PROTOKOLL

Võru: Lepinguraamat (1891-1901)

LeidandmedEAA.3381.1.29
Kaader
131
132
Daatum21.04.1897
Protokolli number10
Protokolli teema7. Maade ja hoonete rentimine, mõõtmine ja pärandamine. Ehitamine. Suhted mõisa ja kroonuga.

II Wõru Ülema Talorahwa kohtu Jaoskonna 15 walla kohus 21. aprilil 1897 aastal.

                                     Kohtu liige J. Raag

           Juures olli       Kohtu liige J. Plado

                                     Kohtu liige J. Jogewa.

Ette tulli Wõru wallas ara surnud Pedo Andersooni talo perija wöörmöndre Peter Waher nink Mihkel Kasak nink andsid üles et nema Toolama walla liikme Jakob Kuntzmanniga järel seiswa suusonalise leppingu omma teinud midda walla kohtu akti raamatuse sisse kirjotada nink kinnitada paluwa.

Lepping om järgmine

1, Andersooni perijade wöörmondre Peter Waher nink Mihkel Kasak annawa Wõru wallas olewa Andersooni perijade Wana Lukka talo Ne 63. Jakob Küütz-

manni kätte rendile kolmes järjestiku aastas, se om 23 aprilist 1897 aastal kooni 23 aprilini 1900.

2, Rentnik maksab rendile wõetu Wana Lukka talo eest (65) kuuskümmend wiis rubla renti aastas ja aasta rent saab mastud kahes terminis nimelt I pool 

1 aprilil ja teine pool 1 oktobril. iga aasta ette.

3, Esimesel rendi aastal üles ütlemine molemadelt poolt rentniku kui ka rendile andjade poolt lubatud ent utelmine peab ika Jakobi paiwal se om kooni 

25 juulini enne rendi aja loppu sündima.

4. Kui rent terminis mastud ei saa om rendile andjadel woli rentniku ka ilma üles ütlemada rendi kohast wälja tõsta laske.

5, Rendile woetu talo hoonete kattuse peab rentnik koik hään kõrran hoitma ja kui tarwis parandama ent oma materialiga ja selle materiali eest ei ole rent-

nikul õigust tasomist nõuda

6, Põllu peab rentnik wijes nurmes nink hään korran pidama ja peab kõik walla töö tegema nink natural maksu masma nagu nimelt jaama nink kiriku maksu maksma ja tee saadma.

7. Rendi aja lõppul ni kui ka igal rendi aastal peab rentnikul nelli wakka maad häste haritud nink sonnikuga waetedu maa peale kulwetu rukka olema ja heino nink pohku ei tohi rentnik müwwa ei ka wälja lainata.

8. Rentnik woib põldu pitta oma hääsarwamise järele ent linna ei ole temal lubba rohkemb kulwa kui katte ja poole wakkamaa ja rüa maa peale ei tohi ka linna külwa  Kartohwli woib tetta katte ja poole wakkamaa. -

9. Talokoha hoone saawa koik rentnikule tarwitada ent aida kambre mitte. Kui rentnik tahab enesele sauna ehitada sis woib sedda ehitada omast materialist ja kui rendiaja lõppul kaup ei sünni talo koha omanikule sedda ära müwwa sis woib sedda ara weddada ehituse tarwis naitawa woormundre platsile.

10. Talo maa pool olewad metsa ja woso ei tohi rentnik ragoda.

                                                      Peter Waher

                                                   M Kasak

                                                       Jakop Kütsman

et eenseiswa lepping walla kohtus leppingu tegijale pooltele ette om loetud nink nemad, peale selle kui henda sellega rahule olewad tunistasid igaüks oma käega oma nime eenseiswa leppingule ala omma kirjotanu nink et leppingu tegijad pooled walla kohtu liikmedele palelikult tunatawad ollid tunistawa alkir-

jadega

                       Kohtu liige J Raag

                       Kohtu liige J Plado

                       Kohtu liige J Jõgewa

                                                      Kirjotaja /allkiri M Melz/ 

II Wõru Ülema Talorahwa kohtu Jaoskonna 15 walla kohus 21. aprilil 1897 aastal.

                                     Kohtu liige J. Raag

           Juures olli       Kohtu liige J. Plado

                                     Kohtu liige J. Jogewa.

Ette tulli Wõru wallas ara surnud Pedo Andersooni talo perija wöörmöndre Peter Waher nink Mihkel Kasak nink andsid üles et nema Toolama walla liikme Jakob Kuntzmanniga järel seiswa suusonalise leppingu omma teinud midda walla kohtu akti raamatuse sisse kirjotada nink kinnitada paluwa.

Lepping om järgmine

1, Andersooni perijade wöörmondre Peter Waher nink Mihkel Kasak annawa Wõru wallas olewa Andersooni perijade Wana Lukka talo Ne 63. Jakob Küütz-

manni kätte rendile kolmes järjestiku aastas, se om 23 aprilist 1897 aastal kooni 23 aprilini 1900.

2, Rentnik maksab rendile wõetu Wana Lukka talo eest (65) kuuskümmend wiis rubla renti aastas ja aasta rent saab mastud kahes terminis nimelt I pool 

1 aprilil ja teine pool 1 oktobril. iga aasta ette.

3, Esimesel rendi aastal üles ütlemine molemadelt poolt rentniku kui ka rendile andjade poolt lubatud ent utelmine peab ika Jakobi paiwal se om kooni 

25 juulini enne rendi aja loppu sündima.

4. Kui rent terminis mastud ei saa om rendile andjadel woli rentniku ka ilma üles ütlemada rendi kohast wälja tõsta laske.

5, Rendile woetu talo hoonete kattuse peab rentnik koik hään kõrran hoitma ja kui tarwis parandama ent oma materialiga ja selle materiali eest ei ole rent-

nikul õigust tasomist nõuda

6, Põllu peab rentnik wijes nurmes nink hään korran pidama ja peab kõik walla töö tegema nink natural maksu masma nagu nimelt jaama nink kiriku maksu maksma ja tee saadma.

7. Rendi aja lõppul ni kui ka igal rendi aastal peab rentnikul nelli wakka maad häste haritud nink sonnikuga waetedu maa peale kulwetu rukka olema ja heino nink pohku ei tohi rentnik müwwa ei ka wälja lainata.

8. Rentnik woib põldu pitta oma hääsarwamise järele ent linna ei ole temal lubba rohkemb kulwa kui katte ja poole wakkamaa ja rüa maa peale ei tohi ka linna külwa  Kartohwli woib tetta katte ja poole wakkamaa. -

9. Talokoha hoone saawa koik rentnikule tarwitada ent aida kambre mitte. Kui rentnik tahab enesele sauna ehitada sis woib sedda ehitada omast materialist ja kui rendiaja lõppul kaup ei sünni talo koha omanikule sedda ära müwwa sis woib sedda ara weddada ehituse tarwis naitawa woormundre platsile.

10. Talo maa pool olewad metsa ja woso ei tohi rentnik ragoda.

                                                      Peter Waher

                                                   M Kasak

                                                       Jakop Kütsman

et eenseiswa lepping walla kohtus leppingu tegijale pooltele ette om loetud nink nemad, peale selle kui henda sellega rahule olewad tunistasid igaüks oma käega oma nime eenseiswa leppingule ala omma kirjotanu nink et leppingu tegijad pooled walla kohtu liikmedele palelikult tunatawad ollid tunistawa alkir-

jadega

                       Kohtu liige J Raag

                       Kohtu liige J Plado

                       Kohtu liige J Jõgewa

                                                      Kirjotaja /allkiri M Melz/