Krimanni kogokonna kohtus 8 Aprilil 1883.
Pihlapuu tallo perrisommanik Jaan Põdderson tulli ette ja kaebas et mul on Jaan Kaupi käest sada kes ülle minnew aasta minno man Rentnik olli 7 sülda palutsus puid ja 2 Puda ristk haina seemnid mis Temma 7 wakkamaa rüki sisse olli küllimata jätnud ja nõuan et nüid Temma käest kätte saan.
Jaan Kaup tulli 29 Aprilil ette ja ütles: se olli wanna kontrakti perra nida et saan eddimetsel rendi aastal 7 süld palutus puid ja wiis aastad saan igga aasta Jaan Põddersoni käest 15 R. puie rahha ja siis perrametsel Rendi aastal kui 12 aastad olleks möda olnud, olleksin piddanud minna Jaan Põddersonile andma ni paljo puid kui ma essimesel aastal sain ja ka ristik haina seemnid 2 Puda, agga et Jaan Põdderson 10 aastad enne Kontrakti aija lõpmist minno käest need maad ärra wõttis ja selle rendi kontrakti tühjaks teggi et Temmal minno käest middagi nõudmist ei olle, nink olli mulle jälle teisest kohhast tük maad rentinud kelle eest mul ka kaubeldud rent Temmale ärra makstud on ja on weel mul selle wanna kontrakti perra 2 aasta palutus puu rahha 30 R. h. sada ja puid ei olnud ma rohkem Temma käest sanud kui 1½ sülda ja Põdderson olli ka weel neist puist poled ärra pallutanud.
Jaan Põdderson tulli ette ja ütles et Jaan Kaup mitte õigel kombel põldo ei harinud ollin need maad Temma käest ärra wõtnud ja palutus puie eest olli Jaan Kaupil kül igga aasta 15 Rublad minno käest sada 5 rendi aastad läbbi ja ollen ka Temmale se puie rahha rendi rahhast mahha arwanud ja palutus puu riit mis Temma minno käest sai, oli nida pitk kui minno rehhi lai on ja wõib kohhus se rida asse ärra mõeta ja minna ei ollen mitte suggugi Temma ridast palutanud sest mul olli endal teine riit, sääl Temma rida kõrwal kust minna palutasin ja sedda leppingud ei olnud meil mitte et ristik haina seemned saan Temmale jätma.
Jaan Kaup tulli ette ja ütles Jaak Luk wõib tunnistust anda et Jaan Põdderson olli minno puu ridast nisamoti puid wõtnud kui minnagi wõtsin.
Tunnistaja Jaak Luk tulli 10 Junil ette ja ütles: Jaan Põdderson ei olnud mitte Jaan Kaupi pu ridast puid põlletanud sest Jaan Põddersonil olli endal teine puu riit kust Temma põletas.
Jaan Kaup tulli ette ja ütles: et minna ollen omma rent täielikult ärra maksnud ja puie rahha ei olle mitte rendi raha külge arwatud.
Mõistus 1 Julil 1883.
Kogokonna Kohto ülle kaemise perra et se puu rida asse 6 süld 2 jalg pitk olli olnud peab Jaan Kaup 6 süld 2 jalg puid Jaan Põddersonile koddo wima ja ka 2 Puda ristk haina seemnid wanna kontrakti perra Põddersonile ärra andma.
Kohto lauan olliwa:
Kohtomees Johan Kärik XXX
" Johan Kõra XXX
" Margus Koort XXX
Jaan Põddersonil ja Jaan Kaupil sai mõistus 1 Julil seaduselikult ette kulutud.
Jaan Kaup on Protokolli 1 Julil wälja wõtnudet tahta suremat kohhut nõuda.
Kog. kirjut. M. Baumann /allkiri/
Krimanni kogokonna kohtus 8 Aprilil 1883.
Pihlapuu tallo perrisommanik Jaan Põdderson tulli ette ja kaebas et mul on Jaan Kaupi käest sada kes ülle minnew aasta minno man Rentnik olli 7 sülda palutsus puid ja 2 Puda ristk haina seemnid mis Temma 7 wakkamaa rüki sisse olli küllimata jätnud ja nõuan et nüid Temma käest kätte saan.
Jaan Kaup tulli 29 Aprilil ette ja ütles: se olli wanna kontrakti perra nida et saan eddimetsel rendi aastal 7 süld palutus puid ja wiis aastad saan igga aasta Jaan Põddersoni käest 15 R. puie rahha ja siis perrametsel Rendi aastal kui 12 aastad olleks möda olnud, olleksin piddanud minna Jaan Põddersonile andma ni paljo puid kui ma essimesel aastal sain ja ka ristik haina seemnid 2 Puda, agga et Jaan Põdderson 10 aastad enne Kontrakti aija lõpmist minno käest need maad ärra wõttis ja selle rendi kontrakti tühjaks teggi et Temmal minno käest middagi nõudmist ei olle, nink olli mulle jälle teisest kohhast tük maad rentinud kelle eest mul ka kaubeldud rent Temmale ärra makstud on ja on weel mul selle wanna kontrakti perra 2 aasta palutus puu rahha 30 R. h. sada ja puid ei olnud ma rohkem Temma käest sanud kui 1½ sülda ja Põdderson olli ka weel neist puist poled ärra pallutanud.
Jaan Põdderson tulli ette ja ütles et Jaan Kaup mitte õigel kombel põldo ei harinud ollin need maad Temma käest ärra wõtnud ja palutus puie eest olli Jaan Kaupil kül igga aasta 15 Rublad minno käest sada 5 rendi aastad läbbi ja ollen ka Temmale se puie rahha rendi rahhast mahha arwanud ja palutus puu riit mis Temma minno käest sai, oli nida pitk kui minno rehhi lai on ja wõib kohhus se rida asse ärra mõeta ja minna ei ollen mitte suggugi Temma ridast palutanud sest mul olli endal teine riit, sääl Temma rida kõrwal kust minna palutasin ja sedda leppingud ei olnud meil mitte et ristik haina seemned saan Temmale jätma.
Jaan Kaup tulli ette ja ütles Jaak Luk wõib tunnistust anda et Jaan Põdderson olli minno puu ridast nisamoti puid wõtnud kui minnagi wõtsin.
Tunnistaja Jaak Luk tulli 10 Junil ette ja ütles: Jaan Põdderson ei olnud mitte Jaan Kaupi pu ridast puid põlletanud sest Jaan Põddersonil olli endal teine puu riit kust Temma põletas.
Jaan Kaup tulli ette ja ütles: et minna ollen omma rent täielikult ärra maksnud ja puie rahha ei olle mitte rendi raha külge arwatud.
Mõistus 1 Julil 1883.
Kogokonna Kohto ülle kaemise perra et se puu rida asse 6 süld 2 jalg pitk olli olnud peab Jaan Kaup 6 süld 2 jalg puid Jaan Põddersonile koddo wima ja ka 2 Puda ristk haina seemnid wanna kontrakti perra Põddersonile ärra andma.
Kohto lauan olliwa:
Kohtomees Johan Kärik XXX
" Johan Kõra XXX
" Margus Koort XXX
Jaan Põddersonil ja Jaan Kaupil sai mõistus 1 Julil seaduselikult ette kulutud.
Jaan Kaup on Protokolli 1 Julil wälja wõtnudet tahta suremat kohhut nõuda.
Kog. kirjut. M. Baumann /allkiri/
