Wõru walla kohus sel 11. märtsil 1898 aastal

                         Kohtu Eesistuja J .Plak

Juures ollid    Kohtu liige J. Raag

                         Kohtu liige J. Jõgewa.

Ette tullid Wõru walla hinge kirjas seisaw ja Wõru wallas elaja Liiso Jaani tüttar Raag, sündinu Raitar, nink Liinamäe wallas elaw ja sääl henge kirjas ollew  Jüri Kaarli poeg Haller nink andsid üles et nemad eneste wahel järel seiswa suusõnalise leppingu kokko omma rääkinud, mida walla kohtu akti raamatuse sisse kirjotada nink kinnitada paluwad. 

Lepping om järgmine

                                                                                        § 1.

Liso Raag annab oma mehest perandud talu, Tanno Nr 69. (Ristimae) Wõru wallas, mis tema surnud abielu mees omal ajal isast Jaan Raag käest tõiste peri-

jate Mai, Kaarli ja Emilie Raag´ka tehtud leppingu järele omandanud, Jüri Haller kätte kolmes järjestiku aastas rendile: se on 23 aprilist 1898 kunni 23 aprilini 1901. aastani, järgmiste tingimistega. -

                                                                                     §. 2.

Rentnik maksab renti aastas (80) kaheksa kümmend rubla poole aasta wiisi ette nimelt: (40) nelli kümmend rubla 1 aprilil ja (40) nelli kümmend rubla 1 nowembril iga aasta. -

                                                                                      §. 3.

Rendile andja saab oma pidada, talu maast 3 wakka maad põldu 1/3 wakka maad aiamaad, heina maad: ütte risti niit ja aija alotsest soo weere heina maast kol-

mas jago. -

Põllu maad saab rendile andjale 6es tükkis nimelt: igast nurmest 1/2 wakkamaad. Põllu harimine, rendile andjale, sünnib rentniku hobusega.

                                                                                     §. 4.

Rentnik peab põldu kõrra perast pidama ja nimelt: rüga; sõnniku maa pääle, wije wakkamaa ristik heina, kahe wakamaa. Sügise peawad need nurmed mes kes-

wa ala, lina ala ja kartohwli ala tulewad, künnetud olema. Linna ei tohi rohkemb külwa kui 3 1/2 wakkamaa. Ristik heina seemnes ei tohi rohkemb jätta kui 1/3 wakkamaa ja kartohwlid ei tohi üle 1 1/2 wakkamaa maha panda. Iga ülemal nimetud rohkemb tehtud wakkamaa eest maksab rentnik rendile andjale (20) kaks kümmend rubla kahju tasumises. Kesa põldu ei tohi sui wilja teha. Maad ei tohi edasi renti, ei ka heinu, põldu põhku ja sõnnikud müia, ei ka lainata. -

                                                                                    §. 5.

Turba maad saab rentnik nii palju kui esi oma tarwituseks kulutab; muud kütte materiali nagu puud ja hagu peab rentnik oma kuluga muretsema. - Lina leo-

tamine on rentnigul prii, talu krundis olewas järwejaos leotada ja ka tõistele lubada, oma nägemise järele. -

                                                                                    § 6.

Rendile andjal jääb õigus üks lehm rentnigu karjas ja karjuse hoitmise al pitta, ilma tasumada ja nii paljo lambaid kui aga üle talwe jõuab pidada. Talwel peab rendile andja lehma kui ka lambad oma kulu pääl pidama, saab aga talus tarwilised ruumid laudas nende jaoks. Rentnigul peab oma jaoks olema 1 hobune ja 3 lehma. -

                                                                                   §. 7.

Rendile andja saab esimese aasta maja sõnnikust, oma jao põllu wäetada, 10 koormat. - Wiimastel kahel aastal aga oma lehma ja lammaste sõnniku. -

                                                                                  §. 8.

Rendile andjale jääb õigus, talo rehes omad rehed peksa, millal aga tahab, oma kütti nõuga ja niisama talu elu tares tarwiline elamise ruum. -

                                                                                    §. 9.

Talu piirid peab rentnik puhta pidama, kõik walla orjused ja küüdi käimised orjama ja maksud maa saagist täidab rentnik ilma tasumata. -

Kõik raha maksud talu eest maksab aga rendile andja. -

                                                                                   § 10.

Kõik juhtuwad õnnetused kannab rentnik, nagu rahe kahju, elajate kool ja muud . Tule kahju kõrral peab rentnik tarwilise materiali uue hoone ehitamiseks juu-

re widama, rendile andja aga ostab tarwilise materiali. - Kõik parandused teeb rentnik oma kuluga.

                                                                                  §. 11.

Esimesel aastal on mõlematel pooltel Jakobi päiwal (25 juulil) üles ütlemise õigus kontrahti lõppul aga kaotab kontraht oma jõu ilma üles ütlemata.

                                                                                 § 12.

Wiimaks tõutawad mõlemad kontrahti tegijad seda leppingut kindlaste pidada. 

                                                                                    Jüri Haller

                                                                                     L Raag.

Et eenseiswa lepping walla kohtus sel 16 märtsil 1898 aastal leppingu tegijatele pooltele ette om loetu, et nemad sellega rahule ollid nink mõlemad oma käega oma nime eenseiswa leppingule ala kirjotasid nink et Liso Raag palelikuld, ent Jüri Haller Liinamäe walla walitsuse poolt wälja antu tunistuse järele sest

14. märtsist 1898 a Nr 252 järele, walla kohtu liikmedele tuntaw ollid tunistawa alkirjadega:

                          Kohtu Eesituja J Plak

                           Kohtu liige J Jõgewa

                           Kohtu liige J Raag

                                                  Kirjotaja /allkiri M Melz/