II Wõru Ülema Talorahwa kohtu jaoskonna 15 walla kohus 21 aprilil 1897 aastal

                                               Kohtu liige J. Raag

                     Juures ollid     Kohtu liige J Plado

                                              Kohtu liige J. Jõgewa.

Sel tänasel päiwal sai Wõru walla Danieli talu omaniku Peter Jaani poeg Saarnitz nink Aleksandri walla liikme Johan Mihkli poeg Sarri wahel tehtud suusõnalike lepping. Leppingu tegijade palwe peale sisse kirjotadud nink kinnitadud. -

Lepping om järgmine

                                                                              1.

Peter Saarnitz annab oma Danieli talu Nr 110. mis om Wõru Kreisis Wõru wallas kike tema peralt olemistega nagu talo koha kaardis märgitud om, järel seis-

was punktis wälja arwamisega Johan Sarjale ühes aastas rendile se om 23 aprilist 1897 aastal kooni 23 aprilini 1898 aastal. -

                                                                             2.

Rendile andjale Peter Saarnitsale jääb henda pruukida sellest talost eraldi olew maa tük mis seisab Nr 111. ja Nr 120 talu maade wahel , umbes (7) seitse wakka maad suur, ja wahtse aida nink elo tare ja wana aita takkan ollew aija maa ja Kroonu metsan Puura jaon olew palk oja niit ja wahtsest ristikheina nurmest üka wakkamaa, talu rüa kõrrest kraawi weert pitte üles ja wanast ristikheina nurmest üks wakkamaa wäretist wälja minnen hääd kätt nurme wee-

rest poole wakkamaa laius ja 2 wakkamaa pikus. -

                                                                            3.

Rentnik saab talo hoonetest hendale pruuki nimelt elo tarest poole nagu näitedud om ja al olewa kööki ja keldre, ülewan köögin woib ainuld sööki tetta. Kats wanembat aita ja karja lauta kõlgusega ja lamba laut saab tallis ja otsan ollew tõlla hoone riisto panda ja ütz tsea paht mes tema pruuki seeni maanigi olli ai-

nult pääline jääb perisomanikule ja rehe ümbre olewa küüni jääwa ka rentnikule. Reht pessa ja muud tarwiliku tööd tetta om omanikul ka rehe man õigus. -

                                                                               4.

Elo maja kütmise tarwis peab rentnik peris omanikule 5 rbl masma ja awitab rentnik  (5) wiis süld puid rakko ja witta ja kütmine jääb omaniku hooles  Rent-

nikul peab henda tarwis esi puu olema. -

                                                                               5.

Rentnik Johan Sarri massab selle Danieli talu Nr 110 renditu maa eest (180) sadda kaheksakümmend rubla renti  Termin om: 23 aprilil käes olewal aastal

30 rbl 1 oktobris s.a. 50 rbl ja 1 nowembris s.a 50 rbl ja 20 decembris 50 rbl omaniku woliniku Paul Linna kätte. -

                                                                                 6.

Rentniku karja käiwad ka rendile andja kolm lehma ja lambad rentniku karjuse hoitmise ala ilma massuta nisama annab ka hobbuse söötmise platsi karja maale ja heina maale ja ristik heina pääle kon rentnik ommi hobusid söötab. -

                                                                                 7.

Rentnik peab tema käes olewade hoonete kattused parandama oma materialiga ja korras hoitma ja aijad ümbre usaija  peab rentnik tegema kohe materiali omanik annab. -

                                                                                8.

Talo hooned mes rentniku käes pruuki omma peawad puhtad ja korras hoijetud olema nisama ka talo hoonete wahel seiswa usaija plaz peab puhas hoijetu olema ni et iga nädala üks kord riibutud ja pühitud peab saama. -

                                                                                9.

Rentniku kari ei woi muijal söötmise ei ka seisu plazi pitta kui karja lautan ehk kapsta maa pääl nisama ka ei woi rentniku hobbused wallaliselt usaija pääl umbre käwwa. 

                                                                              10.

Rentnik wõttab oma kohuses, kõik talu päält nõwwetawa orjuse nagu tee säädmise jaama massu keriku massu kiudu ja walla töö päiwa tetta. -

                                                                               11. 

Tulega peab rentnik igal pool ette waatlikuld ümbre käima ja peab ka tule kahjo juhtumisel seltsi nõudmise pääle kahjo saajale materi ali mano weddama ent rahaliku maksu maksab perris omanik.

                                                                             12.

Põllu peab rentnik kõik nurmede wiisi piddama nii et iga aasta katz nurme ristik heina al seisab oma korra järele

                                                                             13.

Künmise ala tulew ristik heina sööt peab 10 septembris üles künnetud saama ja sügiselt ka ära äestama kui rentnik sedda terminis ära ei tee sis massab rentnik igga wakka maa eest 3 rbl omanikule. -

                                                                              14.

Nisama peab ka kesa nurme sügise üles künnetud saama, kui rentnik sedda ei tee sis massab iga kündmada jäänu wakka maa eest 2 rbl.

                                                                             15.

Rentnik peab rüa nurmede wiisi tegema nagu omanikul nurmed jobba säetud omma. Rüa põld peab häste haritud ja hää seemnega külwetud saama ja seeme peab enne külwamist omanikule näidatud saama ja külwmise juure tarwitama.

                                                                              16.

Hobbuste ja lamba sõnniku woib rentnik aija maa pääle ja kartohwlile weddada ja lehma sõnnikut 20 koormad muido lehma lauda sõnnik peab rüa maa pääle weetud ja se 20 koormad suwi sõnnikud asemele tegema ja rüa maa pääle wedama

                                                                                17.

Rentnik peab põllu harimise korral põllu päält kiik nähtawa kiwi ära korjama ja omanikuld näidetu platsile wedama nisama ka wahtse ristik heina põllult peab ikka nähtawa kiwi ära korjatud saama kui rentnik sedda ei tee sis massab omanikule 50 kop wakkamaa päält.

                                                                               18.

Rentnik peab rüa ala minewa nurme päält suure kui ka wäiku kiwi wälja wõtma ja omanikuld ette näitedu platsile weddama.

                                                                               19.

Rentniku põllu külge putuwad kraawid peab rentnik wälja lõikama ja korras hoitma. -

                                                                              20.

Rentnik weab oma hobbustega kakskümmend wiis koormad liiwa usaija pääle kohe omanik käsep, koorma suurus peab olema 5 wakka weetud peab olema

1 juulis s.a.

                                                                               21.

Elo tares peab puhas kord hoijetud saama ei tohi rentnik misgi sugust leotust ei ka lina köitmist ei ka sugimist sisse tuwwa nisama peab rentnik kaks kõrd aastas tare mõskma omaniku käsu peale

                                                                               22.

Talu peralt olewaid wõsusid ja mõtsa ei woi rentnik omal wolil pruuki ei ka wõtta.

                                                                               23.

Talo põhku, olgi, heinu, aganid ei woi rentnik müwwa ei ka lainada ei ka esi ära weddada. -

                                                                               24.

Rentnik peab iga kewade ristikheina rüa pääle külwama oma seemnega. Seemne külwamine peab omaniku man olekun külwetud saama. -

                                                                                        P. Saarnitz

                                                                                       J. Sari

Et eenseiswa lepping walla kohtus leppingu tegijadele pooltele ette om loetu nink kui nema henda sellega rahule olewad tunistasid sis kirjotasid leppingu tegijad Peter Saarnitz nink Johan Sari ega üts eenseiswa leppingule oma käega oma nime ala ja et leppingu tegijad pooled walla kohtu liikmedele palelikuld tuntawad ollid tunistawad alkirjadega Wõru walla majas sel 21 aprilil 1897 a.

                             Kohtu liige J Plado

                             Kohtu liige J Raag

                             Kohtu liige J Jõgewa

                                                                  Kirjotaja /allkiri M.Melz/