Hans Reimann kaebas, üks tük heinamaad mis ta siamaale on niitnud, peab ta nüüd ülema kohtu moistuse järgi küla karjamaaks maha jätma, seperast nõuab ta, et teised küla peremehed ka need maatükkit mis nad karjamaast pölluks ehk heinamaaks on siamaale prukinud karjamaaks peawad maha jätma, ja teiseks on tema käest need heinad mis ta kõnesolewa heinama pealt niitnud Ado Männik ärawõtnud mis 50 leisikat olnud, ta palub et need temale saaks katte moistetud.
Peraküla peremeestest olli tulnud Tönnis Põdder, Hans Siimonlatzer, Hans Jaakson, Tonnis Nommik, Ado Männik ja wastasid Hans Reimanni kaebuse peale, et neil ühtegi karjamaad põlluks ei ole küntud, ei ka heinamaaks prukitud ei sa, seperast ei tea nad ka kedagi neist tükkitest karjamaks maha jätta mis nad siamaale on prukinud, ja neid heinu ei woi nad mitte Hans Reimannil tagasi anda, mis ta siin nouab, sest et ta ülekohtusel wiisil neid kula karjamaa pealt niitnud, mis tal mitte õigus ei ole teha olnud, nad paluwad et se 50 leisikat heinu oksjoni wiisi saaks ära müitud ja se raha walla waestel antud.
Et Kohtu kaijatel ühtegi enamb ette tua ei olnud sai se
Mõistus:
Kui Hans Reimann sellega rahu ei taha olla kuidas teised Küla peremehed oma põllut prugiwad, siis peab ta maamõõdja läbi näitada laskma, kust koha pealt kegi karjamaad on künnut, kus siis selle üle üks otsus tehtud saab, kuidas nisuguste põldudega ümber käitud saab; need nõutud 50 leisikat heinu saab walla waeste heaks äramütud.
Se Moistus sai kuulutud
Hans Reimann kaebas, üks tük heinamaad mis ta siamaale on niitnud, peab ta nüüd ülema kohtu moistuse järgi küla karjamaaks maha jätma, seperast nõuab ta, et teised küla peremehed ka need maatükkit mis nad karjamaast pölluks ehk heinamaaks on siamaale prukinud karjamaaks peawad maha jätma, ja teiseks on tema käest need heinad mis ta kõnesolewa heinama pealt niitnud Ado Männik ärawõtnud mis 50 leisikat olnud, ta palub et need temale saaks katte moistetud.
Peraküla peremeestest olli tulnud Tönnis Põdder, Hans Siimonlatzer, Hans Jaakson, Tonnis Nommik, Ado Männik ja wastasid Hans Reimanni kaebuse peale, et neil ühtegi karjamaad põlluks ei ole küntud, ei ka heinamaaks prukitud ei sa, seperast ei tea nad ka kedagi neist tükkitest karjamaks maha jätta mis nad siamaale on prukinud, ja neid heinu ei woi nad mitte Hans Reimannil tagasi anda, mis ta siin nouab, sest et ta ülekohtusel wiisil neid kula karjamaa pealt niitnud, mis tal mitte õigus ei ole teha olnud, nad paluwad et se 50 leisikat heinu oksjoni wiisi saaks ära müitud ja se raha walla waestel antud.
Et Kohtu kaijatel ühtegi enamb ette tua ei olnud sai se
Mõistus:
Kui Hans Reimann sellega rahu ei taha olla kuidas teised Küla peremehed oma põllut prugiwad, siis peab ta maamõõdja läbi näitada laskma, kust koha pealt kegi karjamaad on künnut, kus siis selle üle üks otsus tehtud saab, kuidas nisuguste põldudega ümber käitud saab; need nõutud 50 leisikat heinu saab walla waeste heaks äramütud.
Se Moistus sai kuulutud
