Jakub Pedor kaebab Karel Adamsi peale, et olla tedda Kodawerre kõrtsis sõimanud ,, sul polle omma riidit selgas, oled emmist narrinud." Selle kaebduse peale sai Karel Adams kohtu ette kutsutud, kes selle  peale kostab, et temma kutsutud  Tedrekülla poiste seltsi jooma Koddawerre kõrtsis, tagga kambris öölnud Jakob Pedor, et temma olla ülle Europa, ja wõtnud rinnust kinni,  öölnud ka sedda et temma selle wenna rahhaga  riidet ostnud,

sa narrisid  Ugramit, selle wasto öölnud temma Jakob Pedor  ,, ise sinna seakarjus." Jakob Pedor lubbanud lõppeks temmal hinge wäljawõtta ja soolikad mahhalasta. Jakob Pedor ültleb selle peale, et temma polle kaebatule keddagi alwa sõnna üttelnud, lükkanud kord Karel Adamsi. Koddawerre kõrtsi mees Jaan Lattik tunnistab, et mõllemat olla wastastikku lükkanud. Sõimlemist polle temma kuulnud, kui sedda kudda Jakob Pedor öölnud ,, ma su

kurradi hinge wõttan."         /:jääb poleli:/ 

                                                     +++ Jakob Annask, pea

                                                     +++ Gustav Terras, kohtumees

                                                     +++ Gustaw Linde, abbi.