PROTOKOLL

Kadrina: Protokollid (1878-1885)

LeidandmedEAA.3297.1.2
Kaader
10
Daatum22.05.1878
Protokolli number20
Protokolli teema6. Töö- ja teenistussuhted

Kadrina mõisa endine piimarentnik Alexander Urm kaebab mõisa rentnik Kusik peale, temmal olnud selle käest õigus saada, et mõisa piimanõud pesseb, nüüd olla agga temma omma tüdruk 2. aastad sedda ammetid piddanud ja riistad pesnud kelle eest 2. aasta pealt 24 rubla nõuab. Eddasi nõuab temma rentherra Kusiku käest:

lihha suitsetamise eest 1. rubla 50. kop.
lihha weeminne linna ja müüminne Tartus 2. rubla -
wassika weemine Tartu 1. rubla-
hobbuse weenud linna 1. rubla 50 kop.
Selters ja kõik muu kraami weddu Tartust 2. aasta aia sees 5. rubla
põrsa wiimine Mustwe 1. rubla
ree kullutamine Teilstes 1. rubla

Sellepeale rentherra Kusik kohtu ette kutsutud, temmale kaebdus ettepandut, mis peale temma kostab, et se nenda olla, rentnik Urm olla keik sedda tehnud agga, temma poolest maksetud, tüdruku tallituse eest nõudnud ja rentnik wiimne kord  sissekaebamise juures 2. wakka aastas, selle wasta nõuab temma:

sea karjas käiminne 24. rubla
2. aasta korteris piddamine 200 rubla
sahwri üüri rahha  15 rubla
keldri üüri  rahha 15 rubla

peale selle nimmetab temma, et kontrakti järrele piddanud rentnik igga kuu 1.  päewal omma wiimse kuurent, ärramaksma, jätnud agga ikka termin täitmatta s. o. maksnud palju hiljem ärra, seläbbi igga kuu omma kontrakti murdnud, ka olleks rentnik wõinud igga kuu rehnungi juures omma nõudminne mahhaarwata. Lõppeks nõuab temma selle wiiwitud rahha maksa intres, agga olla kautsioni kätte annud.

Rentnik Urm ütleb, et temma sead olla mõisa karjas käinud, korter piddanud prii ollema, sahwer ja kelder olnud temma käes mõnni päew.  Kontrahti kinnituseks olnud  kautsion  sees mis illuste kätte antud.

           Kohhus mõistis: kaebaja Alexander Urm kaebuse tühjaks, sest piima ramatu järrele polle se millalgi omma maksu terminid täitnud, peale selle olleks ta wõinud  ommad nüüd üllesantud nõudmised kohhe ärra rechendada agga ta isse sedda keik ilma tallitanud ja tehnud, et agga rentherra Kusik tedda eddasi peaks , niisama on ka Kusik wastakaebdus ja intressi nõudmine tühjaks mõistetud, sest olli tal tõeste nõudmisi, siis olleks ta  kautsionisse sedda wõinud ärrarechendada.

 /: Sesinnane koggukonna kohtu otsus sai sel 22 mail 1860. a. wäljaantud Tallorahwa seaduse ramatu § § 772 ja 773 juhhatusel kulutud, ja õppuse kirjad wäljantud:/

                                                                    xxx Jakob Annask, pea

                                                                    xxx Gustaw Terras, kohtumees

                                                                    xxx Jakob Lauer, kohtumees. 

Kadrina mõisa endine piimarentnik Alexander Urm kaebab mõisa rentnik Kusik peale, temmal olnud selle käest õigus saada, et mõisa piimanõud pesseb, nüüd olla agga temma omma tüdruk 2. aastad sedda ammetid piddanud ja riistad pesnud kelle eest 2. aasta pealt 24 rubla nõuab. Eddasi nõuab temma rentherra Kusiku käest:

lihha suitsetamise eest 1. rubla 50. kop.
lihha weeminne linna ja müüminne Tartus 2. rubla -
wassika weemine Tartu 1. rubla-
hobbuse weenud linna 1. rubla 50 kop.
Selters ja kõik muu kraami weddu Tartust 2. aasta aia sees 5. rubla
põrsa wiimine Mustwe 1. rubla
ree kullutamine Teilstes 1. rubla

Sellepeale rentherra Kusik kohtu ette kutsutud, temmale kaebdus ettepandut, mis peale temma kostab, et se nenda olla, rentnik Urm olla keik sedda tehnud agga, temma poolest maksetud, tüdruku tallituse eest nõudnud ja rentnik wiimne kord  sissekaebamise juures 2. wakka aastas, selle wasta nõuab temma:

sea karjas käiminne 24. rubla
2. aasta korteris piddamine 200 rubla
sahwri üüri rahha  15 rubla
keldri üüri  rahha 15 rubla

peale selle nimmetab temma, et kontrakti järrele piddanud rentnik igga kuu 1.  päewal omma wiimse kuurent, ärramaksma, jätnud agga ikka termin täitmatta s. o. maksnud palju hiljem ärra, seläbbi igga kuu omma kontrakti murdnud, ka olleks rentnik wõinud igga kuu rehnungi juures omma nõudminne mahhaarwata. Lõppeks nõuab temma selle wiiwitud rahha maksa intres, agga olla kautsioni kätte annud.

Rentnik Urm ütleb, et temma sead olla mõisa karjas käinud, korter piddanud prii ollema, sahwer ja kelder olnud temma käes mõnni päew.  Kontrahti kinnituseks olnud  kautsion  sees mis illuste kätte antud.

           Kohhus mõistis: kaebaja Alexander Urm kaebuse tühjaks, sest piima ramatu järrele polle se millalgi omma maksu terminid täitnud, peale selle olleks ta wõinud  ommad nüüd üllesantud nõudmised kohhe ärra rechendada agga ta isse sedda keik ilma tallitanud ja tehnud, et agga rentherra Kusik tedda eddasi peaks , niisama on ka Kusik wastakaebdus ja intressi nõudmine tühjaks mõistetud, sest olli tal tõeste nõudmisi, siis olleks ta  kautsionisse sedda wõinud ärrarechendada.

 /: Sesinnane koggukonna kohtu otsus sai sel 22 mail 1860. a. wäljaantud Tallorahwa seaduse ramatu § § 772 ja 773 juhhatusel kulutud, ja õppuse kirjad wäljantud:/

                                                                    xxx Jakob Annask, pea

                                                                    xxx Gustaw Terras, kohtumees

                                                                    xxx Jakob Lauer, kohtumees. 


TAGASI KUVA MÄRGENDUS