr. seie kohto ette tulnud.
Johan Otti Wastse-Kustest sai 4 Märtsil seie kohto ette talitud.
Wanna Wallawanem Johan Otti Wastse-Kustest tulli 4 Märtsil ette ja ütles: et se on õige et Jürri Klaose Saeweski manno sai minno ameti aego wallal 54 Saepalki wiidud ja olli agga neist palkidest ärra leiganud Mõisale wõlgo wõetus lauad ja ka wallale mõnni latt agga sedda mul ei olle ennam õigete meles mitto lauda Mõisale sai ja mitto latti wallale sai, aga et Klaus wee puduse perrast ennam neid palkisid leigata ei sanud jäi se töö polele ja minnust ka se leikamise Rechnung teggemata agga sedda ma tean et wallale suggugi neist Klaose leigatud laudust ei sanud ja Wastne wallawanem Mart Kärik olli lasknud teine aasta need palgid mis sinna jäiwad kässitse ärra leigata ja se on ka õige et Wald Roijo silla manno olli weddanud 6 talla 6½ süld pitkad ja ka 64 silla pealis palki mis minna senni kauast Jürri Klause hole alla andsin kui Temma Tammi kastid walmis teeb et Sild wõib peale tetta, aga et Jürri Klaos sel aastal Tammi kastisid walmis ei teinud ollid need 64 silla palki ja 2 talla ärra kaddunud, siis ütles Klaos et 2 talla ollen enda rehhe tallast wõtnud ja muist silla puist ollen enda liig Tammi silla peale pandnusd ja ossast on nisamoti siit ärra kaddunud, aga Tarto silla kohhus sundis et wald peab 2 näddali aija sissen sild peale pannema ja Klause käest need ärra kaddunud palgid nõudma siis olli wald jälle wastsest silla palgid ja 2 talla manno weddanud ja sild ärra teinud agga peale se sain minna ametist wallale ja ei tean kas wald on need palgid kätte sanud wõi mitte.
Jürri Klaos sai ette kutsutud ja küssitud et mitto plaki on Temma laudust leiganud ja mitto palki lattidest leiganud ja kui paljo laudo ja lattisid on temma wallale ärra andnud. Jürri Klaos ütles: sedda ma ei tean mitte kui paljo sai laudo ja lattisid leigata ja ei tean ka mitto palki sai leigatud agga palgi leikamise hind laudust leigata olli 50 kop. ja latti 100 pealt 10 R.h. ja se leikamise Rehnung on agga mul walla käest sada 18 R. 84 Cop. ja sedda ei olle mul meles kas need 2 silla talla ollid minno rehhe tallast widud wõi mitte ja sedda ma ei tean kuhho need silla palgid ja laua palgid säält ollid ärra kaddunud ja ega mitte minna walla palkide waht ei olnud et minno käest neid nõuetakse ja üks ssata ollin ka wallale 30 wakka kustutud lupja annud ja nõuan 80 Cop wak Summa 24 R.h.
Wallawanem Mart Kärik ütles: et Jürri Klaus siin kohto een üttelnud et Temma mitte ei teab mitto palki laudust ja mitto palki lattidest on leigatud sanud agga kust Temma siis sedda teab et Temmal laua ja latti leikamise rahha 18 R 80 Cop sada on agga ni kui minna tean et rohkem ei sanud Saeweskiga leigatud kui 48 lauda ja 51 latti ja teiseks et Jürri Klaose walitsuse alla Roijo weski manno need 54 laua palki ja ka 64 silla palki sai weetud peab Temma ka need ärra kaddunud palgid wallale ärra andma mis Temma enda tarwituse peale on ärra prukinud ja kolmandeks ollin minna üks aasta Klaose käest 30 wakka lupja otstnud 50 kop wak nink sai se assi Kogokonna kohto een selletud ja se lubja rahha 15 R õkwa selsammal korral Klaose wõlgo jänud Pearahha ette Pearahha ramatusse ärra kirjutud nink ei olle Temmal ennam middagi lubja rahha nõuda.
Wöörmünder Mihkel Päiw tulli ette ja ütles se on õige et Jürri Klaos laskis se lubja rahha 15 R, mis ka nimmelt Pearahha ramatusse sai ärra kirjutud et lubja rahhast on Temma wõlg tassa kirjutud ja Klaus olli ka weel enda wõlla tassumiseks 13 R manno maksnud.
Jaan Põdderson tulli ette ja ütles: minna näggin et Klaose weski Sell Kühns Roijo weski man walla palkisid Segga pakkudest katski leikas, agga sedda ma ei tean kui paljo Temma olli walla palkisid wõtnud.
Mõistus: 4 Märtsil 1883.
Et Jürri Klausel selle ülle ühtegi arwo anda ei olle et mitto palki Temma wallale laudust on leiganud ja kui paljo mitto palki lattidest leiganud nink Klaus sedda leikamise rahha aga hoopi arwamise perra nõuab on kogokonna kohhus arwanud 48 leigatud laua peale 10 palki ja 51 latti peale 3 palki se on Summa 13 palki ja wallawallitsus peab Jürri Klausele maksma 10 leigatud laua palgi eest 5 R. h. ja 51 latti leikamise eest 3 R 57 Cop. se on ütte Summa 8 R. 57 k. nink on siis wald sest 54 laua palgist mis Roijo weski mano sai Klause kätte widud kätte sanud ja nimmelt: Klaus olli omma weskiga leiganud laudust ja lattidest 13 palki ja wald olli isse kässite leigata lasnud 14 palki se on Summa 27 palki nink on selle järrel pudus wõi Klaose käest sada 27 laua palki agga et Jürri Klaus on 19 palki wallale lainanud siis on need 19 palki walla 27 palgist mahha arwata nink jäeb siis weel selle järrele Jürri Klaosel wallale anda 8 laua üalki 64 silla palki nink 2 talla palki mis aga Jürri Klaos 4 näddala aija sissen peab wallale ärra andma selle et Temma weski ja wallitsuse alt on need palgid ärra kaddunud wõi isse ärra prukinud ja kui mitte selle termini sissen wallale palgid ärra ei annab siis peab need palgid sulla rahaga wallale maksma 8 laua palkide eest 12 R. h. 2 talla eest 6 R ja 64 silla palki eest 26 R. 40 Cop. ütte summa 44 R 40 cop.
Et Jürri Klaose käest ostetud 30 wakka lubja rahha 15 R h. Jürri Klaose wõlgo jänud Pearahha ette Pearahha ramatusse just nimmelt 15 R. h. on sisse kirjutud Klaose wõlla tassumiseks on Temma ilm aego nõudmine tühjaks arwatud sanud.
Kohto lauan olliwa:
Peakohtomees Jaan Põdderson XXX
Kohtomees Johan Kärik XXX
abbi " Jürri Lipp XXX
" " Johan Woites XXX
Jürri Klausele ja wallawalitsusele sai mõistus 4 Märtsil säeduselikul kombel ette kulutud.
Jürri Klaus olli 4 Märtsil Protocolli wälja wõtnud et selle mõistusega rahhul ei olla nink tahta suremat kohhut nõudma.
Peakohtomees Jaan Põdderson XXX
Kirjut. M. Baumann /allkiri/
