Krimanni kogokonna kohtus 1 Julil 1883.
Siit Peakohtomees Jaan Põdderson tulli ette ja kaebas et Jürri Klaus on ilma minno teedmata ja minno käest küssimata 4 tühja mehhitse tarro puud ärra winud ja kui koddo tullin, siis saatsin enda poisi omma tarrudele perra agga Klaus ei olnud mitte taggasi andnud nink nõuan kogokonna kohto läbbi et Klaus peab need puud mulle ärra toma.
Jürri Klaus tulli ette ja ütles: se on õige et minna Jaan Põddersoni poolt ollin enda 4 tühja mehhitse tarro ärra tonud. Se on minna ollin minnewa kewwade Kortso Rosenthali käest 10 tühja mehhitse tarro sanud ja ollin neist puist Jaan Põddersonile lubbanud anda 2 puud agga Jaan Põdderson olli minnewa kewwade keik need puud 10 tükki lasknud enda pole ärra wia, nink ollin siis nüid Põddersoni poolt 4 tühja puud ärra tonud mis enda puud olliwad.
Peakohtomees Jaan Põdderson tulli ette ja ütles: se on kül õige et minna ollin minnewa kewwade Klause lubbaga need puud lasknud Klause poolt endale tua, se on Klaus ütles et minna ollen Kortso Rosenthali käest wannad tühjad mehhitse tarrud sanud mis minno Tordi maijan on nink lubban need puud sulle ja wõid laske säält ärra wia nink endale ärra parrandata laske mis weel parrandamata kõlbawad, sepeale lasksin need wannad tarro tükkid ärra tua ja 3 tükki ärra parrandata laske agga muist mis parrandata ei kõlbanud on praegust minno aeda kõrwal maas ollemas agga et Klaus need puud minnewa kewwade mulle olli annud ja minna need puud ärra parrandata ollin lasknud ollid nad nüid sel korral minno puud ja ei wõinud Klaus ilma minno teadmata minno maijast neid minno puid ärra wia ja pealegi on Temma ka minno enda puist üks ärra winud.
Jürri Klaus astus ette ja ütles: minna ollin ka isse sind Peakohtomehheks walinud aga nüid ütlen sulle et sinna need puud minno Tordi maijast endale ärra warrastanud olled möda läinud suwwel nink ei saan neist puist Põddersonile ühtegi taggasi andma mis ma Temma poolt ollin ärra tonud.
Mõistus 1 Julil 1883.
Kogokonna Kohhus mõistis et Jürri Klaus peab õkwa nees 4 tarro puud Jaan Põddersoni pole ärra wima ja maksab 3 R waeste ladiko trahwi et ilma lubbata need puud on Põddersoni majast ärra tonud ja wõib ka Jaan Põddersoni ülle kaibtust tõsta nende puie ülle mis Jaan Põdderson on lasknud kewwadel 1882 Klause poolt tua agga et Jürri Klaus kogokonna kohto Peegli een on Peakohtomeest Jaan Põddersoni wargaks sõimanud palub se allam kogokonna kohhus se teotamise assi Keiserliko Silla kohto mõistmise alla.
Kohto lauan olliwa:
Kohtomees Joh. Kärik XXX
" Jürri Lipp XXX
" Joh. Kõra XXX
Mõistus sai 1sel Julil Jürri Klaus ja Peakohtomees Jaan Põddersonile säeduselikult ette kulutud.
Jürri Klaus palus Protokolli et omma kaibtust Keiserliko Kihelkonna kohtos tõsta.
Jürri Klaus on Protokolli 3 Julil wälja wõtnud.
Kog. kirjut. M. Baumann /allkiri/
Krimanni kogokonna kohtus 1 Julil 1883.
Siit Peakohtomees Jaan Põdderson tulli ette ja kaebas et Jürri Klaus on ilma minno teedmata ja minno käest küssimata 4 tühja mehhitse tarro puud ärra winud ja kui koddo tullin, siis saatsin enda poisi omma tarrudele perra agga Klaus ei olnud mitte taggasi andnud nink nõuan kogokonna kohto läbbi et Klaus peab need puud mulle ärra toma.
Jürri Klaus tulli ette ja ütles: se on õige et minna Jaan Põddersoni poolt ollin enda 4 tühja mehhitse tarro ärra tonud. Se on minna ollin minnewa kewwade Kortso Rosenthali käest 10 tühja mehhitse tarro sanud ja ollin neist puist Jaan Põddersonile lubbanud anda 2 puud agga Jaan Põdderson olli minnewa kewwade keik need puud 10 tükki lasknud enda pole ärra wia, nink ollin siis nüid Põddersoni poolt 4 tühja puud ärra tonud mis enda puud olliwad.
Peakohtomees Jaan Põdderson tulli ette ja ütles: se on kül õige et minna ollin minnewa kewwade Klause lubbaga need puud lasknud Klause poolt endale tua, se on Klaus ütles et minna ollen Kortso Rosenthali käest wannad tühjad mehhitse tarrud sanud mis minno Tordi maijan on nink lubban need puud sulle ja wõid laske säält ärra wia nink endale ärra parrandata laske mis weel parrandamata kõlbawad, sepeale lasksin need wannad tarro tükkid ärra tua ja 3 tükki ärra parrandata laske agga muist mis parrandata ei kõlbanud on praegust minno aeda kõrwal maas ollemas agga et Klaus need puud minnewa kewwade mulle olli annud ja minna need puud ärra parrandata ollin lasknud ollid nad nüid sel korral minno puud ja ei wõinud Klaus ilma minno teadmata minno maijast neid minno puid ärra wia ja pealegi on Temma ka minno enda puist üks ärra winud.
Jürri Klaus astus ette ja ütles: minna ollin ka isse sind Peakohtomehheks walinud aga nüid ütlen sulle et sinna need puud minno Tordi maijast endale ärra warrastanud olled möda läinud suwwel nink ei saan neist puist Põddersonile ühtegi taggasi andma mis ma Temma poolt ollin ärra tonud.
Mõistus 1 Julil 1883.
Kogokonna Kohhus mõistis et Jürri Klaus peab õkwa nees 4 tarro puud Jaan Põddersoni pole ärra wima ja maksab 3 R waeste ladiko trahwi et ilma lubbata need puud on Põddersoni majast ärra tonud ja wõib ka Jaan Põddersoni ülle kaibtust tõsta nende puie ülle mis Jaan Põdderson on lasknud kewwadel 1882 Klause poolt tua agga et Jürri Klaus kogokonna kohto Peegli een on Peakohtomeest Jaan Põddersoni wargaks sõimanud palub se allam kogokonna kohhus se teotamise assi Keiserliko Silla kohto mõistmise alla.
Kohto lauan olliwa:
Kohtomees Joh. Kärik XXX
" Jürri Lipp XXX
" Joh. Kõra XXX
Mõistus sai 1sel Julil Jürri Klaus ja Peakohtomees Jaan Põddersonile säeduselikult ette kulutud.
Jürri Klaus palus Protokolli et omma kaibtust Keiserliko Kihelkonna kohtos tõsta.
Jürri Klaus on Protokolli 3 Julil wälja wõtnud.
Kog. kirjut. M. Baumann /allkiri/
