Sel 4 Märtsil 1883.
koos ollid
peakohtomees Maddis Ambos
teinekohtomees Jaan Tomik
kolmas kohtomees Kusta Mattisen
Kaebas Waddi kõrtsimees Mihkel Käsper et Andres Unt peab temma kõrtsi tunginud ollema seal tülli tehnud tedda ja temma naist mitmed moodi sõimanud ning pärrast awwalikkult kõrtsi rahwa hulkas sedda hirmsad jutta räkinud et temma olla tedda Andres Unti tellinud Saare walda minna ning seal üks maja põllema panna.
Andres Unt räkis et se õige et temma Waddi kõrtsis räkinud et körtsimees Mihkel Käsper on tedda tellinud Saare walda minna ning seal üks maja ärra põlletata ning on tõeste Mihkel Käsper tedda selle hirmsa kurja tööle tellinud ning selle eest palka 10 Rubla pakkunud kedda temma agga tehnud ei olle ja ei olle kegi wõeras innimenne juures kuulmas olnud kui kõrtsimees Mihkel Käsper tedda selle kurja tööle tellinud.
Waddi kortsimees Mihkel Käsper pallus weel koggokonnakohhut et temma sellega koggoniste rahhul olla ei wõi et Andres Unt temma peale awwalekkult ni heaste Koggokonnakohto ees kui ka mujal awwalikkui paikade peal nisuggost hirmsad kurja juttu tehnud ning selle pärrast wastamisse alla tõmbata pallub sest et temma Andres Unti selle tööle tellinud ei olle.
Mõistus
Kui se koggokonnakohhus sel 23 Februaril 1880 sub No 34 all mõistnud et Andres Unt trahwi ähwartusse juures Waddi kõrtsi minna ei tohhi sest et temma seal innimessi peksnud Andres Unt agga sedda keik tähhele pannematta jätnud ning üht hirmsad teutusse ja kurja juttu Mihkel Käsperi peale awwalikku paikates tehnud kedda temma tõeks tehha ei woi siis mõistab koggokonnakohhus et Andres Unt selle eest 25 witsa lökiga trahwitud sab sest et teised trahwid temma juures keik kassuta ja ilma abbita jänud. pealegi et temma palju kordasid peale kohto keelu kõrtsis käinud.
Se mõistus sai selle Liwlandi Tallurahwa säduse põhja peal Aastast 1860 §§ 772 ja 773 kuulutud ning Appellationi õppetusse lehhed wälja antud Andres Untile agga Appellation keeldud.
Maddis Ambos XXX
Jaan Tomik XXX
Gusta Mattisen XXX
Sel 4 Märtsil 1883.
koos ollid
peakohtomees Maddis Ambos
teinekohtomees Jaan Tomik
kolmas kohtomees Kusta Mattisen
Kaebas Waddi kõrtsimees Mihkel Käsper et Andres Unt peab temma kõrtsi tunginud ollema seal tülli tehnud tedda ja temma naist mitmed moodi sõimanud ning pärrast awwalikkult kõrtsi rahwa hulkas sedda hirmsad jutta räkinud et temma olla tedda Andres Unti tellinud Saare walda minna ning seal üks maja põllema panna.
Andres Unt räkis et se õige et temma Waddi kõrtsis räkinud et körtsimees Mihkel Käsper on tedda tellinud Saare walda minna ning seal üks maja ärra põlletata ning on tõeste Mihkel Käsper tedda selle hirmsa kurja tööle tellinud ning selle eest palka 10 Rubla pakkunud kedda temma agga tehnud ei olle ja ei olle kegi wõeras innimenne juures kuulmas olnud kui kõrtsimees Mihkel Käsper tedda selle kurja tööle tellinud.
Waddi kortsimees Mihkel Käsper pallus weel koggokonnakohhut et temma sellega koggoniste rahhul olla ei wõi et Andres Unt temma peale awwalekkult ni heaste Koggokonnakohto ees kui ka mujal awwalikkui paikade peal nisuggost hirmsad kurja juttu tehnud ning selle pärrast wastamisse alla tõmbata pallub sest et temma Andres Unti selle tööle tellinud ei olle.
Mõistus
Kui se koggokonnakohhus sel 23 Februaril 1880 sub No 34 all mõistnud et Andres Unt trahwi ähwartusse juures Waddi kõrtsi minna ei tohhi sest et temma seal innimessi peksnud Andres Unt agga sedda keik tähhele pannematta jätnud ning üht hirmsad teutusse ja kurja juttu Mihkel Käsperi peale awwalikku paikates tehnud kedda temma tõeks tehha ei woi siis mõistab koggokonnakohhus et Andres Unt selle eest 25 witsa lökiga trahwitud sab sest et teised trahwid temma juures keik kassuta ja ilma abbita jänud. pealegi et temma palju kordasid peale kohto keelu kõrtsis käinud.
Se mõistus sai selle Liwlandi Tallurahwa säduse põhja peal Aastast 1860 §§ 772 ja 773 kuulutud ning Appellationi õppetusse lehhed wälja antud Andres Untile agga Appellation keeldud.
Maddis Ambos XXX
Jaan Tomik XXX
Gusta Mattisen XXX
