Sel. 24 Febroaril 1883.
koos ollid
peakohtomees Maddis Ambos
teine kohtomees Maddis Jõggi
kolmas kohtomees Kusta Mattisen
Sai ette kutsutud selle walla innimenne Mihkel Jallak Toma poeg ja temmale teada antud et Kronometsa Wallitsus on seie kohtole ülles annud. et temma Mihkel Jallak peab kronometsast warrastanud ollema
1 männipuu 63 jalga pikk 14. tolli kannu pealt jämme ja maksab se puu Metsatrahvi säduse pöhja peal 15 Rubl. 44 koppikud mis trahwi temma nenda kohhe peab seie kohto juure ärra maksma.
Mihkel Jallak räkis et Metsahärra Abbi Härra Neumann on Kronometsawahtide Josep Kallaus ja Karel Laurissoniga temma Maja juure tulnud Metsawargust tagga otsima. ja temma juurest üks arschina pikkus pakk leidnud. mis keskpuud leigatud ja temma sedda puud karjamaa Metsast tonud Metsahärra Abbi on agga ütlenud et kui sa se kand näidata woid ja se puu sinna otsa ei passi siis lassen minna sinno kaks ehk kolmkorda Tartu Maa kohtus käija, parremb maksa se trahw ärra mis mõnni Rubla saab suur ollema ja on temma siis sellepeale ütlenud et temma se puu kronometsast tonud arwates et temmal siis Tartu sõitmist ei olle, ja temma kartnud. ning ei tahha temma sellepärrast se ülles antud kõrge trahw 15 Rubl. 44 koppikud maksa.
Krono Metsahärra Abbi Härra Neumann räkisid et nemmad on Kronometsavahhitega Josep Kallaus ja Karel Laurissoniga metsawargust tagga otsinud. ja Mihkel Jallaka juures üks männi ladwa pakk leidnud. ja Mihkel Jallak issi tunnistanud et temma se puu kronometsast Metsawahhi Karel Laurisson jau pealt tonud, ja ütlenud et temma sedda kandu ei tea ja on nemmad küll Mihkel Jallakalle ütlenud parremb tunnista se wargus ülles, muido lähheb se assi Tartu Maakohto kätte
Kronometsavahhid Josep Kallaus ja Karel Laurisson tunnistasid et Mihkel Jallak on essiti tunnistanud et temma on se puu karjmaa Metsast tonud ja piddanud nemmad keik sedda kandu mõõtma minnema. ja kui nemmad jo õue Wärrawa juures olnud on siis Mihkel Jallak tunnistanud et temma se puu Kronometsast Metsawaht Karel Laurissoni jau pealt tonud.
Wallawöölmönder Josep Tomik tunnistas nenda sammuti et Mihkel Jallak on essiti sedda wargust sallanud pärrast agga tunnistanud et temma se puu Kronometsast tonud.
Moistus
Et Mihkel Jallak issi Metsahärra Abbi Härra Neumanni kahhe Metsawahhi Josep Kallause ja Karel Laurissoni ning Wallawöölmöndri Josep Tomiku wasto tunnistanud et temma se puu on Kronometsast tonud agga mitte sedda kandu ei olle näitanud siis peab temma sellega rahhul ollema kudda Metsavallitsus on se puu omma leidmisse järrel kronometsas ülles wõtnud ja moistab Koggokonnakohhus selle järrel et Mihkel Jallak selle puu warras on ja peab temma se seaduslik neljakordne trahw 15 Rubl 44 koppikud kahheksa pääwa sees krono heaks seie kohto juure sisse maksma
Se moistus sai selle Liwlandi Tallurahwa säduse põhja peal Aastast 1860 §§ 772 ja 773 kulutud ning Mihkel Jallakolle se seaduse jarrel Appellationi õppetusse leht wälja antud
Maddis Ambos XXX
Maddis Jõggi XXX
Kusta Mattisen XXX
Mihkel Jallak maksis se moistetud Metsa trahw 15 Rubl. 44 kp sel. 4" Märzil 1883 koggokonnakohto juure sisse
Sel. 24 Febroaril 1883.
koos ollid
peakohtomees Maddis Ambos
teine kohtomees Maddis Jõggi
kolmas kohtomees Kusta Mattisen
Sai ette kutsutud selle walla innimenne Mihkel Jallak Toma poeg ja temmale teada antud et Kronometsa Wallitsus on seie kohtole ülles annud. et temma Mihkel Jallak peab kronometsast warrastanud ollema
1 männipuu 63 jalga pikk 14. tolli kannu pealt jämme ja maksab se puu Metsatrahvi säduse pöhja peal 15 Rubl. 44 koppikud mis trahwi temma nenda kohhe peab seie kohto juure ärra maksma.
Mihkel Jallak räkis et Metsahärra Abbi Härra Neumann on Kronometsawahtide Josep Kallaus ja Karel Laurissoniga temma Maja juure tulnud Metsawargust tagga otsima. ja temma juurest üks arschina pikkus pakk leidnud. mis keskpuud leigatud ja temma sedda puud karjamaa Metsast tonud Metsahärra Abbi on agga ütlenud et kui sa se kand näidata woid ja se puu sinna otsa ei passi siis lassen minna sinno kaks ehk kolmkorda Tartu Maa kohtus käija, parremb maksa se trahw ärra mis mõnni Rubla saab suur ollema ja on temma siis sellepeale ütlenud et temma se puu kronometsast tonud arwates et temmal siis Tartu sõitmist ei olle, ja temma kartnud. ning ei tahha temma sellepärrast se ülles antud kõrge trahw 15 Rubl. 44 koppikud maksa.
Krono Metsahärra Abbi Härra Neumann räkisid et nemmad on Kronometsavahhitega Josep Kallaus ja Karel Laurissoniga metsawargust tagga otsinud. ja Mihkel Jallaka juures üks männi ladwa pakk leidnud. ja Mihkel Jallak issi tunnistanud et temma se puu kronometsast Metsawahhi Karel Laurisson jau pealt tonud, ja ütlenud et temma sedda kandu ei tea ja on nemmad küll Mihkel Jallakalle ütlenud parremb tunnista se wargus ülles, muido lähheb se assi Tartu Maakohto kätte
Kronometsavahhid Josep Kallaus ja Karel Laurisson tunnistasid et Mihkel Jallak on essiti tunnistanud et temma on se puu karjmaa Metsast tonud ja piddanud nemmad keik sedda kandu mõõtma minnema. ja kui nemmad jo õue Wärrawa juures olnud on siis Mihkel Jallak tunnistanud et temma se puu Kronometsast Metsawaht Karel Laurissoni jau pealt tonud.
Wallawöölmönder Josep Tomik tunnistas nenda sammuti et Mihkel Jallak on essiti sedda wargust sallanud pärrast agga tunnistanud et temma se puu Kronometsast tonud.
Moistus
Et Mihkel Jallak issi Metsahärra Abbi Härra Neumanni kahhe Metsawahhi Josep Kallause ja Karel Laurissoni ning Wallawöölmöndri Josep Tomiku wasto tunnistanud et temma se puu on Kronometsast tonud agga mitte sedda kandu ei olle näitanud siis peab temma sellega rahhul ollema kudda Metsavallitsus on se puu omma leidmisse järrel kronometsas ülles wõtnud ja moistab Koggokonnakohhus selle järrel et Mihkel Jallak selle puu warras on ja peab temma se seaduslik neljakordne trahw 15 Rubl 44 koppikud kahheksa pääwa sees krono heaks seie kohto juure sisse maksma
Se moistus sai selle Liwlandi Tallurahwa säduse põhja peal Aastast 1860 §§ 772 ja 773 kulutud ning Mihkel Jallakolle se seaduse jarrel Appellationi õppetusse leht wälja antud
Maddis Ambos XXX
Maddis Jõggi XXX
Kusta Mattisen XXX
Mihkel Jallak maksis se moistetud Metsa trahw 15 Rubl. 44 kp sel. 4" Märzil 1883 koggokonnakohto juure sisse
