II Wõru Ülema Talorahwa kohtu jaoskonna 15 walla kohus 7 juulil 1897. aastal

                           Kohtu Eesistuja J. Plak

  Juures ollid    Kohtu liige J. Jogewa

                           Kohtu liige J. Plado

Ette tullid Timmo moisa walitsuse nimel Timmo moisa rentnik Elise Mühlberg nink Mihkel Sarnits Perilt andsid üles et nemad eneste wahel järel seiswa suu 

sõnalise leppingu kokko omma kõnelnud midda walla kohtu akti raamatuse kirjotada nink kinnitada paluwad.

                    Lepping om järgmine. -

                                                                                  1.

Timmo moisa walitsus annab moisa nurme poole tera peale Mihkel Sarnits kätte ütte aasta peale, se om 23mast aprilist 1897 aastal kooni 23 aprilini 1898 aastal. Ne nurme omma kaarti perra 8san nurmen sisse säetu ja nimelt: üks nurm rükki, üks nurm keswi, üks nurm kaaro, üks nurm kartohwlid, üks nurm lin-

na, üks kesa nurm, nink kaks nurme ristikheina. Moisa annab kõik tarwitaw seeme, ja moisa wõttab sügisel seeme kige pääst ära, nink se perra jäänu wili saab kiik pooles jagatus, ent ristik hain ja selle seeme jääb moisale ütsinda. poole tera mehe piawa seeme ristik hain kokko panema ja aja pääle ära pesma, saawa selle eest ristik haina agana endale nink moisale saawa ole. Pool tera mehele andas üks wakkamaa wastast ja üks wakkamaa wanna ristik haina ja kiik maa haina saak saap kolme pool tera mehele ütte wõrra ära jagatus.

                                                                                                 2.

Pooltera mees pand kartogwli maha nink wõttab ka ülles nink pääle seemne ära wõtmise jagatas saak pooles nink om pooltera mehel ommi kottega, moisa jago, sinna kohe kästas, paika panda, kas keldrede wai kuhja wedada. -

  

                                                                                                3.

Om pooltera meestel kiik põllu töö moisa walitsuse juhatamise järgi teha nagu põllu maha tegemine, selle harimine, kokko pandmine, sisse wedamine, massinaga pesmine, maa kündmine, wilja ja kartohwli wedamine sinna kos moisa om kaupa tennu, omme kottega nisama ka aja pääle ristikhaina tegemine, ja moisa ruumide sisse wedamine.

                                                                                                 4.

Pooltera meestel om moisa hoonete parandamise ja ehituse tarbis pruugitaw material mano wedada nisama kolme päle 60 sülda 1 1/2 arsina puid ostetu zihi päält, moisa hoowi pääle wedada ja ka ea keller eaga täita januari kuul. -

                                                                                                 5.

Pooltera mehel peab olema keik oma põllu riista nagu suur ader, raud ägli, ja seemne ader, kõrraliko kaks hobust ja tarwitaw pere, kolmanda jao moisa nur-

me arimises, ja nimelt 7 1/3 wakkamaad rükkis 6 wakkamaad kaaras 6 wakkamaad keswis 5 wakkamaad kartohwlis 3 wakkamaad linas, 7 1/3 wakkamaad rüas arida, nink kartohwli nurmest 2 wakkamaad keswas, see teep ütte kokko 36 2/3 wakkamaad nink ristik haina, üle wastse nink wana haina 10 wakka maad. Kui tööd mitte ei tee aja päle ja nõnda kui kord on, ära sis om moisal õigus kahjo hoitmises, sedda tööd ühel tõisel selle kulu pääl tetta laske, ja sedda siis sellest sisse mastu kautsioni rahast wälja maksa. Selle tarbis maksab pooltera mees 20 rubla kautsioni moisa walitsuse kätte sisse. Teep tema aga kõik moisa tahtmist mööda aja pääle ära, annab kõik moisal tagasi, nagu hooned, põllu redelid ja kärbiko nink ei moisal tema läbbi üttigi kahjo sündinu sis saab se sisse mastu kautsioni raha ilm wiibimada tagasi, kui tema ära lähab. -

                                                                                                 6.

Pooltera mees teep endale sääduses, heina maad, seeni kui heina tegemiseni terwe hoida, nisama ei ole neil lubba wilja kokko panemise, sisse wedamise ja rihe pesmise aigo hobbusid wiljaga sööta waid peran jagamist. -

                                                                                                   7.

Moisa murro ehk õue peal peab puhas hoitma, nink ei ole pooltera mehel lubba sedda haina moisa platsi päält perrida, enge moisal om õigus sedda pruuki. Ristik haina nurmen kewadi kiwid unikuse korjada, ristik heina pääl rüakõrs trulli, riibo ja kõrs moisade wedada, ka ei ole lubba kahjo tegewaid elajaid nagu partse, anne ja kanno pidada. -

                                                                                                   8.

Timmo moisa walitsus paneb ise oma kari Timmo moisade ni paljo kui ta arwab, ja on õigus kigin paigun karjal käwwa laske. Suwe wiljast wõttab mois endale poole põhko ja poole aganad, aga pikka olge saab moisale katz jago ja pooltera meestele saab kolmas jago kolme peale jagada. Pooltera mees woib hendal 4 (nelli) karja tõbrast pidada, ja kolm lammast suwel karja laske. Moisa peab henda poolt pää karjus, ent pooltera mehe saatwa enda poolt abbi karjus nink ütz abbi nüsja suwi kui talw ja andwa ka lamba ja zea karjus, nink moisa massab enda poolt kuus rubla üle kige karjusile palgas. Pooltera mehel om sõnnik aja pääle wälja weddada, ja suure adraga sisse künda ja peab korra perast maa arima ja rükki maha tegema ilma selle peale waatamada, kas kesa nurm rükki nurmest suuremb ehk wähemb om. Poolteranik peab kesa nurme kraawid puhastama. Moisa massab pool kraawi puhastamise kulu. -

                                                                                                         9.

Moisa annab tarwitaw puu massi nagu rihe pessu, ja ka wilja kuiwuse tarbis, nink massab ka pool massina pruukimise, nink kuiwuse raha, oma jao eest, kui wili muijal kuiwatedas, ja pooltera mehe maswa üle kolme tõise poole massina kulu, toowa massina Timmo nink jälle omma paika tagasi nisama wedawa ka wilja kuiwuste nink tagasi aita. Hakko henda pruugi tarwis saawa moisa walitsuse juhatamise järgi nurme weerest ja kraawide sisest. -

                                                                                                          10.

Jaama ja kerigo massut, maksab poolteramees moisaga pooles, ja nimelt: Kerigo mass 10 rbl ja jaama mas 3 rbl igale ühele. -

                                                                                                         11.

Kiik haina ja põhk mes pooltera mees saab, peab moisan ära söödetus saama, nink ei ole lubba ei wälja lainata ei ka müwwa ehk üttegi tõise moodu al wälja wija. -

                                                                                                        12.

Kõiki, neide eesseiswa punktide täitmises ja kohuste kindluses, paneb pooltera mees peale kautsioni raha weel kõik oma warandust, se om kaks hobbust ja nelli kari tõbrast Timmo moisa walitsuse kätte pandis seeni kui kõik om ära täidetu ja nimelt: sügise põllu üles künnetu, ja hoone käest on andnu. -

                                                                                                       13.

Kui pooltera mees wargust wasta wõttab ehk ise warastab siis om moisal õigus tedda kohe moisast wälja ajada, ja tema warandust kinni panda saadud kahjo tasomiseks  Ristikheina kraawidest ei ole poooltera mehel ei la tema perrel lubba heina põima enge tõisist nurme kraawidest.

                                                                                                      14.

Pooltera mehe wõlg ja kohus on kõiki leppingun nimetedu punkte ausal wisil täita ja ise nisama ka tema pere moisa walitsuse ja moisa wanembide wasta tasane ja aupaklik olla, õue ja nurme pääl mitte larmi ehk pahandust teha ja üleüldse henda kohtu sundmuste eest ja trahwi eest hoita.

                                                                                                     15.

Pooltera mehele andas enda pruugi tarbis pool wakkamaad kartohwli maad 3 wakkamaad linnas raha eest, massab sügise 12 rbl wakkamaa est. Se lina nurmest perra jäänu maa jääb moisa pruugi tarbis. Pool tera mehel om kaks koormat gipsi - 50 puuta Wõrolt wai Jrsporskist moisale tuwwa kos sedda ostnu om, ja peawa ka sedda ristik haina pääle külwma. Kui rehe pesmise massin moisade tuwwas sis peawa pooltera mehe ööwaht mano pandma et üttigi õnnetust ei sünni, nisama ka wilja kuiwatamise aigo. Kui pias ristikhaina hädalat karjale söötmisest sügise ütz jago üle jääma, sis pandwa pooltera mehe sedda kokko mes wast kaks wakkamaad igal ühel kokko panda tuleb. Lina seeme ei saa moisa poolt.

                                                                                                         16.

Mõlembide poolt, pooltera mehel ehk ka moisa walitsusel om selle leppingu üles ütlemise päiw 1ne oktober 1897. Ne kartohwli mes pooletera mehel müwwa saab müüp moisa walitsus ütten ommi kartohwlidega ja wõttab ka nende eest raha wastu, selle rahaga tasob pooltera mees ommi raha masse moisat wasta nink mes sellest üle jääb saab pooltera mehel wälja antud. -

Mõlemad leppingu tegijad pooled tunistawa et se lepping mitte üle kome saja rubla wäärtuse ei käi. -

                                                                                E. Mühlberg

                                                                                  M Saarnitz

Et eenseiswa lepping walla kohtus leppingu tegijadele pooltele, se om Timmo moisa rentnikule Elise Mühlbergile nink Mihkel Saarnitsale ette om loetu et nemad hendid sellega rahule olewad tunistasid nink selle kinntuses iga üks Elise Mühlberg nink Mihkel Saarnitz oma käega oma nime eenseiswa leppingule ala kirjotasid. Elise Mühlberg nink Mihkel Saarnitz omma walla kohtu liikmedel palelikuld tuntawa. -

                                    Kohtu Eesistuja J Plak

                                    Kohtu liige J Plado

                                    Kohtu liige J Jõgewa

                                                                         Kirjotaja /allkiri M.Melz/